← Eesti

3-20-1237/23

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. 2) Menetluse jätkamise vajadust ei saa tuletada sellest, et vastustaja taotles KKA-lt võimalust esitada arvamus kaebaja 18.08.

  1. a taotluse kohta pärast lõpliku kohtulahendi jõustumist. Kohus ei saa kaebajal kaebeõiguse puudumisest hoolimata jätkata menetlust tähenduse kaotanud menetlustoimingu õiguspärasuse kontrollimiseks selleks, et vastustaja saaks kohtu seisukohast lähtuda kaebaja 18.08.
  2. a taotluse kohta arvamust andes. Geoloogilise uuringu loa taotluse kooskõlastamisel on vastustajal lai kaalumisruum ja kohus ei saa ennetavalt vastustaja kaalutlusõiguse teostamisse sekkuda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  3. OÜ Largemar esitas 29.10.2021 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.10.
  4. a määrus täies ulatuses ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Kaebaja väitel pidas kohus KKA-le esitatud korrigeeritud dokumenti ekslikult uueks geoloogilise uuringuloa taotluseks. KKA ei ole kaebaja tegevust sellisena käsitlenud (22.09.
  5. a kiri). Kaebaja muutis taotlust, vähendades uuringuala piire, mitte ei esitanud uut taotlust. Vastustaja ei ole korraldust nr 192 kehtetuks tunnistanud või sellest taganenud. Sellises olukorras on kaebuse läbi vaatamata jätmine arusaamatu. Kaebajal on põhjendatud huvi kohtumenetluse jätkamise vastu. Kaebajal on kaebeõigus.
  6. KKA palub 12.11.
  7. a vastuses määruskaebus rahuldada. KKA väitel ei ole Veltsi uuringuruumis geoloogilise uuringuloa saamiseks uut menetlust algatatud. KKA jätkas menetlust, millele esitati taotlus
  8. a. Uuringuala piiride vähendamine ja sellega seotud toetusmaterjalide täpsustamine ei ole võrdsustatav uue loa taotlusega. Korraldus nr 192 on siduv kuni vastustaja ei ole esitanud uut arvamust. KKA nõustus kaebajaga, et tegemist ei ole kaebeõiguse ilmselge puudumisega.
  9. Rakvere vald palub 22.11.
  10. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.10.
  11. a määrus muutmata. Vastustaja väitel uued taotlusmaterjalid erinesid algsest taotlusest, muudeti suure kaaluga olevaid asjaolusid (tööde teostaja, puuraukude ja kaevandite vähendamine, uuringuruumi pindala on ca 1 ha võrra suurendatud), mistõttu vald 5 palus KKA-lt arvamuse andmiseks tähtaja pikendust. Kohtuvaidlust peetakse
  12. a esitatud taotlusmaterjalide põhjal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
  14. Määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 14.10.
  15. a määruse üle, millega halduskohus jättis kaebaja kaebuse läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, asudes seisukohale, et kuna kaebaja 18.08.

  1. a geoloogilise uuringu loa taotluses muutis ja täpsustas andmeid, siis sisuliselt esitas kaebaja Veltsi uuringuruumi ja Kiigemetsa katastriüksusega seoses uue geoloogilise uuringu loa taotluse, mille osas ei ole vastustaja korraldus nr 192 siduv. Kaebaja määruskaebuse väitel ta muutis taotlust, vähendades uuringuala piire, mitte ei esitanud uut taotlust ning kuna vastustaja ei ole korraldust nr 192 kehtetuks tunnistanud või sellest taganenud, siis on kaebuse läbi vaatamata jätmine arusaamatu. KKA 12.11.
  2. a vastuse kohaselt ei ole KKA Veltsi uuringuruumis geoloogilise uuringuloa saamiseks uut menetlust algatanud, vaid KKA jätkas menetlust, millele esitati taotlus
  3. a. Rakvere vald nõustub halduskohtu määrusega. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja esitas uue geoloogilise uuringu loa taotluse. Ringkonnakohus põhjendab enda seisukohta järgnevalt.
  4. Kaebaja esitas määruskaebuse lisana nr 1 Rakvere Vallavalitsuse 18.11.
  5. a kirja nr 8-3/637-1, milles vald taotles KKA-lt kaebaja 18.08.
  6. a loa taotluse osas arvamuse andmise tähtaja pikendamist.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse lisa haldusasja materjalide juurde, kuna see annab asjast terviklikuma ülevaate.

