Väärteoasi nr.4-21-3662 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Kohus 28.10.2021. a Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aime Ivanson Maire Viksi Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.08.2021. a. otsus väärteoasjas nr 2315,21,003334 Märt Piibemaa karistamises LS § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Märt Piibemaa, isikukood 38303155210, Elukoht: xxx xx-xx, xxx, xxx vald, Lääne-Virumaa Töökoht: xxx, xxx Menetlusaluse isiku kaitsja (kaebuse esitaja) Killu Kool e-post: killukool@gmail.com Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik Märt Piibemaa * menetlusaluse isiku kaitsja Killu Kool *kohtuvälise menetleja –PP KKB liiklusjärelevalvekeskuse – esindaja Silvia Kuller Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA Tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.08.2021.a otsus väärteoasjas nr 2315,21,003334 osaliselt, s.o Märt Piibemaale LS § 224 lg 3 p 2 alusel määratud lisakaristuse osas. Jätta Märt Piibemaa suhtes lisakaristus kohaldamata. Rahatrahvi suuruse osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Märt Piibemaad karistati LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, selle eest, et tema 02.08.2021.a kell 01.27 Tallinnas Peterburi teel (Raadiku tänav 8 juures) suunaga Mustakivi tee suunas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,46 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus Märt Piibemaa liiklusseaduse § 69 lg 3, nõuet ja pani toime liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub Märt Piibemaa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse osas või alternatiivselt vähendada lisakaristusena määratud juhtimisõiguse aega kolmelt kuult ühele kuule. Kaebuses leitakse, et menetlusalusele isikule lisakaristuse määramisel ei ole toimitud seaduslikult. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolse rikkumise saab kõrvaldada lisakaristuse tühistamisega. Sellega ei riivata ka õiguskorra kaitsmise huvisid, kuna põhikaristus on KarS §-s 56 sätestatud eesmärgid täitnud. Menetlusalune isik on seisukohal, et eri- või üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks oleks kohtuväline menetleja saanud seda karistusliiki kohaldada LS § 224 lg 2 alusel põhikaristust mõistes. Olukorras, kus LS § 224 lg 2 sätestab toimepandud väärteo eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ka põhikaristusena, kuid kohtuväline menetleja on määranud menetlusalusele isikule keskmisest suurema rahatrahvi, samas otsuses puuduvad kaalukad eripreventiivsed argumendid lisakaristuse kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et Märt Piibemaale määratud põhi- ja lisakaristus kogumis ületavad tema süü suurust. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja on alusetult jätnud arvestamata menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsuse. Märt Piibemaa tunnistab aset leidnud rikkumist. Samuti väljendab Märt Piibemaa sügavat kahetsust juhtunu üle, et ei olnud tol päeval piisavalt hoolikas veendumaks, kas tema seisund võimaldab asuda mootorsõidukit juhtima. Kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata asjaolu, et tuvastatud joobe suurus (0,46 mg/
- l)oli lähemal LS § 224 lg-s 2 sätestatud keelatud joobe alammäärale (0,25 mg/
- l)kui ülemmäärale (0,74 mg/l). Kuna kohtuväline menetleja on tuvastanud karistust kergendava asjaolu, ei ole karistus põhjendatud ega proportsionaalne. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu karistuse määramise osas ühtegi põhjendust ega põhistust, kas ja miks tuleb menetlusalust isikut karistada ning millistele asjaoludele tuginedes tuleb menetlusalusele isikule määrata karistus just sellises määras, nagu seda on märgitud väärteootsuses. Kaebuse kohaselt heidetakse kohtuvälise menetlejale ette, et kohtuvälise menetleja otsus on olulises osas põhjendamata, mis on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Vaidlustatud otsus sisaldab üksnes üldist refereeritud teksti ning viiteid seadustele, kuid ei sisalda karistuse määramise põhjendusi ning menetlusaluse isiku poolseid asjaolusid. Menetlusalune isik vajab juhtimisõigust töökohustuste täitmiseks ja tööle sõitmiseks, samuti ema abistamiseks. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mis annavad võimaluse mitte kohaldada lisakaristust. Kohtuväline menetleja on jätnud karistuse määramisel arvestamata kaebuse esitaja majandusliku ja perekondliku seisundi. Kaebaja peres kasvab xx aastane laps ja elukaaslase töötasu ei kata perekonna vajadusi. Kaebajal on panga ees laenukohustus ning kaebaja perekond ei ole piisavalt materiaalselt kindlustatud ja menetlusaluse isiku töö kaotus seaks kogu perekonna väga raskesse olukorda. Sellest tulenevalt on menetlusalusele isiku ja perekonnale praegune töö eluliselt vajalik. Kaebaja märgib, et otsuse jõustumisel, kaotab ta töö, kuna tööandja ei ole nõus võtma tema asemele kolmeks kuuks asendustöötajat. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kaasnevad Märt Piibemaale ja tema perele rasked tagajärjed. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on piisavas suuruses ja toonud kaasa ebameeldiva tagajärje, mistõttu on täidetud ka eesmärk, et menetlusalune isik hoidub edaspidiselt rikkumiste toimepanemisest. Kohtuistungil esitati menetlusaluse isiku ja tema kaitsja poolt taotlus üksnes lisakaristuse tühistamise osas. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg- st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et juhtides 02.08.2021.a kell 01.27 Tallinnas Peterburi teel (Raadiku tänav 8 juures) suunaga Mustakivi tee poole mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, rikkus Märt Piibemaa liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid. Seda asjaolu tõendavad menetlusaluse isiku ütlused, väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki kohaselt kasutati Märt Piibemaa joobeseisundi kindlakstegemiseks 02.08.2021.a kell 01.41 kuni 01.44 Dräger Alcotest 7110EST nr ARAF 0013, taatlustunnistus nr TTRC-21-00097), mille lõplik lugem oli 0,51mg/l, laiendmääramatus 0,05mg/l, mistõttu oli Märt Piibemaa väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,46mg/l kohta. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Mõõtmist teostas vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Mõõteseade on taadeldud 18.06.2021. Seega on mõõtetulemus jälgitav ja MõõteS § 5 lg 1 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt liiklusjärelevalve teostamise käigus kontrollimise tulemusena kõrvaldati Märt Piibemaa 02.08.2021.a alates kella 01.28 sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Menetlusalune isik selgitas, et tarvitas alkoholi peale töönädala lõppu koos töökaaslastega, jõi lahjat alkoholi seltskonnaga šampuse pudeli jagu, s.o 0,75l. Seejärel magas. Sõitma asus veendumusest, et alkoholi organismis ei ole, kuna kontrollis töökaaslaselt saadud alkomeetriga, tulemus oli 0. Politsei pidas tema poolt juhitud sõiduki kinni Tallinnas Peterburi teel ja puhudes alkomeetrisse, näitas see joovet. Märt Piibemaa joobe suuruseks tuvastati mitte vähem kui 0,46mg/l, mis ei olnud minimaalne. Vaatamata sellele, et joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis märgitu kohaselt ei tuvastatud menetlusalusel isikul joobele viitavaid tunnuseid, on sellises ulatuses alkoholi sisaldus siiski isikule tuntav ja tajutav. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik, arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, pidama võimalikuks juhile keelatud seisundit enesetunde pinnalt. Joobe suurus 0,46mg/l tuvastati ajal, kui menetlusalune isik oli juba osalenud liikluses ligi tund aega, sest oli sõitu alustanud Võsult. Seega pidi algselt enne sõitma asumist olema joove veelgi suurem tuvastatust. Kohtu hinnangul on subjektiivsest küljest väärtegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Märt Piibemaa on rikkunud LS § 69 lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud LS § 224 lõike 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistus LS § 224 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühiku ulatuses, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Tuvastatud joobe suurus on hinnatav LS § 224 lg 2 märgitud piiridest keskmise määra lähedasena. Mootorsõiduki juhtimine pandi toime öösel, s.o ajal kui liiklustihedus maanteel ja linnas on väike. Samas tuleb arvestada, et Märt Piibemaad on varasemalt karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Seega on põhjendatud põhikaristuse mõistmine üle keskmise määra. Kohtuväline menetleja on arvestanud kergendava asjaoluna kahetsust. Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtu hinnangul vastab põhikaristuse suurus, s.o 200 trahviühikut Märt Piibemaa süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kaebuse esitaja vaidlustab lisakaristuse määramist. Lisakaristuse on kohtuväline menetleja määranud minimaalses määras. Seega ei ole küsimus lisakaristuse suuruses, vaid selle määramises üldse. Lisakaristus määratakse üldjuhul siis, kui leitakse, et põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Riigikohus on lahendis 3-1-122-13 punktis 9 öelnud, et „ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega“. Samas viidatud lahendis on Riigikohus märkinud, et ka korduvalt rikkumise toime pannud isikutele ei saa lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada (p 10). Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-59-15 asunud seisukohale, et kui isikule on mõistetud nii põhi- kui ka lisakaristus, peavad need oma koosmõjus vastama isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma aga põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem, sest vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusena määratud rahatrahv üle keskmise määra, s.o 200 trahviühiku ulatuses praeguse väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest järeldused ja edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Menetlusaluse isiku varasemat karistust on juba põhikaristuse mõistmisel arvestatud. Väärteo materjalidest ei nähtu muid isiku süüd suurendavaid asjaolusid, näiteks täiendavate liiklusrikkumiste toimepanemist, üleolevat suhtumist toimunusse. Vaatamata keskmisest suuremale teosüüle jäi ka väärteoga põhjustatud liiklusoht abstraktseks. Kohtuvälise menetleja poolt Märt Piibemaale määratud põhi- ja lisakaristus kogumis ületavad tema süü suurust. Lisakaristuse kohaldamine ka miinimummääras muudaks isiku kogukaristuse raskemaks. Isik on süüd tunnistanud, avaldanud kahetsust, teinud vajalikud järeldused (muuhulgas soetanud alkomeetri). Juhtimisõigust vajab tööle sõiduks ja töökohustuste täitmiseks (elukoht Sõmeru alevikus, töökoht Võsul). Seega juhtimisõiguse äravõtmine mõjutaks oluliselt ka menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda. Kõige eeltoodu alusel tühistab kohus kohtuvälise menetluse otsuse Märt Piibemaale määratud lisakaristuse kohaldamise osas. Rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra on kohtu arvates piisav ja mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma alkoholijoobes sõidukit juhtimast. Kohus juhindub VTMS § 132 p 2. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas kättesaadav hiljemalt 22.11.2021.a. kell 13.00. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/