Obsah (11)

§ 376§ 429§ 136§ 418§ 474§ 445§ 468§ 168§ 175§ 174§ 177

2-20-16979 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 24.november 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16979 Tsiviilasi X hag

) § 442 lg 5 näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja on 07.10.2021.a menetlusdokumendis esitanud taotluse hagihinna vähendamiseks. Hageja selgitab, et 23.09.2021.a kohtuistungil arutati elatise nõude vähendamist 1/3 võrra, kuna lapsel on vahelduv elukoht. Hageja märgib, et seega kujuneb elatise määra vähendamisel elatise summaks 194,67 eurot senise 292 euro asemel. Kohus selgitab, et kohus on käesolevas asjas menetlusse võtnud hageja nõude, milles hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja X ülalpidamiseks igakuise elatise 292 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. 23.09.2021.a kohtuistungil arutati elatise nõude vähendamist 1/3 võrra, kuna lapsel on vahelduv elukoht. Kohus käsitleb hageja nõude vähendamise taotust kui osalist hagist loobumist.

§ 376

lg 4 p 2 näeb ette, et hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist.

§ 429

lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus võtab hageja osalise hagist loobumise käesolevaga vastu ning lõpetab asjas menetluse osas, milles hageja palub enda kasuks kostjalt välja mõista igakuise elatise 97,33 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Osalise hagist loobumisega muudab kohus

§ 136lg 4 teise lause alusel ning loeb tsiviilasja hinnaks 1752,03 eurot.

1. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
2. X on sündinud xx.xx.xxxx.a, tema vanemad on Z ja Y. Hageja vanemate kooselu lõppes 2020.aasta juulis. Hageja jäi elama koos emaga. Hageja on palunud välja mõista elatise igakuises summas 194,67 eurot, st alla elatise alamäära. Sellest tulenevalt ei pea hageja oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Hageja kulude suurus võib siiski teatud juhtudel oluline olla. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3. Hageja seaduslik esindaja on lapse igakuised vajadused nimetanud järgnevalt: Üür 150 eurot; kommunaalkulud (KÜ arve) 60 eurot; elekter 7,50 eurot; majapidamisvahendid (pesupulbrid, wc paber, majapidamissalvrätid, nõudepesuvahend ja muud puhastusvahendid jms) 10 eurot; kulutused toidule 190 eurot; sidekulud (tel ja internet) arendavate mängude mängimine ja multikate vaatamine arvutist ja nutiseadmest 15,50 eurot; tervishoiukulud (ravimid ja 3 2-20-16979 vitamiinid) 20 eurot; hügieenitarbed (pesemis-ja hooldusvahendid, mähkmed, niisked salvrätid, kreemid, õlid, pesukäsnad, hambaharjad, hambapasta) 75 eurot; lasteaiaga seotud kulud (lasteaiamaks) 72,50 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 125 eurot; vaba ajaga seotud kulud (kino, teater, muuseumid, raamatud, mänguasjad, joonistustarbed) 60 eurot; muud jooksvad kulud (juuksur, lasteaia väljasõidud, lasteaeda teemapäevadega seonduvad asjad jms) 25 eurot ja lapsehoidja teenus 150 eurot. Seega on hageja kulutused ühes kuus kokku 960,5 eurot. Kostja on esitanud vastuväited hageja kulutustele. Kostja peamine seisukoht, miks ta leiab, et hageja kulutused pole põhjendatud, on see, et hageja viibib 50% ajast kostja juures, mistõttu kannab kostja hageja kulud hageja seadusliku esindajaga (emaga) võrdses ulatuses.
4. Kohus tuvastas, et kohtupraktikas põhjendatuks peetud kulusid ületavad hageja toidukulu 190 eurot (hageja vanuses lapse toidukulu on kohtupraktikas tavaliselt 120-150 eurot); hageja riiete ja jalanõude kulu 125 eurot (hageja vanuses lapse riiete ja jalanõude kulu on kohtupraktikas tavaliselt 40-60 eurot). Muus hageja kulud on mõistlikud ja kohtupraktikaga kooskõlas. Hageja on hinnanud oma kulutuste suuruseks 960,50 eurot. Kuna hageja nõuab elatist alla elatise alammäära, siis ei oma tähtsust, et hageja mõned kulutused ei ole täielikult põhjendatud.
5. Kostja ei ole tõendanud, et hageja viibib tema juures poole ajast. Kohtule on teada (ning selles osas puudub poolte vahel ka vaidlus), et pärast vanemate kooselu lõppemist
6. aasta juulit, elab hageja koos oma emaga ning see on hageja põhielupaigaks. Lisaks on kohus (23.02.2021.a Harju Maakohtu kompromissimäärus tsiviilasjas nr xxx) määranud kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra, mille kohaselt viibib hageja kostjaga üle nädala teisipäevast kuni neljapäevani ning üle nädala reedest kuni esmaspäeva hommikuni kuni isa viib lapse lasteaeda. Seega viibib hageja suhtluskorra raames kostjaga ligikaudu 2,5 kalendripäeva nädalas ehk ligikaudu 10 päeva ehk 1/3 kalendrikuust, mitte 50% ajast. Kostja vastuses puuduvad kostja enda põhjendused ja tõendid hageja vajaduste ja nende suuruse osas. Kuivõrd kostja ei ole suutnud anda omapoolset hinnangut hageja vajadustele ja nende suurusele, tekib kohtu hinnangul põhjendatult kahtlus, et kostjal puudub reaalne kogemus hageja regulaarse ülalpidamisega, mistõttu puudub kostjal ilmselt ka teadmine ülalpidamiskohustuse sisust ja ulatusest.
7. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Antud juhul on kostja seisukohal, et ta on andnud hagejale ülalpidamist võrdselt hageja emaga, soetades hagejale riideid jms. Samas ei ole kostja välja toonud, millised on need mõjuvad põhjused, miks ta ei saa ülalpidamist anda raha perioodilise maksmise teel. Kostja senine käitumine (ülalpidamiskohustuse ebakorrapärane ja ebapiisav täitmine) ei anna alust eeldada, et kostja on suuteline ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisaval määral täitma hageja vahetu ülalpidamisena. Hageja seaduslikul esindajal kui last igapäevaselt kasvataval isikul ja hageja kulude põhikandjal on õigus valida, millisel viisil ta soovib elatist saada, et hageja vajadused saaksid kaetud. Ei ole mõistlik eeldada, et hageja seaduslik esindaja peab iga võimalikku hageja vajaduspõhist kulu kostjaga kooskõlastama või kulu vajalikkust põhjendama.
8. Laps veedab isaga 10 päeva kuus, s.o 1/3 osa kuust. 1/3 osa miinimumelatisest (s.o 292 eurot) on 97,33 eurot ning arvates selle summa maha elatise kogusummast, on kostja kohustus tasuda elatist 194,67 eurot kuus. 4 2-20-16979 Täitemenetluse käigus on hageja seaduslikule esindajale laekunud kostjalt 1034,28 eurot (s.o elatis 5,3 kuu ulatuses (1034,28 / 194,67)), mille hageja on soovinud arvestada elatise katteks.
9. Kostja on palunud arvestada elatise väljamõistmisel sellega, et ema saab lastetoetusi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Antud juhul on kostja sellele tuginenud. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kostja osa sellest on ½ ehk 30 eurot. Kohus ei vähenda väljamõistetavat elatist ½ osa lastetoetuse määra võrra. Käesoleval juhul puuduvad asjaolud, miks peaks elatist vähendama. Kostja on noor tööealine inimene, kelle ainuke ülalpeetav on hageja. Asjaolud, mis tingiksid elatise vähendamise, puuduvad.
10. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt Ylt hageja ülalpidamiseks tema kasuks välja igakuise elatise summas 194,67 eurot alates hagi esitamisest, s.o 17.11.2020.a kuni hageja täisealiseks saamiseni.
11. Kohus tegi 04.02.2021.a tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 292 eurot. Täitemenetluse raames toimus täitmine 1034,28 euro ulatuses (elatis 5,3 kuu eest (1034,28 / 194,67)). Kohus rahuldas 05.04.2021.a kostja poolt esitatud kaja ning taastas tsiviilasjas nr 2-20-16979 menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

§ 418

lg 1 näeb ette, et menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Üldjuhul peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu, kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse (

§ 474lg 2).

Antud juhul on kohus hagi rahuldanud hagist osalise loobumise tõttu erinevas ulatuses kui seda nägi ette 04.02.2021.a tagaseljaotsus. Kohus tasaarvestab käesoleva otsusega kostjalt väljamõistetud elatise 04.02.2021.a tagaseljaotsuse täitmise raames hagejale laekunud 1034,28 euroga (

§ 445

lg 1 teine lause koosmõjus

§ 474lg-st 2 tuleneva põhimõttega).

12.

§ 445

lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab vastavalt hageja seadusliku esindaja taotlusele, et elatis tuleb tasuda tema kontole. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks. 13. Hageja on esitanud taotluse tunnistada kohtulahend viivitamata täidetavaks.

