Obsah (4)

§ 45§ 255§ 256§ 251

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 2. nove

) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõhvi Vallavalitsuse
2. aprilli
3. a korraldusega nr 2075 anti detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks asukohas Jõhvi vald, Pargitaguse küla, Jalaka kinnistu (katastritunnus 25101:001:0036) päikeseelektrijaama ehitamiseks. Jõhvi Vallavalitsuse
4. juuni
5. a korraldusega nr 2173 anti detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks asukohas Jõhvi vald, Pargitaguse küla, Liivaahu kinnistu (katastritunnus 25201:008:0460) päikeseelektrijaama ehitamiseks. Jõhvi Vallavalitsuse
6. novembri
7. a korraldusega nr 2576 otsustati anda ehitusluba Jalaka ja Liivaahu kinnistutele päikeseelektrijaama rajamiseks. Korralduse alusel väljastati
8. novembril 2020 ehitusluba nr 2012271/
10. Tartu Halduskohtusse saabus
11. juunil 2021 Justiitsministeeriumi protest, milles paluti tühistada Jõhvi Vallavalitsuse
12. aprilli
13. a korraldus nr 2075,
14. juuni
15. a korraldus nr 2173 ning
16. novembri
17. a korraldus nr 2576 ja korralduse nr 2576 alusel antud ehitusluba põhjusel, et Jõhvi vald on korralduste andmisel eiranud kohustust küsida projekteerimistingimustele kohustuslikud Kaitseministeeriumi kooskõlastused. Korraldused on seetõttu õigusvastased ning rikuvad avalikku huvi. Päikeseelektrijaama (elektrijaama) käitamine ning elektrivõrku ühendamine toob kaasa raadiosüsteemi töövõime vähenemise. Raadiosüsteem on riigikaitseline ehitis. Ehitiste püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ei tohi vähendada raadiosüsteemi töövõimet. Käesolevas asjas on tõendatud, et elektrijaam vähendab raadiosüsteemi töövõimet. Riigikaitselise funktsiooniga raadiosüsteemi töövõime tagamine ja selle abil riigi julgeoleku tagamine on avalik huvi. Protestiga koos esitas Justiitsministeerium esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluti peatada vaidlustatud korralduste kehtivus ning keelata Jalaka ja Liivaahu kinnistutel elektrijaama edasine ehitamine, mis tahes viisil käitamine ja elektrivõrku ühendamine kuni praeguses asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
18. Tartu Halduskohus võttis
19. juuli
20. a määrusega protesti menetlusse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
21. Justiitsministeerium esitas
22. juulil 2021 halduskohtule protesti muutmise taotluse ja uue esialgse õiguskaitse taotluse. Justiitsministeerium soovis tühistamisnõudele lisada kohustamisnõude, keelamisnõude ja alternatiivselt tuvastamisnõude. 4.
23. Justiitsministeerium taotles kohustamisnõudega (kohustamisprotest) kohustada Jõhvi valda tunnistama vaidlustatud haldusaktid ise kehtetuks. 4.
24. Keelamisnõudega (keelamisprotest), palus Justiitsministeerium keelata Jõhvi vallal päikeseelektrijaamale kasutusloa väljastamine. Justiitsministeerium põhjendab oma nõuet sellega, et välistatud ei ole kolmandatele isikutele päikeseelektrijaama kasutusloa andmine, kui nad peaksid seda taotlema. 4.
