MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 10. detsember 202

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Siim Grossberg esitas Tartu Halduskohtule haldusasjades 321-1667 ja 3-21-1923 kaebused Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja Tartu Vangla
2. juuni 2021.a käskkirja nr 6-2/221 tühistamiseks. Viidatud Tartu Vangla käskkirjaga tunnistati kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 süülises rikkumises ja talle määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus. Kaebaja sõnul tekitas vangla talle mittevaralise kahju järgmiste toimingutega: kaebaja suhtes kasutati
3. mail 2021 ülemäärast jõudu; kaebajalt võeti samal kuupäeval ära päikeseprillid; kaebaja paigutati samal kuupäeval rahunemiskambrisse; kaebajale ei võimaldatud samal kuupäeval psühhiaatrilist abi; kaebaja ei pääsenud psühhiaatri vastuvõtule alates
4. mai 2021 kuni juuni
5. Kaebaja taotleb hüvitist kohtu äranägemisel. Lisaks taotles kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi.
6. Tartu Halduskohus liitis
7. novembri 2021 a. määrusega kohtuasjad 3-21-1667 ja 3-21-1923 (resolutsiooni p 1), tagastas S. Grossbergi kaebuse Tartu Vangla
8. juuni
9. a käskkirja nr 62/221 tühistamise nõudes ja Tartu Vangla toimingutega (kaebaja paigutati
10. mail 2021 rahunemiskambrisse, kaebajale ei võimaldatud
11. mail 2021 psühhiaatrilist abi ja ta ei pääsenud psühhiaatri vastuvõtule
12. mai 2021 kuni juuni 2021) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (resolutsiooni p-d 2 ja 3) kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Sama määruse resolutsiooni p-ga 4 vabastas halduskohus kaebaja osaliselt riigilõivu tasumisest
13. mail 2021 ülemäärase jõu kasutamise ja päikeseprillide äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel ning määras, et kaebajal tuleb tasuda riigilõivu 40 eurot. Kaebaja vabastatakse riigilõivu tasumisest 210 euro ulatuses. Halduskohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kümme päeva alates määruse resolutsiooni p 4 jõustumisest riigilõivu 40 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 5). Samas jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 6). Halduskohus leidis, et kohtuasja menetlust saab jätkata
14. mail 2021 kaebaja suhtes ülemäärase jõu kasutamise ja päikeseprillide äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja kuna kaebaja taotleb kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 250 eurot. Kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte põhjal laekus ajavahemikul
15. märts 2021 kuni
16. juuli 2021 kaebaja arvele 278 eurot. Kinnipidamisi nõuete fondi, vabanemisfondi või elektri eest ei tehtud. Kaebaja märkis taotluses, et ta peab vältimatult kulutama toidule 70 eurot kuus. Seda ei saa pidada usutavaks, kuna kaebajale on vanglas toitlustamine tagatud. Ülepaisutatud on ka kaebaja märgitud vältimatud sidekulud 40 eurot kuus. Arvestades, et kaebaja on vahistatu ja seoses pooleli oleva kohtumenetlusega kriminaalasjas võivad tal olla keskmise kinnipeetavaga võrreldes mõnevõrra suuremad sidekulud, arvestab kohus kaebaja vältimatuteks kulutusteks ühes kuus kokku 40 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on sel juhul 59 eurot. Kaebaja konto lõppjääk oli 70,01 eurot. Kaebajat ei ole põhjendatud vabastada 250 euro suuruse riigilõivu tasumisest täielikult. Kaebajale on jõukohane tasuda riigilõivu 40 eurot.
17. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
18. novembri
19. a määruse resolutsiooni p 4 tühistamist. Määruskaebuses leiab kaebaja, et ta on maksejõuetu. Vahepeal on kaebajale määratud elatis. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest, kuna elatise nõue on kordades suurem kui riigilõivu summa. Kaebajal on hetkel raskusi elatise maksmisega pojale ja tal ei ole võimalik samaaegselt tasuda riigilõivu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub Tartu Halduskohtu
21. novembri
22. a määruse resolutsiooni p 4 peale esitatud määruskaebus tagastamisele. 5.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

