← Eesti

2-21-566/14

Obsah (14)§ 22§ 158§ 162§ 168§ 165§ 193§ 65§ 23§ 150§ 171§ 170§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-566 Tsiviilasi C.

§ 22lg 5 mõttes.

Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 432 eurot (lisandub käibemaks) ning selle hüvitamist riigi vahenditest summas 397 eurot (lisandub käibemaks). 25.11.2021 määrusega tegi Harju Maakohus C. D.i (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 1500 eurot hiljemalt 06.12.2021. Pankrotihaldur Andrias Palmitsa poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja 2 pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad C. D.i (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 25.11.2021 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1500 eurot hiljemalt 06.12.2021. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus leiab, et C. D.i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Pandivara, pankrotivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Reaalsed võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks puuduvad. Massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara puudub. Maksejõuetuse põhjuseks oli halduri hinnangul muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Andrias Palmits tuleb vabastada C. D.i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

§ 193lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

  1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
  2. peatüki
  3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
  4. aasta
  5. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne
  6. aasta
  7. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus pankrotihalduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike 3 ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kuna pankrotivara puudub, on haldur arvestanud töötasu tunniarvestuse järgi. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 4,5 tundi tunnitasuga 96 eurot. Haldur on palunud kohtul kinnitada pankrotihalduri tasu summas 432 eurot, millele lisandub käibemaks summas 86,40 eurot, kokku summas 518,40 eurot. Pankrotihalduri tasu suurusele vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et haldur on pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik ja põhjendatud. Halduri tunnitasu ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus kinnitab halduri tasuna 518,40 eurot (sealhulgas käibemaks).

§ 150

lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud C. D.i (pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja C. D.i (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot (lisandub käibemaks). Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. C. D. (pankrotis) on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik C. D.i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on kutsunud 27.09.2021 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, otsustamaks võlgnikule usaldusisiku määramise. Vastav teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.09.2021. Kuivõrd haldurile ei esitatud usaldusisiku kandidaati ning eelnimetatud koosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, palus haldur jätta võlgnikule usaldusisiku määramata. Haldur avaldas, et ta nõustub sellega, et võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 4 Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173

): tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;

  1. pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele).
  2. Selgitused usaldusisikule (

§ 172lg 2, 173 lg 3-6): 1.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

  1. Punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.
  2. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132).
  3. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
  4. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Näide väljamaksmisele kuuluvate summade kohta: Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 584 eurot; võlgnikul on üks alaealine laps, mille arvelt suureneb väljamaksete arvestusest väljajääv summa 195 euro (1/3 584 eurost) võrra. Seega ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka 779 eurot (miinimumpalk ja osa alaealise kohta). Ülejäänud 221 eurost (1 000-584-195) 25% (55,25 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (165,75 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 834,25 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 165,75 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt 07.06.2024.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse 5 ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.