25. Alternatiivse tuvastamisnõudega (tuvastamisprotest), palus Justiitsministeerium tuvastada vaidlustatud korralduste ning ehitusloa õigusvastasus. Tuvastamisprotesti eesmärgiks on katkestada jada, mis viib Jõhvi valla poolt kasutusloa andmiseni. 2 4.
26. Esialgse õiguskaitse taotluses palus Justiitsministeerium keelata Jõhvi Vallavalitsuse
27. aprilli
28. a korralduse nr 2075,
29. juuni
30. a korralduse nr 2173 ja
31. novembri
32. a korralduse nr 2576 alusel Jalaka ja Liivaahu kinnistutel elektrijaama käitamine mis tahes viisil ja nimetatud elektrijaama elektrivõrku ühendamine kuni haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
33. Tartu Halduskohus keeldus
34. augusti
35. a määrusega Justiitsministeeriumi protesti muutmise vastuvõtmisest ja jättis protesti muutmise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused on järgnevad. 5.
36. Kohustamisprotesti esitamine ei ole otstarbekas, sest protesti eesmärk on saavutatav tühistamisprotesti menetlemisega. Kuivõrd kohtu menetlusse on juba võetud tühistamisprotest vaidlusaluste korralduste ning ehitusloa tühistamiseks, siis ei ole võimalik protesti täiendada samade haldusaktide ja ehitusloa vastustaja poolt kehtetuks tunnistamise kohustamisnõudega. Kui kohus otsustab vaidlusalused haldusaktid ja ehitusloa tühistada, siis ei saa kohus samal ajal teha vastustajale ettekirjutust nende samade haldusaktide ja ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Kui protest peaks jääma rahuldamata, siis puudub samuti alus vastavasisulise kohtustava ettekirjutuse tegemiseks vastustajale. 5.
37. Keelamisprotesti esitamise eeldused ei ole täidetud. Seisuga
38. juuli 2021 ei olnud elektrijaamale kasutusluba taotletud. Jõhvi valla
39. augusti
40. a seisukohast võib järeldada, et olukord on kasutusloa taotlemise osas sama, sest Kaitseministeerium ei ole kooskõlastanud elektrijaama elektrivõrguga liitumiseks vajaliku ehitusprojekti koostamise projekteerimistingimusi. Kuivõrd füüsiline võimalus elektrivõrguga liitumiseks puudub, siis ei ole kohtu hinnangul võimalik elektrijaamale ka kasutusluba taotleda. Selliselt ei ole ka põhjust arvata, et Jõhvi vald annaks lähitulevikus kasutusloa välja. Lisaks on Jõhvi vald kinnitanud, et pärast protestist teadasaamist ei ole Jõhvi vald teinud ühtegi menetlustoimingut ning ei kavatse ka enne praeguses asjas kohtulahendi jõustumist teha ühtegi menetlustoimingut, mis puudutab protesti nõudeid. 5.
41. Halduskohus ei pidanud usutavaks, et ka juhul, kui elektrijaamale peaks millalgi väljastatama kasutusluba, et siis jääb võimalus, et Justiitsministeerium saab sellest teada alles mitme kuu või aasta pärast. Justiitsministeeriumil on võimalik väljastatav kasutusluba hiljem vaidlustada ning vajadusel taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Arvestades seda, et kasutusloa puudumine ei ole takistanud kolmandaid isikuid elektrijaama käivitamast selle reguleerimise ja testimise eesmärgil, siis ei taga elektrijaama mittekäivitamist ka see, kui kohus peaks kasutusloa väljaandmise keelama. Sellises olukorras tuleks pigem kaaluda järelevalvemeetmete rakendamist. 5.
42. Ka tuvastamisprotest ei ole praeguses asjas lubatav.

