) § 580 lg 1 järgi kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.
lg 1 järgi toimub seltsingu lõppemisel seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt
lg 2 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 71 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus leotakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on tahteavaldus kaudne, kui see väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.
lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. 4 Kuna pooled on erimeelt, kas nende vahel on üldse kunagi sõlmitud seltsinguleping ning hageja ja kostjad on andnud teineteisele vastukäivaid selgitusi selle kohta, kas pooltel on olnud ühine tahe, et kostjad kasutaksid hagejale kuulunud korteriomandit peale 20.03.2017, mil hageja on palunud vabastada korteriomandi ja tagastada temale eluruumid, siis ei ole kohtul vaid kostjate väidetele tuginedes võimalik tuvastada, et hageja ja kostja I oleksid sõlminud sellise lepingu või seltsingulepingu, mis lubaks kostjal I kasutada hagejale kuulunud korteriomandit ka peale 20.03.2017, mil hageja on selgesõnaliselt palunud temale kuuluva korteriomandi vabastada. Kohtu arvates saab hageja tahteavaldusest, kus hageja on palunud korteri vabastada järeldada hageja soovi lõpetada kostjaga igasugune kokkulepe korteriomandi edasiseks kasutamiseks. Kohtu arvates ei ole iseenesest võimalik sätetele, mis reguleerivad seltsingut, arvata, et kui korteriomand kuulub hagejale, siis pooltevahelisest võimalikust kokkuleppest, sh seltsingulepingust, mille sisuks võiks arvata kostjale I kuuluvat õigust kasutada korteriomandit oleks kostjal I igal juhul õigus hagejale kuulunud korteriomandit vallata tähtajatult või vaid kostja nimetatud tähtajani. Kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, et käesoleva juhul on põhjendatud arvata, et isegi kui hageja ja kostja I vaheline seltsing on kunagi eksisteerinud, siis on see lõppenud enne korteriomandi vabastamise nõuet 20.03.2017, missugust asjaolu ka kostja I ise on kinnitanud tsiviilasja nr 2-176089 menetluses 18.04.2017 esitatud hagiavalduses, paludes kohtul jagada seltsinguvara, samal ajal väites, et seltsing hageja ja kostja I vahel lõppes sügisel 2016 (III kd t.l. 6-11). Seega, igal juhul, kui seltsing lõppes kostja I väidetel 2016.a sügisel, siis ei saakski olla kostjal I õigust hagejale kuulunud korteriomandit vallata jätkuvalt seltsingulepingust tulenevalt. Kostjate väide, et hageja oleks pidanud väidetava seltsingulepingu üles ütlema ei ole asjakohane, kui kostja ise on tsiviilasjas 2-17-6089 asunud nõudma seltsinguvara jagamist põhjusel, et see on lõppenud, millest kohus saab aru, et kostja I on siis sellise seltsingulepingu üles öelnud. Veenev on hageja väide, et kui hageja on palunud vabastada hagejale kuuluv korteriomand 20.03.2017 kirjaga kahe nädala jooksul, siis on hageja teatanud, et hageja ei soovi, et kostjad kasutaks hagejale kuuluvat korteriomandit, s.o. hageja on avaldanud, et kostjad ei kasutaks korteriomandit ühegi varasema poolte vahelise kokkuleppe alusel. Igal juhul on põhjendatud arvata, et kui hagiavalduses on esitatud nõue kostjate vastu tagastada korteriomandi valdus, et ka seeläbi on ei ole hageja sooviks võimaldada kostjatele korteriomandi edasist valdamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja I vahel on sõlmitud korteriomandi kasutamise üürileping.
alusel kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kostja I ei ole tõendanud, et hageja ja kostja I vahel oleks olnud sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kostja I tasub hagejale korteriomandi kasutamise eest tasu. Ka korteriomandi vabastamise nõudest 20.03.217, kus hageja teatab kostjale, et juhul, kui kostja ei vabasta korteriomandit ning selle aja eest, kui korterit ei vabastata nõuab hageja kostjalt korteri kasutamise eest tasu ei saa mõistliku kõrvalseisjana asuda seisukohale, et hageja sooviks oleks olnud kostjale I anda korteriomand kasutamiseks tasu eest, sest hageja on selgesõnaliselt palunud kostjal I korteriomand vabastada. Asjaolu, et kostja I käesolevas menetluses ühepoolselt arvab, et 20.03.2017 on tema sõlminud hagejaga üürilepingu, mille kohaselt kostjal I on tasutud üür vähemalt kuni 01.10.2025, 20.01.2026 või 19.12.2024 ei saa mitte kuidagi tõendatud olla poolte ühine tahe sellise lepingu sõlmimiseks, kui sellele on vastu vaielnud hageja. Kostja I ei ole veenvalt põhistanud, et hageja oleks kostjaga I sõlminud korteriomandi kasutamiseks lepingu tasu eest ja seda vaid kostjatele teadaolevatel tingimustel. Kohtul ei ole põhjust kostjate väiteid poolte vaheliste lepingute kohta, sh et hagejal on sõlmitud korteriomandi kasutamiseks leping kostjaga I tasu eest eelistada hageja väidetele, et sellist lepingut ei ole sõlmitud. Lähtudes eeltoodust ei ole kostjad tõendanud oma väidet, et hageja sooviks on olnud anda kostja I kasutusse korteriomand ja seda tasu eest, mis oleks juba ette makstud. enne väidetava üürilepingu sõlmimist. 5
sätestab, et tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks.