§ 468

lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus jätab taotluse lahendi viivitamata täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata. Esiteks on pooled enne kohtumenetlust (s.o 15.08.2020.a kokkuleppega) suutnud jagada lapse kulud ilma kohtuta ja lapse vajadused ei ole seeläbi kahjustada saanud. Teiseks ei nähtu, et ajal, kus laps on elanud koos emaga alates juulist 2020.a, oleks lapse eluviisis olnud rahaliste vahendite puudumise tõttu selliseid puudujääke, mis tingiksid erandlikult jõustumata kohtulahendi täitmisele pööramise. 14. Järgnevalt määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse ning nende rahalise suuruse. Kohus on käesoleva otsusega võtnud vastu hagejapoolse osalise loobumise hagist. Hageja on enda nõudest loobunud umbes 33% ulatuses.

§ 168

lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Antud juhul ei esine

§ 168lg-test 3 kuni 5 tulenevaid erisusi.

Seega jäävad kostja menetluskulud loobutud osas 33% ulatuses hageja. 5 2-20-16979 Rahuldatud hagi osas jäävad menetluskulud kostja kanda 162 lg 1 alusel. Kõnesolev säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud jäävad seega 67% ulatuses kostja kanda. 15.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. 16. Hageja on palunud oma menetluskulud kostja kanda jätta. Hageja menetluskuludeks on esindajakulud summas 2288,80 eurot. Hageja esindaja osutab õigusteenuseid tunnihinnaga 120 millele lisandub käibemaks. Hagejale on õigusabi osutatud järgmiselt: − 17.11.2020.a. hagiavalduse koostamine, kliendiga täpsustused 3 h; − 17.12.2020.a puuduste kõrvaldamine, hagi tervikteksti koostamine ja kohtule esitamine. − 0,5 h; − 02.02.2021.a kohtule päring ja sellele vastusega tutvumine 0,10 h; − 03.02.2021.a menetluskulude nimekirja koostamine 0,35 h; − 27.04.2021.a kostja seisukoha analüüs, täpsustused kliendiga, vastulause koostamine ja esitamine kohtule 4 h; − 23.09.2021.a kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine 2,75 h; − Kliendi konsultatsioon istungi järel, kompromissi läbirääkimiste pidamine vastaspoolega 0,75 h; − 07.10.2021.a menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule 0,75 h; − kostja 14.10.2021.a menetlusdokumendiga tutvumine, suhtlused esindajaga, esindaja suhtlus lasteaiaga, kohtule 26.10.2021 seisukoha koostamine 3 h. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud üksnes käesoleva menetlusega. Kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud antud kohtumenetluses. Kooskõlas

§ 174

lg-ga 10 kinnitab hageja, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on õigusabikulud esitatud koos käibemaksuga.