§-s 255 on nimetatud nõuded, mida võib halduskohtule esitatavas protestis taotleda. Haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet nende seas ei ole. Viidatud sätte punkt 5 näeb tuvastamisprotestina ette vaid haldusakti tühisuse kindlakstegemise nõude. 5.

1. Jõhvi Vallavalitsuse
2. aprilli
3. a korraldus nr 2075,
4. juuni
5. a korraldus nr 2173 ja
6. novembri
7. a korraldus nr 2576 ei reguleeri Jalaka ja Liivaahu kinnistutel elektrijaama käitamist, mistõttu elektrijaama võimalik käitamine ei toimu nende haldusaktide alusel. Esialgse õiguskaitse taotluses sisalduva abinõu ehk Jalaka ja Liivaahu kinnistutel elektrijaama mis tahes viisil käitamise ja elektrijaama elektrivõrku ühendamise keelamise kohaldamist on protesti esitaja taotlenud juba varasemas esialgse õiguskaitse taotluses, seega on tegemist korduva taotlusega, mis on esitatud samadel asjaoludel ja alusel nagu varasem taotlus. Asjaolu, et protesti esitaja on vahepealsel ajal saanud teadlikuks sellest, millisel määral on elektrijaam välja ehitatud, ei tähenda seda, et esialgse õiguskaitse taotluse aluseks olevad asjaolud oleks muutunud. Andmed elektrijaama valmisehitamise kohta olid esitatud kohtule juba enne
8. juuli 2021 kohtumääruse tegemist, millega kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Seda, et protesti esitaja sai elektrijaama valmisehitamisest teada pärast 3 protesti ja esmase esialgse õiguskaitse taotluse esitamist, ei saa pidada uueks asjaoluks, mis tooks kaasa esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuse uue lahendamise. Halduskohtule
9. juulil 2021 esitatud taotluse puhul on sisuliselt tegemist varasema taotluse täiendava põhjendamisega, kuid mitte asjaolude muutumise tõttu uue esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega. Seega on Justiitsministeeriumi
10. juuli
11. a esialgse õiguskaitse taotluse puhul tegemist korduva taotlusega ehk esitatud on varasemaga võrreldes samad nõuded samal alusel.
12. Justiitsministeerium esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
13. augusti
14. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 tühistamiseks ning kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. 6.
15. Tartu Halduskohus ei ole kohustamisnõude osas hinnanud selle lubatavust. Samuti ei ole kohus hinnanud seda, kas kohustamisnõuet saab ja on otstarbekas lahendada alternatiivnõudena. Kuivõrd kohustamisnõue on

kohaselt lubatav ning protesti eesmärgi saavutamiseks tuleb kõiki lubatavaid nõuded menetleda ja eelmenetluse staadiumis eelistada pigem nõuete menetlusse võtmist, siis on otstarbekas menetleda ka kohustamisnõuet. Seda enam, et juba praegu on menetluse jooksul ilmnenud uusi asjaolusid, mille tõttu on Justiitsministeerium olnud sunnitud oma nõudeid täiendama. 6.