  1. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 29.02.2016 KKA-le geoloogilise uuringu loa taotluse, milles märgitakse, et uuringuala paikneb Rakvere vallas Päide külas Kiigemäe kinnistul, mis jagati hiljem kaheks ning moodustati Kiigemäe kinnistu ja Kiigemetsa kinnistu. KKA võttis 04.03.
  2. a kirja nr 12-1/16/153-2 kohaselt menetlusse OÜ Largemar Veltsi uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse. Senimaani ei ole KKA teinud otsust uuringuloa andmise või loa andmisest keeldumise kohta. Seega KKA poolt algatatud menetlus ei ole veel lõppenud. Kaebaja poolt KKA-le esitatud 18.08.
  3. a taotluse kohaselt taotletakse uuringuluba üksnes seonduvalt Kiigemetsa kinnistuga. Seega hõlmas uuringuala esialgse taotluse andmete kohaselt kahte kinnistut (Kiigemäe ja Kiigemetsa), kuid taotluse muutmisega ühe kinnistu osas uuringuloa taotlemisest loobuti ja taotlus jäi hõlmama üksnes ühte kinnistut, s.o Kiigemetsa kinnistut. Samas jäi uuringuloa taotlemise eesmärk taotluse seletuskirjades märgitust nähtuvalt samaks – taotleda kaevandamisluba. Muudetud taotlusest välja jäetud Kiigemäe kinnistu osas sai Päide Liiv OÜ enda taotlusele geoloogiliste uuringute läbiviimiseks vastustaja 21.10.
  4. a otsusega nr 24 kooskõlastuse. Kohtupraktikas on sedastatud, et MaaPS ei näe ette loa andmise menetluses kohalikult omavalitsuselt mitmel korral arvamuse küsimist, kuid iseenesest ei ole välistatud, et aastaid kestnud haldusmenetluse korral kohaliku omavalitsuse arvamust mõjutavad asjaolud muutuvad, mis võiks tingida kohaliku omavalitsuse poolt teistsuguse sisuga arvamuse andmise (TrtRKo 20.01.2015, 3-14-24, p 21).
  5. KKA 22.09.
  6. a kirjas nr DM-111029-5 märgitu kohaselt edastati vastustajale kaebaja korrigeeritud (vähendatud teenindusmaaga) uuringuloa taotluse dokumentatsioon ja paluti vastustajal KKA-le teada anda, kas ta jääb korraldusega nr 192 antud otsuse juurde või kujundab uue seisukoha. Eeltoodud kirjast ei nähtu KKA poolt uue menetluse algatamist. Seda 6 kinnitas KKA ka 12.11.
  7. a vastuses määruskaebusele. KKA väitel jätkati menetlust
  8. a esitatud taotluse osas. KKA märkis vastuses asjakohaselt, et MaaPS eelnõu seletuskirjas1 on leitud, et taotluse muutmine menetluse käigus on tavapärane ning tavaliselt ongi tegemist uuringuruumi vähendamisega menetluse jooksul. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ka vastustaja enda 18.11.
  9. a kirjas nr 8-3/637-1 ei avaldanud, et käsitleb kaebaja muudetud taotlust uue taotlusena, vaid üksnes teatas soovist pikendada vastamise tähtaega kuni käesolevas haldusasjas menetluse lõpuni või kuni MKA kinnismälestise „Kloodi Pahnimägi“ kaitsevööndi suurendamise menetluse lõpuni. Kõike eeltoodut arvestades saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda õigeks kaebaja väite, et
  10. aastal ta üksnes muutis KKA-le
  11. aastal esitatud uuringuloa taotlust, mitte ei esitanud uut uuringuloa taotlust. Seega saab nõustuda ka kaebaja ja KKA väidetega, et vastustaja korraldus nr 192 on jätkuvalt siduv kaebaja uuringuloa taotluse menetluses. Halduskohtu vastupidine väide on ekslik. Seega asus halduskohus vaidlustatud määruses ebaõigesti seisukohale, et kaebajal on kaebeõigus ära langenud ja jättis kaebuse ebaõigesti läbi vaatamata

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

  1. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus OÜ Largemar määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 14.10.
  2. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
  3. Kaebaja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 29.10.2021 summas 15 eurot. Ringkonnakohtule riigilõivu tasumise kohta esitatud maksekorraldusest (II kd, tl 154) nähtuvalt on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu R. Allsaar. Kaebaja oli määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 alusel.

§ 104

lg 5 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 104

lg 8 lause 1 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel.

§ 104

lg 8 lause 4 kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel ning lause 5 kohaselt riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv summas 15 eurot kuulub

§ 104lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastamisele ning tuleb kanda R.

Allsaare arvelduskontole nr EE101010010311874015 AS-s SEB Pank. (allkirjastatud digitaalselt) 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e090ecff-9911-4721-822c1ffd61c20ceb/Maap%C3%B5ueseadus, lk 22. 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.