1. Kostja vaidleb hageja menetluskulude nimekirjale vastu ning on seisukohal, et menetluskulu suurus ja hageja esindaja tasumäär on arvestades vaidluse olemust ebamõistlikult suur ning esinevad alused nende vähendamiseks põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Kostja märgib, et mõistlikkusest lähtuvalt kuuluvad vähendamisele 17.11.2020.a hagiavalduse positsioon, kuna seal sisaldus nii elatise nõude kui suhtluskorra avaldus. Elatise vaidluse asjaolude hagiavalduse põhjendatud ajakuluks saab olla maksimaalselt 2 tundi (vähendus 1 tunni võrra). Kohus nõustub siinkohal kostjaga selles, et 17.11.2020.a ning 17.12.2020.a toimingud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohtule nähtub esialgsest hagist, et elatise hagi sisuline osa hõlmab umbkaudse poolteist lehekülge, millest omakorda üks kolmandik koosneb tsiteeritud seadusesätetest. Võttes arvesse, et hageja on elatise hagi 17.12.2020.a terviktekstis täpsustanud, siis loeb kohus 17.11.2020.a ning 17.12.2020.a toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi (taotletud 3,5 tunni asemel). Lisaks leiab kostja, et 27.04.2021.a seisukoha esitamise kulu 4 tunni osas ei ole põhjendatud, sest põhjendatud ajakuluks saab pidada maksimaalselt 3 tundi (vähendus 1 tunni võrra). Dokument on koostatud vastusena kostja enda vastuväidetele. Kohus nõustub kostjaga osaliselt – mõistlikuks ajakuluks tuleb lugeda 3,5 tundi. 6 2-20-16979 Järgmisena leiab kostja, et 23.09.2021.a kohtuistungiks valmistumine ja sellel osalemist 2,75 tunni osas ei saa pidada põhjendatuks, maksimaalselt on see põhjendatud 1,75 tunni ulatuses. (vähendus 1 tunni võrra). Kohus võtab siinkohal arvesse asja olemust ja keerukust ning istungiks läbitöötamist vajavate asjaolude ja tõendite hulka. 23.09.2021.a kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung kell 10.05 ning lõppes kell 11.
2. Kohus leiab, et istungil esindamine ning istungiks ettevalmistumine on põhjendatud kokku 1,75 tunni ulatuses. Viimasena leiab kostja, et istungijärgne konsultatsioon ja kompromissi läbirääkimiste pidamine 0,75 tunni osas ei ole põhjendatud, maksimaalselt saab see põhjendatud olla kuni 0.55 tunni ulatuses (vähendus 0,2 tunni võrra). Kohus loeb siinkohal hageja menetlustoimingu põhjendatuks ning selle kulunud aja mõistlikuks. Kohtu hinnangul ei saa täielikult põhjendatuks lugeda hageja 26.10.2021.a menetlusdokumendis esitatud täiendavat menetluskulu - kostja 14.10.2021.a menetlusdokumendiga tutvumine, suhtlused esindajaga, esindaja suhtlus lasteaiaga, kohtule 26.10.2021 seisukoha koostamine 3 h. Kohtu hinnangul sisaldab 26.10.2021.a dokument sjuba läbitöötatud asjaolusid, mistõttu mõistlikuks ajakuluks tuleb pidada kahte tundi.
3. Kostja väitel, arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kutsekvalifikatsiooni, ei ole hageja esindaja taotletud tunnitasu määr 144 eurot koos käibemaksuga põhjendatud. Käesoleva vaidluse asjaolud ei ole keerukad ega vajanud põhjalikku õiguslikku analüüsi. Lähtudes eeltoodust, peab kostja käesoleva tsiviilasja raames põhjendatud hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks on 100 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul teha etteheiteid hagejale õigusabiteenuse osutamisel kohaldatud tunnihinnale. Muud kostja poolt esitatud seisukohad ja vastuväited ei anna alust hageja esindajakulusid vähendada. Kokkuvõtteks tuleb hageja menetluskuludena kindlaks määrata 1612,80 eurot (sh käibemaks; s.o ajakulu 11 tundi ja 12 minutit).
4. Kostja on 14.10.2021.a menetlusdokumendis esitanud endapoolse menetluskulude nimekirja. Kostjat esindavad OÜ Hugo jurist Irina Metsler-Verner ja THOR Advokaadibüroo vandeadvokaat Sven Veltmann. OÜ Hugo on osutanud kostjale õigusteenust tunnitasuga 33.33 eurot + käibemaks (40 eurot/h koos käibemaksuga) ja 50.00 eurot + käibemaks (60 eurot/h koos käibemaksuga). THOR Advokaadibüroo osutas kostjale õigusteenust tunnihinnaga 110 eurot + käibemaks (132 eurot/h koos käibemaksuga). Lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingud ja iga toimingu tegemiseks kulutatud aeg nähtub menetluskulude nimekirjast. Kostja leiab, et lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas menetlustoimingute hulga ja menetlustoimingute tegemiseks kulunud ajaga. Kostja viitab ka, et kahe esindaja kuludes ei ole dubleeritavat tegevust. Kostja on pidanud vajalikuks enesele teise esindaja palkamist tulenevalt hageja tegevusest ja eneseväljendusest kompromissi läbirääkimiste pidamisel. Kostjale on õigusabi osutatud järgmiselt: − 07.01.2021.a kliendiga nõupidamine (0h 30m), ja kostja avaldatud asjaoludega tutvumine (0h 30m). Teenuseosutaja: Irina Metsler-Verner 1h 00m (arvestusse ei kanta) 00.00 eurot (tasutud riigi poolt); − 07.01.2021.a kliendi esitatud asjaolude analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine. Teenuseosutaja: Irina Metsler-Verner 1h 00m (arvestusse ei kanta) 00.00 EUR (tasutud riigi poolt); − 08.01.2021.a kostja vastuse koostamine. Teenuseosutaja: Irina Metsler-Verner 3h 30m 116.66 eurot; − 11.01.2021.a kostja täiendused ja täpsustused, vastuse parandamine ja kohtusse esitamine Teenuseosutaja: Irina Metsler-Verner 0h 30m 16.67 eurot; 7 2-20-16979 − 22.09.2021.a kohtuistungiks valmistumine ja 23.09.2021.a kohtuistungil osalemine. Teenuseosutaja: Irina Metsler-Verner 1h 30m, 50 eurot/h 75 eurot; − 24.09.2021.a kuni 05.10.2021.a kompromissi läbirääkimiste pidamine ja suhtlus kliendiga. Teenuseosutaja: Irina Metsler-Verner 0h 30m, 50 eurot/h 25 eurot; − 06.10.2021.a kliendiga nõupidamine. Teenuseosutaja: Sven Veltmann 0h 30m 55 eurot; − 06.10.2021.a kliendi dokumentidega tutvumine ja esmane analüüs Teenuseosutaja: Sven Veltmann 1h 00m 110 eurot; − 06.10.2021.a juhised kliendile taotluse esitamiseks kohtule. Teenuseosutaja: Sven Veltmann 0h 30m 55 eurot; − 12.10.2021.a hageja 07.10.2021.a seisukohaga tutvumine. Teenuseosutaja: Sven Veltmann 0h 20m 36,67 eurot; − 13.10.2021.a kostja menetlusdokumendi koostamine. Teenuseosutaja: Sven Veltmann 1h 20m 146,67 eurot; − 13.10.2021.a menetluskulude nimekirja koostamine. Teenuseosutaja: Sven Veltmann 0h 20m 36,67 eurot. Kokku on kostjale õigusabi osutatud 10 tunni eest (tasu arvestus 8 tunni eest) summas 808 eurot (sh käibemaks). Kostja kinnitab, et kõik lepingulise esindaja kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-20-16979 kohtumenetlusega. Kostja kinnitab, et ta füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub menetluskulud kindlaks määrata käibemaksuga summades.
5. Hageja on esitanud 26.10.2021.a menetlusdokumendis vastuväiteid kostja uue esindaja poolt tekkinud menetluskuludele. Hageja hinnangul pole need põhjendatud ei üldises ega ka kitsas plaanis olles ka äärmiselt küsitav, kas need üleüldse tekkinudki on. Kostjat on läbi menetluse esindanud jurist Irina Metsler-Verner, kes on osalenud menetluses igakülgselt. Tema volitusi pole kostja tühistanud ja pole ka kohus eemaldanud viidatud esindajat menetlusest vms. Seega polnud kostjal tegelikkuses mingit sisulist vajadust teise esindaja kaasamiseks arvestades ka asjaolusid, et tegemist pole kokkuvõttes ei mahuka ega ka keskmisemast keerukama vaidlusega, mis vajanuks kahte esindajat. Hageja arvates püüab kostja kunstlikult omi menetluskulusid suurendada. Selline kulu ei saanud olla hagejale ettenähtav ja on vastuolus üldise menetluskulude hüvitamise põhimõtetega, et tekkiv kulu peab olema ettenähtav. Kostja kaasab teise esindaja alles menetluse lõppedes, mis ei too menetlusse mingit lisandväärtust. Tekkinud kulusid ei saa seetõttu jätta hageja kanda, sest need pole põhjendatud ei faktiliselt ega formaalselt. Kohus leiab, et ükski eeltoodud hageja seisukoht ei anna alust kostja esindaja Sven Veltmanni toiminguid ning nendele kulunud ajamahtu kahtluse alla seada. Kostja on eraldiseisvalt viidanud, et kahe esindaja kuludes ei ole dubleeritavat tegevust. See on kohtu hinnangul selgelt nähtuv ka kostja menetluskulude nimekirjast. Seega ei ole antud juhul tegemist