1. Protesti täienduses esitas Justiitsministeerium juhuks, kui kohus ei pea ehituslubade realiseerimise tõttu võimalikuks tühistamis- ja kohustamisnõuete menetlemist, keelamisnõude, mis teenib protesti primaarset eesmärki, so elektrijaama käitamise ning elektrivõrku ühendamise takistamine püsivalt. Keelamisnõue teenib ka iseseisvalt protesti eesmärki, sõltumata tühistamis- ja kohustamisnõude edasisest menetlemisest. 6.
2. Vale on vastustaja poolt
3. augustil 2021 avaldatu, et puudub füüsiline võimalus elektrijaama käitamiseks.
4. mai
5. a kirjas on vastustaja avaldanud, et elektrijaama on käitatud enam kui kahe nädala jooksul ning paneelid on töötanud kuus kuud. Seega on ebaõige vastustaja praegune väide, et puudub füüsiline võimalus elektrijaama käitamiseks. 6.
6. Ebaõige on halduskohtu põhjendus keelamisnõude menetlusse mittevõtmiseks, so kuna füüsiline võimalus elektrivõrguga liitumiseks hetkel puudub, siis ei ole kohtu hinnangul võimalik elektrijaamale ka kasutusluba taotleda. Kolmandatel isikutel on võimalik esitada haldusmenetluses kõiki võimalikke taotluseid, sh kasutusloa taotlust. Sellise taotluse esitamist ei välista mis tahes viisil väidetav võimatus praegusel hetkel elektrijaama elektrivõrguga ühendada (mida ei ole menetluses tõendatud ning mis on ka ebaõige). Kaitseministeeriumi kooskõlastused elektrijaama ehitamisega seonduvale dokumentatsioonile ei muuda tehniliselt võimatuks selle elektrivõrku ühendamist. Halduskohus on jätnud kohtumääruses tähelepanuta, et kolmandad isikud on ise senises menetluses kinnitanud, et elektrienergia tootmine on võimalik. Arvestades vastustaja senist tegutsemist, ei saa riik tugineda usaldusele, et kohalik omavalitsus kohtumenetluse ajal või sellele järgnevalt kasutusluba ei väljasta. Vastustaja on seni tegutsenud õigusvastaselt ning ka enda tegevuse õigusvastasusest teada saades ei ole teinud menetlustoiminguid või andnud haldusakte selleks, et endist õiguspärast olukorda taastada. Vastustaja on kinnitanud, et mingeid toiminguid ei tehta käesolevas kohtuasjas kohtulahendi jõustumiseni. Protesti eesmärgiks on aga välistada elektrijaama käitamine ning elektrivõrku ühendamine püsivalt. 6.
7. Isegi kui Justiitsministeerium eesmärgipäraselt vastustaja tegevusi seonduvalt elektrijaamaga jälgiks, on võimalik, et Justiitsministeerium ei saa kasutusloa väljastamisest teada, sest seda ei ole selge nimega ja väljastamise hetkel avalikustatud vastustaja dokumendiregistris või muul viisil lihtsalt kättesaadavaks tehtud. Kuivõrd vastustaja on õigusvastaselt elektrijaamale andnud projekteerimistingimused ning seejärel ka ehitusloa ning on vaatamata Kaitseministeeriumi kooskõlastuse puudumisele lubanud ehitusloa realiseerida, on tõenäoline, et kui kolmandad isikud taotlevad, siis vastustaja ka kasutusloa välja annab. Justiitsministeerium rõhutab, et protesti ja protesti täienduse lisadega on avalike huvide riive elektrijaama käitamisel ning elektrivõrku ühendamisel tõendatud. 4 6.
8. Vaatamata protesti täienduses esitatud selgitustes ning lisatud dokumentides toodule ei ole kohus mõistnud käesoleva asja olulisust Eesti Vabariigi julgeoleku tagamiseks.

§ 45

lg 1 jaatab keelamiskaebuse asjakohasust juhul, kui õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Justiitsministeerium on seisukohal, et riigil ei ole võimalik juba väljastatud kasutusloa puhul tõhusalt kaitsta riigi julgeolekuhuve. Vabariigi Valitsuse seaduse kohane järelevalvemenetlus on pikk, hõlmates ettepaneku tegemist ning sellele järgnevat ooteaega ja kogu selle perioodi vältel on riigi julgeolek kui avalik huvi ohustatud selliselt, et riigil jääb saamata oluline julgeolekualane teave. Teabe saamata jäämisega seonduv kahju võib olla korvamatu. Elektrijaama mõju raadiosüsteemile tuleb mõista selliselt, et riik ei saa olulist julgeolekualast teavet, mis oleks pidanud riigini jõudma. Seega ei saa riik avalikke huve kaitsta tõhusalt kasutusloa hilisema vaidlustamisega. Ka üks päev või isegi tund infosulus, mida käitatud ja/või elektrivõrku ühendatud elektrijaam tekitab, võib kaasa tuua korvamatu kahju riigi julgeolekule. 6.8. Kohtumäärus on põhjendamata osas, milles kohus leidis, et keelamiskaebus ei ole lubatav. 6.9. Justiitsministeerium möönab, et

§ 255

p 5 kitsalt sisustades ei ole võimalik praeguses asjas esitada tuvastamisnõuet, kuid juhul kui ringkonnakohus peab seda võimalikuks, siis palub Justiitsministeerium ka tuvastamisnõude menetlusse võtta. 6.

