Obsah (6)

§ 121§ 37§ 44§ 45§ 47§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2839 Määruse kuupäev 15. detsember 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Levan Jefremovi kaebus Justiitsministeeriumi ja Tartu Vangla

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktori
2. oktoobri 2021.a käskkirjaga nr 1-1/129 kohaldati vangistusseaduse (VangS) § 72 lg 11 alusel nakkusohutuse tagamiseks ning selle kontrolli võimaldamiseks vanglas viibimise keeldu vangidega lühi- ja pikaajalistele kokkusaamisele tulijatele (külastajatele) ja kehtestati täiendavad tingimused, mille täitmisel külastaja vanglasse lubatakse. Käskkirja punktiga 1.1 lubati alates
3. oktoobrist 2021 vanglasse siseneda lühi- või pikaajalisele kokkusaamisele tulnud vanem kui 12-aastane (kaasa arvatud) isik, kes: 1.1.1 on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimiskuuri ja vaktsineerimiskuur on lõppenud ning esitab selle kohta tõendi; 1.1.2 on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ning kes esitab selle kohta tõendi; 1.1.3 esitab arsti tõendi selle kohta, et COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimine ei ole tervise tõttu lubatud. Sellisel juhul peab külastaja lisaks esitama tõendi, et talle on tervishoiuteenuse osutaja poolt kuni 72 tundi enne kokkusaamist tehtud SARS-CoV-2 RT-PCR test või SARSCoV-2 antigeen-RTD test, mille tulemus on negatiivne. Sama käskkirja p 2 nägi ette, et erandkorras lubatakse vanglasse siseneda enne
4. oktoobrit 2021 registreeritud ja vangla poolt lubatud lühiajalisele kokkusaamisele tulnud vanem kui 12aastane (kaasa arvatud) külastaja, kes esitab tõendi, et talle on tervishoiuteenuse osutaja poolt kuni 72 tundi enne kokkusaamist tehtud SARS-CoV-2 RT-PCR test või SARS-CoV-2 antigeenRTD test, mille tulemus on negatiivne. Käskkirja p 3 kohaselt on külastajal kohustus vanglas 3-21-2839 (v.a pikaajalise kokkusaamise toas, kui ei puututa kokku vanglateenistujaga) viibides kanda vangla väljastatud meditsiinilist kaitsemaski ning desinfitseerida käsi.
5. Levan Jefremov (kaebaja) esitas
6. novembril 2021 Tartu Vanglale vaide nr 1-11/3771, milles soovib vaidlustada vangla direktori
7. oktoobri
8. a käskkirja nr 1-1/129 ja taotleb selle kehtetuks tunnistamist või seatud piirangute leevendamist, lubades külastaja kokkusaamisele ka 72 tundi enne kokkusaamist tehtud PCR-testi negatiivse tulemuse või antigeen-RTD testi alusel. Kaebaja on seisukohal, et selliste piirangute seadmisega on rikutud tema õigusi lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele. Piirangutega survestatakse mis tahes vahenditega vaktsineerima. Kaebaja avaldas, et tema ei ole oma peret näinud juba aasta ja kolm kuud ja seatud piirangud on tema hinnangul psühholoogiline piinamine.
9. Tartu Vangla edastas vaide
10. novembri
11. a kirjaga nr 1-11/377-2 Justiitsministeeriumile lahendamiseks. Tartu Vangla andis vaiet edastades vaidele omapoolse seisukoha ja leidis, et kaebaja vaie tuleks jätta rahuldamata. Vastavad põhjendused on välja toodud vaide edastamise kirja nr 1-11/377-2 punktides 7-
13. Kaebaja esitas
14. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada vangla ja Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse keelu osas saada kokku perekonnaga, kohustada vanglat mitte takistama lühiajalisi ja pikaajalisi kokkusaamisi ning perekonna ja peresuhete säilimist, samuti mitte sundima kaebaja pereliikmeid kokkusaamiseks vaktsineerima. Kaebaja märgib, et esitas kaks taotlust perega lühi- ja pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks, mille võimaldamisest vangla
15. novembri
16. a vastustega nr 6-23/1576-2 ja 6-23/1585-2 keeldus. Seejärel pöördus kaebaja Justiitsministeeriumi poole, aga sai
17. novembri
18. a vastusega nr 1-11/377-2 samuti keeldumise. Kaebaja sõnul ei vasta tõele vastustes nr 6-23/1576-2, 6-23/1585-2 ja 1-11/377-2 väidetu kaebaja perekonna kohta ning vastavad andmed on olemas ka kriminaalasjas nr 2-20-9456 tehtud otsuses. Kaebaja märgib, et Justiitsministeeriumi vastuse nr 1-11/377-2 punktides 8-13 on kirjas teadlikult vale informatsioon kokkusaamiste taotlemise kohta. Lisaks on vale vastuse nr 1-11/377-2 punktis 10 öeldu, et direktori
19. oktoobri 2021.a käskkiri nr 1-1/129 ei keela lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi. Vastustega nr 6-23/1576-2 lühiajalisest kokkusaamisest keeldumine ja vastusega nr 6-23/1585-2 pikaajalisest kokkusaamisest keeldumine põhinevad just käskkirjal nr 1-1/
20. Samuti on kaebaja arvates vale Justiitsministeeriumi vastuses nr 1-11/377-2 punktis 14 märgitu, et vangla ei sunni kedagi vaktsineerima. Kaebaja arvates ei kujuta lühi- ja pikaajalised kokkusaamised tema vaktsineerimata perekonnaga ohtu.
21. Justiitsministeerium teatas
22. detsembril 2021 vastusena kohtunõudele, et tänase seisuga ei ole Justiitsministeerium kaebaja vaiet nr 1-11/377-1 veel lahendanud. Justiitsministeerium edastas kohtule kaebaja vaide koos lisadega.
23. Tartu Vangla esitas kohtule
24. detsembril 2021 vastusena kohtunõudele vaidlusega seonduvad haldusmenetluse dokumendid. Ühtlasi teatas vangla, et
25. novembril 2021 esitatud vaidele nr 1-11/377-1 on kaebaja seoses vanglas kokkusaamistele kehtestatud piirangutega esitanud vanglale ka selgitustaotluse 2-3/3206-1, mis on veel menetluses. KOHTU SEISUKOHT
26. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lõike 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei 2 3-21-2839 ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 121

lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada ka juhul, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja on kaebuses väljendanud oma seisukohta, et ta ei nõustu kokkusaamistele käskkirjaga nr 1-1/129 piirangute seadmisega ning soovib, et talle võimaldataks pika- ja lühiajaline kokkusaamine oma vaktsineerimata perekonnaliikmetega. Kaebaja on palunud kohtul kontrollida nii Tartu Vangla kui ka Justiitsministeeriumi tegevuse õiguspärasust vanglas lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele piirangute seadmisel. Seega on kaebaja eesmärgiks, et ta saaks pika- ja lühiajalise kokkusaamise oma vaktsineerimata pereliikmetega. Sellise eesmärgi saavutamiseks on sobivaks nõudeks taotleda Tartu Vangla
2. oktoobri 2021.a käskkirja nr 1-1/129 tühistamist

§ 37

lg 2 p 1 alusel ning pika- ja lühiajalise kokkusaamise võimaldamise kohustamist

§ 37lg 2 p 2 alusel.

1. Kohus selgitab, et vaidlusalused lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele seatud piirangud tulenevad Tartu Vangla
2. oktoobri 2021.a käskkirjast nr 1-1/
3. Kuigi piirangute kehtestamiseks on Justiitsministeeriumi vanglate osakond andnud vanglatele vastava korralduse, ei oma see Justiitsministeeriumi tegevus kaebaja õigustele mõju ja seega ei saa kaebaja seda tegevust halduskohtus vaidlustada. Isikul on kaebeõigus, kui kaebuse esitamine on tema õiguste kaitseks vajalik (

§ 44lõige 1).

Kaebaja õigusi mõjutavad otseselt vaid vangla otsused ja toimingud, s.o praeguse vaidluse puhul Tartu Vangla

1. oktoobri
2. a käskkiri nr 1-1/129 ning kaebaja pika- ja lühiajalise kokkusaamise taotluste rahuldamata jätmine Tartu Vangla
3. novembri
4. a vastustega nr 6-23/1585-2 ja 6-23/1576-
5. Lisaks on kaebaja kohtu hinnangul kaebuses Justiitsministeeriumile etteheiteid tehes ilmselt ekslikult aru saanud, et Tartu Vangla
6. novembri
7. a kirja nr 1-11/377-2 näol on tegemist Justiitsministeeriumi lõpliku vaideotsusega. Vaiet edastades on vangla andnud küll ka vaide osas omapoolse seisukoha, kuid vaide edastamine on menetlustoiming, mis kaebaja õigusi eraldiseisvalt ei mõjuta, mistõttu ei saa kaebaja seda eraldiseisvalt vaidlustada (

§ 45lg 3).

Seega puudub kaebajal vaide edastamise kui menetlustoimingu ja Justiitsministeeriumi poolt vanglatele piirangute osas korralduste andmise vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning vastavas osas kuulub kaebus

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

10.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s

1. Kohtule edastatud haldusmenetluse materjalide kohaselt on kaebaja esitanud
2. novembril 2021 vaide, milles vaidlustas Tartu Vangla
3. oktoobri 2021.a käskkirja nr 1-1/
4. Vangla edastas vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile, kes teatas kohtule, et ei ole vaiet veel lahendanud. Vaide lahendamise tähtaeg ei ole praeguseks veel möödunud (vt VangS § 1¹ lg 7). Seega on kaebaja käskkirja nr 1-1/129 vaidlustamisel pöördunud kohtu poole ennatlikult. Kui Justiitsministeerium kaebaja vaide vaideotsusega lahendab, siis on kaebajal võimalik 30 päeva jooksul vaideotsuse saamisest pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Samuti tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus läbida pika- ja lühiajalise kokkusaamise kohustamise nõude osas. Kaebaja ei ole esitanud vaiet vangla otsuste peale, millega tema
5. novembri 2021 ning
6. novembri 2021 pika- ja lühiajalise kokkusaamise taotlused jäeti rahuldamata. Eelnimetatud osas ei ole kaebaja seega kohustuslikku kohtueelset menetlust praeguseks nõuetekohaselt läbinud ning selles osas kuulub kaebus tagastamisele

§ 121lg 1 p 4 alusel.

3 3-21-2839 11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Levan Jefremovi kaebuse

§ 121lg 1 p 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4