lg 3 sätestab, et kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Kohtu arvates on poolte käitumisele tuginedes põhjust arvata, kus kostjate valduses on olnud hagejale kuulunud korteriomand ja kostjad on kasutanud hagejale kuulunud korteriomandit ning hageja ei küsinud selle eest tasu, siis on kostja I kasutanud hagejale kuulunud korteriomandit tasuta. Asjaolu, et hageja on kostjatele teada andnud, et kostjad vabastaks tema valduses olEhageja korteriomandi, lükkab ümber kostjate väite nagu oleks poolte vahe sõlmitud teistsugune kokkulepe, et kostjad kasutaks jätkuvalt hagejale kuulunud korteriomandit mingi tähtaja jooksul. Seega on hageja tõendanud, et 20.03.2017 on hageja igal juhul taganenud igasugusest kokkuleppest kostjaga I paludes kostjatel vabastada hagejale kuulunud korteriomandi xxx kahe nädala jooksul, mistõttu on hageja selgesõnaliselt väljendanud tahet lõpetada kostjaga I igasugune kokkulepe hageja korteriomandite kasutamiseks peale kahe nädala möödumist korteriomandi vabastamiseks ja seega on põhjendatud arvata, et sellest ajast valdavad kostjad vaidlusalust korteriomandit ebaseaduslikult. Kuna hagiavalduses on hageja selgelt väljendanud soovi, et ka kostja II vabastaks hagejale kuulunud korteriomandi valduse, siis on põhistatud arvata, et kostja II valdab hagejale kuulunud korteriomandit ilma hageja sellekohase tahteavalduseta, s.o. kostja II valdus on ebaseaduslikult. Seega ei ole kostjad tõendanud, et neil on olnud peale hageja poolt esitatud korteri tagastamise nõude õigust hageja suhtes kasutada korteriomandit, sest kostjate väiteid ei kinnita peale poolte vastuoluliste väidete mitte miski ning kohtul ei ole põhjust eelistada ühe poole väiteid teise poole väidetele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjatel on õigus keelduda valduse üleandmisest korteriomandi omanikule enne, kui hageja täidab oma kohustuse hüvitada kostjale I korteriomandi soetamiseks ja parendamiseks tehtud kulutused.
lg 1 alusel võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. AÕS § 88 lg 1 järgi võib valdaja nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-1042. Kohus leiab, et hageja asjaõiguslik nõue ja kostja I võlaõiguslik nõue, mille üle pooled seniajani vaidlevad teise tsiviilasja nr 2-17-6089 raames, kus ei ole selge kas pooltel on sõlmitud kokkulepe, et kostja teeb asjale kulutusi ja tehtud kulutuste hüvitamiseks või missugusel muul õiguslikul alusel on kostjal õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist hagejalt või kas tehtud kulutusi võib käsitleda hoopis üüritasuna kostja poolt hagejale nagu seda on kostja I väitnud käesolevas menetluses, siis ei ole kohtu arvates pooltevahelised nõuded sellises seoses, et isik, kes peab välja andma kinnistu valduse uuele kinnistu omanikule, kelleks ei ole enam hageja, võiks keelduda korteriomandi valduse väljaandmisest uuele omanikule kuni talle on hüvitatud hageja poolt väidetavalt samale asjale väidetavalt tehtud kulutused, kus pole selgust kas ja miks peavad need kulutused olema hageja poolt kostjale I hüvitatavad. Seega ei ole kostjad kohtu arvates käesoleval 6 juhul veenvalt põhistanud, et kostjatel oleks õigus keelduda korteriomandi valduse üleandmisest kinnistu uuele omanikule kuni neile on hüvitatud asjale tehtud kulutused. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjate ebaseaduslikust valdusest välja nõuda kohtumenetluse kestel võõrandatud korteriomand xxx hageja nõudel korteriomandi uuele omanikule OÜ-le Kadrikese Haldus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Täitemenetluse seadustiku § 180 lg 1 järgi kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kuna täitemenetluses määratakse võlgnikule kinnisasja väljaandmiseks tähtaeg vabatahtlikuks täitmiseks, siis on põhjendatud hageja taotlusel märkida kohtuotsusesse, et juhul kui kostjad vabatahtlikult korteriomandit välja ei anna, siis tuleb tagastada hagejale kuulunud korteriomand OÜ-le Kadrikese Haldus kostjate väljatõstmise teel eluruumist xxx. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt I kasutuseeliseid seoses hagejale kuulunud korteriomandi kasutamisega alates 21.03.2017 kuni 19.06.2017, mil hageja võõrandas korteri OÜ-le Kadrikese Haldus. Vaidlust ei ole, et 20.03.2017 saatis hageja kostjale I e-kirja, mille kohaselt palus ruumide vabastamist hiljemalt 2 nädala jooksul ning teatas, et juhul kui ruume ei vabastata, siis nõuab hageja kostjalt I ruumide kasutamise eest hüvitist korteri üürihinnast lähtuvalt. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I sai hageja 20.03.2017 pretensioonkirja kätte, kuid korteriomandit seniajani vabastanud ei ole.
lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud 22.10.2014. aasta lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14 punktis 16, et
lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta eelkõige tema omandit või valdust, praegusel juhul eelkõige kasutamise või äratarvitamise teel, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Kui ebaseaduslik valdaja kasutab teise isiku asja, on rikkumise teel saaduks rikkumisega omandatud kasutuseelised. Praegusel juhul saab kostja kasutuseeliseks olla kasu, mida ta võis saada seetõttu, et ei pidanud rentima inventari teistelt isikutelt. Rikkumise teel saadu harilikku väärtust tuleb hinnata rikkumise aja seisuga (
Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud 29.09.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
Ekohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt I välja mõista hageja kasuks hüvitis kasutuseelise kaotuse eest igakuiselt 500 eurot kuus alates 20.03.2017 kuni 19.03.2017, kokku 3 000 eurot. Pooled vaidlevad kas kostjal I on õigus tasaarvestada 23.04.2018 tasaarvestuse avaldusega enda nõue hageja vastu, mille üle hageja ja kostja I vaidlevad alates 18.04.2017 tsiviilasjas 2-17-6089 raames hageja nõudega kostja I vastu summas 3 000 eurot.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Vaidlust ei ole, et tsiviilasjas 2-17-6089 on kostja I esitanud hageja vastu 18.04.2017 rahalise nõude seoses kostja poolt korteriomandi soetamiseks ja korteriomandile tehtud kulutuste 52 500 euro hüvitamiseks, kus kohus peab tuvastama kas kostja I rahaline nõue hageja vastu võib tuleneda seltsingulepingust või käsundita asjaajaja kulutuste hüvitamise nõudena või õigusliku aluseta saadu tagastamise nõudena. Pooled ei vaidle, et samade rahaliste kohustuste täitmisega on kostja käesolevas menetluses põhjendanud muuhulgas pooltevahelise väidetava üürilepingu alusel üüri tasumise kohustuse täitmist. Seega olukorras, kus ka kostjale I endale pole selge, millisel õiguslikul alusel kostja I nõuab tehtud kulutuste tasumist, siis hageja vastuväidetest tulenevalt ei saa kostja I tasaarvestada oma väidetavat nõuet hageja vastu, missuguse sama rahalise nõude ja selle nõude õigusliku aluse olemasolu üle pooled vaidlevad tsiviilasjas 2-17-6089 ning kohus ei ole veel tsiviilasjas 2-17-6089 oma seisukohta kujundanud. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (I kd t.l. 120-134, 174-200, II kd t.l. 1-31, 101-116, 133-147, II kd t.l. 168, 182-194), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus 01.02.2021 kohtumäärusega käesolevas asjas on kohus jätnud läbi vaatamata O S hagi M L (endine S) vastu seoses hagi osalise tagasivõtmisega nõudes, milles O S palub kohustada M L’it tasuma OÜ-le Kadrikese Haldus kahjuhüvitist summas 500 eurot alates 19.09.2017 kuni korteri asukohaga xxx vabastamiseni M L’i ja E-M L’i (endine S) poolt. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus hagi rahuldab, siis on põhjendatud seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud kostja I kanda, sest kostja II kanda hageja menetluskulude kandmine oleks kostja II suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest kostja on oma vastuväidetes hagile tuginenud kostja I väidetavale õigusele kasutada korteriomandit. Kohtu arvates on seoses hagi osalise tagasivõtmisega põhjendatud samuti jätta seaduse analoogiat kasutades jätta menetluskulud kostja I kanda, sest 9 asjaolu, et hageja on edasiulatuva kasutuseelise nõude tagasi võtnud, siis sellest ei ole muutunud ei hageja nõudele vastu vaidlemisel ei nõude õiguslik käsitlus ega tõendite, mistõttu oleks kohtu arvates äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik seoses nõude tagasivõtmisega jätta mingis osas menetluskulud hageja kanda. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud tsiviilasjas 2-17-10103 tervikuna kostja I kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja ja kolmanda isiku menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.