1. Halduskohus on Justiitsministeeriumi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmisel rikkunud põhjendamiskohustust. Justiitsministeerium esitas Tartu Halduskohtule
2. juuli 2021 uue esialgse õiguskaitse taotluse uutest asjaoludest lähtuvalt. Eelnevat on Justiitsministeerium ka
3. juuli
4. a esialgse õiguskaitse taotluses selgitanud, et menetluses selgus, et elektrijaam on valmis ehitatud ning selle abil on elektrienergia tootmine võimalik, millest lähtuvalt on käesolevas asjas kohane menetleda ka keelamisnõuet. Isegi, kui jätta kõrvale elektrijaama valmis ehitamise ning selle abil elektritootmine, kui sisulised asjaolud, siis ainuüksi keelamisnõude (mille halduskohus oleks pidanud menetlusse võtma) esitamise tõttu tuleb pidada Justiitsministeeriumi
5. juuli
6. a esialgse õiguskaitse taotlust uueks, mille Tartu Halduskohus oleks pidanud sisuliselt lahendama. Menetluse ajaks edasise õigusvastase tegevuse takistamiseks on kõige kohasem vahend esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine, mille järgimata jätmisel on halduskohtul võimalik rakendada trahvi.
7. Vastuses määruskaebusele jäi Jõhvi vald
8. augusti 2021 esitatud seisukoha juurde. Justiitsministeerium tõlgendab faktilisi asjaolusid meelevaldselt. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendustes põhistab Justiitsministeerium taotluse rahuldamise vajadust asjaoluga, et halduskohus on sedastanud, et ilma kasutusloata on elektrijaama käitamine ja elektrivõrku ühendamine keelatud, kuid see ei ole seni takistanud kolmandatel isikutel seda käitamast ja vastustaja ei ole sellist tegevust keelanud ega sellele kohaselt reageerinud. Jõhvi vald kinnitab, et elektrijaama ühendamine elektrivõrku on võimatu, sest elektrivõrguga liitumiseks vajaliku ehitusprojekti koostamise projekteerimistingimusi ei ole Kaitseministeerium kooskõlastanud. Enne ehitusprojekti koostamist ei ole võimalik ühenduskaablit paigaldada ning elektrijaama ja alajaama vahelist ühendust luua. Seega puudub füüsiline võimalus elektrijaama käitamiseks, kuigi protesti esindaja väidab vastupidist. Jõhvi valla hinnangul on kohustamisprotesti osas Justiitsministeeriumil protesti esitamise 30-päevane tähtaeg mööda lastud.
9. Kaitseministeerium on vastuses määruskaebusele seisukohal, et Justiitsministeeriumi määruskaebus tuleb rahuldada. Kaitseministeeriumi seisukoht ühtib täielikult Justiitsministeeriumiga. Protesti täiendust ei saa käsitleda protesti muutmisena. Justiitsministeerium ei ole protesti muutnud, vaid on seda täiendanud. Ainuüksi keelamisnõude esitamise tõttu tuleb Justiitsministeeriumi
10. juuli
11. a esialgse õiguskaitse taotlust pidada uueks ning halduskohus oleks pidanud selle sisuliselt lahendama. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohustamisprotest
13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et praegusel juhul ei ole kohustamisprotesti esitamine otstarbekas. Kuivõrd halduskohus võttis
14. juuli
15. a määrusega menetlusse tühistamisprotesti Jõhvi Vallavalitsuse
16. aprilli
17. a korralduse nr 2075,
18. juuni
19. a korralduse nr 2173 ning
20. novembri
21. a korralduse alusel antud ehitusloa tühistamiseks, siis on otstarbetu täiendada protesti samade haldusaktide ja ehitusloa vastustaja poolt kehtetuks tunnistamise kohustamisnõudega. Puudub vajadus menetleda kahte nõuet, mis rahuldamise korral annaks kaebajale sisuliselt sama tulemuse. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kui kohus otsustab vaidlusalused haldusaktid ja ehitusloa tühistada, siis ei saa kohus samal ajal teha vastustajale ettekirjutust nende samade haldusaktide ja ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Juhul, kui kohus jätab tühistamisprotesti rahuldamata, puudub samuti alus vastavasisulise kohtustava ettekirjutuse tegemiseks vastustajale. Keelamisprotest
22. Määruskaebuses soovib Justiitsministeerium vaidlustada ka seda, et halduskohus ei lubanud kaebust täiendada keelamisprotestiga, millega Justiitsministeerium palus halduskohtul keelata Jõhvi vallal elektrijaamale kasutusloa väljastamine. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti selgitanud, et

