Obsah (10)

§187§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-13218 Tsiviilasi O. S. hagi P.

§187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. O. S. (hageja) esitas P. A. (kostja) vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja nõuab kostjalt kahju summas 652 eurot hüvitamist ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt rahalise summana kuni kohtotsuse tegemiseni ja edasi viivis alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 652 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõitis kostja 31.05.2021 elektritõukerattaga otsa hagejale kuuluvale sõiduautole Ford Focus registreerimismärgiga xxxxxx. Sündmuskohale kutsuti politsei, kes fikseeris avarii. Kostja on end avariis süüdi tunnistanud. Avarii tagajärjel tekkisid hageja sõiduki parempoolsele esi- ja tagauksele vigastused ning purunes küljepeegel. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja oma tegevusega hagejale varalist kahju summas 652 eurot. Hageja on pöördunud kohtuväliselt kahju hüvitamise nõudega kostja poole, kuid kostja kahju hüvitanud ei ole.
2. Kohus võttis 08.09.2021 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 25.10.
3. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
4. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse 2 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 714,16 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõiv summas 125 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 125 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 450 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 150 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 3 tundi (150 x 3 = 450). Kohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades on hageja esindaja tasumäär lepingulise esindaja tasuna mõistlik ja põhjendatud. Kohus selgitab, et kohtu hinnangul ei ületa hagejale osutatud õigusabi tunnitasumäär keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat ta, tasu on kooskõlas turu keskmise tasuga ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas. Analüüsides ja hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja menetluskulusid põhjendatuks summas kokku 575 eurot (riigilõiv 125 eurot + lepingulise esindaja kulud 450 eurot). 7.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3