1. Kaebaja taotles halduskohtult enda riigilõivu tasumise kohustust vabastamist kaebuse esitamisel. Tartu Halduskohus leidis, et põhjendatud on vabastada kaebaja osaliselt riigilõivu tasumisest, s.t kaebajal on rahalisi vahendeid riigilõivu summas 40 eurot tasumiseks ning vabastada saab ülejäänud 210 euro suuruses osas.
2. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks halduskohtule
3. juulil
4. Seega võttis halduskohus õigesti kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamise aluseks perioodi
5. märts 2021 -
6. juuli 2021 ehk neli kuud enne menetlusabi taotluse esitamist.
7. Halduskohus leidis, et nimetatud perioodil oli kaebaja sissetulek 278 eurot, nõuete ja vabanemisfondi ning elektri eest ülekandeid ei tehtud. Halduskohtu hinnangul saab kaebaja vältimatuteks kuludeks arvata 40 eurot, kuna kaebajal kui vahistatul võivad olla suuremad sidekulud.

§ 112

lg 1 p 1 alusel tehtud arvutuse tulemusena sai halduskohus kaebaja kahekordseks keskmiseks sissetulekuks 59 eurot ning asus seisukohale, et kaebaja on võimeline tasuma kaebuse esitamisel nõutavat riigilõivu osaliselt, s.t 40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul 2 võttis halduskohus kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte alusel tema keskmise sissetuleku arvutamise aluseks õiged summad ja õige on ka arvutuskäik kaebaja kahekordse keskmise sissetuleku leidmiseks.

1. Määruskaebuses ei nõustu kaebaja kohustusega tasuda 40 eurot riigilõivu ning põhjendab seda vahepeal temale määratud elatisega, mille nõue on riigilõivu summast suurem ning mille maksmisega on kaebajal raskusi. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivu 40 eurot tasumise kohustus tuleneb perioodi
2. märts
3. juuli 2021 kohta tehtud kaebaja sissetulekute ja väljaminekute pinnalt, kuna kaebaja esitas kaebuse halduskohtule koos menetlusabi taotlusega
4. juulil
5. Nimetatud perioodil oli kaebaja sissetulekute ja väljaminekute alusel arvutatud keskmine sissetulek selline, et kaebaja oleks saanud kaebuse esitamisel tasuda 40 eurot riigilõivu. Kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud kohtutäituri
6. oktoobri
7. a täitmisteatest nähtub, et kaebajalt nõutakse elatise võlgnevuse ja igakuise elatise tasumist Pärnu Maakohtu
8. septembri
9. a kohtumääruse alusel. Kuna elatisega seotud nõue määrati kaebajale hiljem kui ta esitas käesoleva kohtuasja aluseks oleva kaebuse halduskohtule, ei saa elatise hilisem määramine mõjutada kaebaja keskmise sissetuleku arvutamist või tema vabastamist suuremas osas või täielikult riigilõivu tasumisest. Kohtu seisukohalt pidi kaebajale teada olema, et pärast lapse sündi juunis 2020 lasub tal lapse ülalpidamiskohustus, kuid elatise tasumist ei nähtu kaebaja vabakasutuskonto väljavõttest perioodil
10. märts 2021 -
11. juuli
12. Ringkonnakohus selgitab, et kinni peetava isiku vanglasisesel vabakasutuskontol olevat vabaks kasutamiseks mõeldud raha saab kinni peetav isik kasutada enda äranägemise järgi, kas vangla kauplusest ostude tegemiseks, vangla pakutavate teenuste kasutamiseks või ka oma õiguste kaitsmisel menetluskulude katteks (nt riigilõiv). Samuti võib kinni peetav isik oma vabu rahalisi vahendeid kasutada ülekannete tegemiseks lähedastele või elatise maksmiseks. Kohtu hinnangul oli kaebajal kaebuse esitamisel võimalik tasuda riigilõivu 40 eurot ning halduskohus jättis õiguspäraselt kaebaja menetlusabi taotluse täielikult rahuldamata.
13. Olukorras, kus halduskohus vabastas kaebaja suuremas osas (210 eurot) riigilõivu tasumise kohustusest ja kohustas tasuma riigilõivu 40 eurot ning kaebaja määruskaebuses esitatud väidete alusel ei ole põhjendatud halduskohtu
14. novembri
15. a määruse resolutsiooni p 4 tühistamine, on S. Grossbergi võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.
16. Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus S. Grossbergi määruskaebuse Tartu Halduskohtu
17. novembri
18. a määruse resolutsiooni p 4 peale halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 207 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3