§ 45

lg 1 kohaldub ka protestile (

§ 256

lg 2) ja keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et Jõhvi vald annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub Justiitsministeeriumi õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Halduskohus on tuvastanud, et seisuga

1. juuli 2021 ei olnud elektrijaamale kasutusluba taotletud. Jõhvi vald on kinnitanud, et pärast protestist teadasaamist ei ole Jõhvi vald teinud ühtegi menetlustoimingut ja on kinnitanud, et ei kavatse enne praeguses asjas kohtulahendi jõustumist teha ühtegi menetlustoimingut, mis puudutab protesti nõudeid. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et keelamisprotest ei ole praeguses asjas lubatav, sest vald on kinnitanud, et ei kavatse mingeid toiminguid seoses kasutusloaga teha. Üksnes haldusorgani lubadus teatud viisil käitumisest hoidumiseks ei garanteeri täielikult, et sellest tegevusest hoidub. Lisaks on Justiitsministeerium seisukohal, et Jõhvi vald on juba varasemalt õigusvastaselt käitunud. Kord juba õigusvastaselt käitunud haldusorgani puhul on suurem oht, et ta võib ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Praeguse kohtumenetluse ajal on selgunud, et ehitusluba on juba realiseeritud ja ehitamine on lõpetatud. Järgmine samm oleks ehitisele kasutusloa väljastamine. Seetõttu on põhjendatud Justiitsministeeriumi taotlus täiendada protesti alternatiivse keelamisprotestiga keelata Jõhvi vallal anda elektrijaamale kasutusluba. Kuivõrd asjaolu, et elektrijaam on valmis ehitatud, sai Justiitsministeeriumile teatavaks peale tühistamisprotesti esitamist, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lubada protesti täiendada keelamisprotestiga.
2. Jõhvi vald on vastuses määruskaebusele kinnitanud, et elektrijaama ühendamine elektrivõrku on võimatu, sest elektrivõrguga liitumiseks vajaliku ehitusprojekti koostamise projekteerimistingimusi ei ole Kaitseministeerium kooskõlastanud. Enne ehitusprojekti koostamist ei ole võimalik ühenduskaablit paigaldada ning elektrijaama ja alajaama vahelist ühendust luua. Seega puudub füüsiline võimalus elektrijaama käitamiseks. 6 Ringkonnakohus nõustub Justiitsministeeriumiga, et eeltoodud faktiliste asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et praegusel juhul puudub võimalus elektrijaama käitamiseks. Ka praeguses kohtumenetluses kogutud tõendid seda ei kinnita. Jõhvi vald on Kaitseministeeriumile
3. mail 2021 saadetud kirjas (tl 99) selgitanud, et valla poole pöördunud Pargiserva päikeseelektrijaama arendaja on teatanud, et kahe nädala jooksul on elektrijaamas teostatud katsed, kus inverterid töötasid ajavahemikus 1.–
4. mai 2021 täisvõimsusega ning paneelid on Liivaahu ja Jalaka kinnistutel töötanud üle kuue kuu. Kaitseministeerium on oma
5. juuni
6. a vastuses (tl 108) küll elektrijaama täisvõimsusel töötamise kahtluse alla seadnud, sest sel ajavahemikul ei olnud päikesepaistelisi ilmasid ning samuti ei ole täisvõimsusel töötamine võimalik, sest puudub liitumine põhielektrivõrguga, kuid sellest ei saa järeldada, et elektrijaama ei ole võimalik käitada testimise eesmärgil. Jõhvi valla
7. mai
8. a kirjast Kaitseministeeriumile nähtub, et kolmas isik on avaldanud, et päikesepaneelid on Liivaahu ja Jalaka kinnistutel töötanud üle kuue kuu ning kaks nädalat on elektrijaamas teostatud katseid. Kolmas isik on ka ise
9. juuli
10. a seisukoha p-s 3.4.
11. (tl 158) halduskohtule avaldanud, et elektrijaama valminud osa on juba käitatud. Seega ei saa olla õige Jõhvi valla väide, et praegusel hetkel puudub füüsiline võimalus elektrijaama käitamiseks. Ringkonnakohus nõustub Justiitsministeeriumiga, et kohtumäärusega kehtestatud keeld on tugevama jõuga, kui menetlusosalise lubadus. Ringkonnakohus hinnangul ei saa praegusel juhul pidada Jõhvi valla lubadust enam usaldusväärseks. Keelamisprotesti esitamine on asjakohane ja vajalik ning protesti muutmine on lubatav. Halduskohus on ebaõigesti jätnud protesti muutmise vastu võtmata. Praeguses menetluses on selgunud, et elektrijaamale antud ehitusluba on juba realiseeritud. Kui halduskohus ei peaks tühistamisprotesti rahuldama (näiteks põhjusel, et ehitusluba on juba realiseeritud), siis on protesti esitaja eesmärk saavutatav ka elektrijaamale kasutusloa andmise keelamisprotestiga.
12. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus Justiitsministeeriumi määruskaebuse osas, millega halduskohus ei lubanud
13. juunil 2021 esitatud protesti keelamisprotestiga täiendada. Tuvastamisprotest
14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tuvastamisprotesti esitamise eeldused ei ole täidetud, Justiitsministeerium möönab seda ka ise määruskaebuses. Justiitsministeerium taotles
15. juulil 2021 esitatud protesti muutmise taotluses protesti täiendada ka alternatiivse tuvastamisnõudega. Halduskohus selgitas vaidlustatavas määruses, et