§ 175

lg-st 3 sätestatud olukorraga, vaatamata sellele, et kostja ei ole kohtule teatanud menetluse algusfaasis teda esindanud juristi Irina Metsler-Verneri esindusõiguse lõppemisest. Kostjale ei saa ette heita esindaja asendamist ega Sven Veltmanni poolt kohaldatud õigusabiteenuse tunnihinda (s.o 132 eurot käibemaksuga). Kokkuvõtteks tuleb kostja menetluskuludena kindlaks määrata 808 eurot (sh käibemaks; s.o ajakulu 10 tundi; arvestus 8 tunni eest). 21. Võttes arvesse menetluskulude jaotust, siis tuleb kostja kindlaksmääratud menetluskuludest 33% suurune osa, s.o 266,64 eurot jätta hageja enda kanda. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 266,64 eurot (sh käibemaks). Võttes arvesse seda, et kohus on hagi rahuldanud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 67% suurune osa kindlaksmääratud hageja menetluskulude rahalisest suurusest, s.o 1080,57 eurot. 8 2-20-16979

§ 445

lg 1 teine lause näeb ette, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Vastavalt

§ 445

lg 1 teisele lausele tuleb poolte vastastikused menetluskulude nõuded tasaarvestada. Selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 813,93 eurot (s.o 1080,57-266,64). Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 9