§-s 255 on nimetatud nõuded, mida võib protestis taotleda. Haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet nende seas ei ole. Viidatud sätte punkt 5 näeb tuvastamisprotestina ette vaid haldusakti tühisuse kindlakstegemise nõude. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et praeguses vaidluses ei ole tuvastamisprotest lubatav. Seetõttu jääb määruskaebus selles osas rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotlus

1. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et Justiitsministeeriumi
2. juulil 2021 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on korduv. Varasem,
3. juunil 2021 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus (tl 6p-7) oli esitatud seonduvalt ehitusloaga ning taotlusest nähtub, et selle esitamise eesmärk oli peatada ehitusloa kehtivus, et takistada edasist ehitamist, et vältida tulevikus elektrijaama käitamist ning elektrivõrku ühendamist. 7 Ringkonnakohus mõistab
4. juuli 2021 esitatud esialgse õiguskaitse taotlust (tl 167p-168) selliselt, et see on esitatud seonduvalt kasutusloa väljastamise keelamisega. See nähtub ka taotlusest, kus Justiitsministeerium selgitab, et on esitanud keelamisprotesti keelata Jõhvi vallal kasutusluba väljastada, mis teenib protesti eesmärgi saavutamist ning sellest nõudest tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Täiendavalt selgitab Justiitsministeerium, et ei ole põhjust ära oodata, kuni vastustaja kasutusloa väljastab. Seega on praegune esialgse õiguskaitse taotlus suunatud kasutusloa andmise peatamisele. Tegemist on erinevatele asjaoludele tuginevate taotlustega, mistõttu on halduskohus ebaõigesti jätnud Justiitsministeeriumi
5. juuli 2021 läbi vaatamata kui korduva taotluse.
6. Esialgse õiguskaitse abinõuna palus Justiitsministeerium keelata elektrijaama mis tahes viisil käitamise ja elektrivõrku ühendamise kuni haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses vaidluses kohaldatav esialgne õiguskaitse, mis seondub elektrijaama käitamise keelamisega mistahes viisil.

§ 251

lg-s 1 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõud on oma sisult haldusorgani tegevuse takistamise abinõud. Erand on küll

§ 251

lg 1 p-s 5 sätestatud abinõu, mis võimaldab keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse, kuid praegusel juhul ei ole ühegi haldusaktiga reguleeritud elektrijaama tööle panemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamisega takistada kolmandatel isikutel elektrijaama testimist või käitamist, sest kolmandad isikud ei ole haldusorganid, kelle suhtes või kelle antud haldusaktide suhtes saab halduskohus esialgset õiguskaitset kohaldada. Väidetav kahjulik tagajärg tekib praegusel juhul eraõigusliku isiku tegevusest ning sellist tegevust ei ole võimalik halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse abinõudega mõjutada. Riik saaks võimaliku kahjuliku tagajärje ise kohases järelevalvemenetluses vastavaid järelevalvemeetmeid kasutades ära hoida. Sellele on viidanud vaidlustatavas määruses ka halduskohus (määruse p 12).

1. Kuivõrd Justiitsministeeriumi eesmärk esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks on vältida häiringut, mida põhjustavad Liivaahu ja Jalaka kinnistutel töötavad päikesepaneelid, siis on kohane esialgse õiguskaitse abinõuna keelata Jõhvi vallal anda kasutusluba nendel kinnistutel olevale päikeseelektrijaamale.
2. Arvestades Jõhvi valla varasemat õigusvastast tegevust ja ka praeguses menetluses esitatud seisukohta, et elektrijaama käitamiseks puudub füüsiline võimalus, ei ole praegusel juhul väga kaalukas haldusorgani lubadus, et ta ei tee edasisi menetlustoiminguid seonduvalt elektrijaama kasutusloaga. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik esialgse õiguskaitse korras keelata Jõhvi vallal anda elektrijaamale kasutusluba. Jõhvi vald on halduskohtule
3. augustil 2021 antud seisukohas kinnitanud, et pärast protestist teadasaamist ei ole Jõhvi vald teinud ühtegi menetlustoimingut ning ei kavatse ka enne praeguses asjas kohtulahendi jõustumist teha ühtegi menetlustoimingut, mis puudutab protesti nõudeid. Seega ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine ka kolmanda isiku õigusi rikkuda, sest ka ilma esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseta ei väljastataks Jõhvi vald kuni kohtumenetluse lõpuni elektrijaamale kasutusluba. Ringkonnakohtu hinnangul on elektrijaama tegevusest põhjustatud häiring, mis võib vähendada riigi julgeolekut tagava riigikaitselise funktsiooniga raadiosüsteemi töövõimet kahtlemata oluline avalik huvi, mis praegusel juhul kaalub üles esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneva erahuvide võimaliku riive.
4. Kokkuvõttes rahuldab Tartu Ringkonnakohus Justiitsministeeriumi määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tartu Halduskohtu
5. augusti
6. a määruse resolutsiooni punkti
7. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab Justiitsministeeriumi 8
8. juuli 2021 protesti muutmise taotluse osaliselt, lubades tühistamisprotesti täiendada keelamisprotestiga. Tartu Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu
9. augusti
10. a määruse resolutsiooni punkti 2 ja kohaldab esialgset õiguskaitset ning keelab Jõhvi vallal anda kasutuluba päikeseelektrijaamale, mis asub Jõhvi vallas, Pargitaguse külas, Jalaka kinnistul (katastritunnus 25101:001:0036) ja Liivaahu kinnistul (katastritunnus 25201:008:0460) kuni haldusasjas nr 3-21-1462 lõpliku lahendi jõustumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) 9