TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2898 Määruse kuupäev 15. detsember 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Jelena Butkevitši kaebus Eesti Töötukassa vastu seoses töösuh

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Jelena Butkevitši (kaebaja) esitas
2. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada seadusega vastuolus olevaks Eesti Töötukassa juhatuse
3. oktoobri
4. a otsus nr 158 „Töökeskkonna riskianalüüsist tuleneva vaktsineerimise nõude rakendamine“ (edaspidi otsus nr 158), Töötukassa
5. detsembri
6. a hoiatus ning Töötukassa koostatud töökeskkonna riskianalüüs. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg seoses otsuse nr 158 vaidlustamisega, sest kuigi kaebaja andis
7. oktoobril 2021 riskianalüüsiga tutvumist kinnitava allkirja, ei mõistnud ta, et tööandja on seadust rikkudes valmis töösuhte lõpetama. Sellest sai kaebaja teadlikuks alles hoiatuse saamisel, mistõttu ei ole kaebuse varasem esitamine võimalik. Kaebaja palub lisaks kohaldada esialgset õiguskaitset, sest teda ähvardab töölepingu ülesütlemine. Kaebaja esitas koos kaebusega nimetatud dokumendid ning töölepingu.
8. Otsusega nr 158 seati riskianalüüsis sätestatud ametikohtadel töötajatele kohustus esitada enda osakonna juhatajale vaktsineerimise või läbipõdemise tõend hiljemalt
9. novembril 2021 (p 1.1). Sama otsusega määrati, et töötaja, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud, peab ennast hiljemalt
10. detsembriks 2021 vaktsineerima ja esitama osakonna juhatajale seda kinnitava tõendi (p 1.4). Eesti Töötukassa hoiatas kaebajat kirjalikult
11. detsembril
12. Nimetatud hoiatuses märgiti, et kui kaebaja end hiljemalt
13. detsembriks 2021 ei vaktsineeri ja ei esita tõendit, mis näitab vaktsineeritust ja/või kehtivat kaitset COVID-19 haiguse vastu, siis ütleb Eesti Töötukassa sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles. Hoiatuses viidati töölepingu seaduse (TLS) ja Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) erinevatele sätetele. 3-21-2898 3.

§ 121

lg 1 p 1 näeb ette, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist avalik-õigusliku vaidlusega.

1. Kuigi Eesti Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, ei tähenda see, et kaebaja suhe Eesti Töötukassaga oleks avalik-õiguslik. Kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt töötab kaebaja töölepingu alusel ametikohal, millele Eesti Töötukassa on kehtestanud riskianalüüsi tulemusena vaktsineerimise nõude. Võlaõigusseaduse § 1 lõikest 1 tuleneb, et tööleping on võlaõigusliku, see tähendab eraõigusliku lepingu üks eriliik. Töölepingu sõlmimise ja ülesütlemise aluseid reguleerib omakorda töölepingu seadus. Ka hoiatuses on seoses lojaalsusnõudega ja tööandja seaduslike korralduse täitmise kohustusega viidatud TLS sätetele. Kaebaja eesmärgiks on vältida töölepingu ülesütlemist ja sellel eesmärgil on ta vaidlustanud erinevaid tööandja dokumente, sh tema töölepingulist suhet mõjutavaid tööandja korraldusi. See, kas tööandja on andnud kaebajale seadusliku korralduse ja kehtestanud lähtuvalt töösuhtest õiguspärased nõuded on antud juhul seega sisult eraõiguslik küsimus. Tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 11 lg 1 järgi maakohtu pädevuses. Ka asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud tööandja koostatud riskianalüüsi, ei muuda vaidlust avalik-õiguslikuks. TLS § 28 lg 1 p 6 kohaselt on töötervishoiu ja tööohutuse tagamine üks tööandja kohustustest. TTOS § 134 lg 1 ja 2 alusel selgitatakse riskianalüüsis välja töökeskkonna ohutegurid, hinnatakse neid ja koostatakse tegevuskava, milles nähakse ette abinõud töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks ning rakendamise ajakava. Töökeskkonna riskianalüüs ei mõjuta iseseisvalt töötaja õigusi või kohustusi. Õiguslikku tähendust omab riskianalüüsi alusel töötajatele, sh kaebajale antud korraldus. Töötajatele kehtestatud riskianalüüs ei ole seega iseseisev avalik-õiguslik dokument, mida saaks vaidlustada halduskohtus.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, kaebajal tuleb esitada hagi ja hagi tagamise taotlus maakohtule. Kuna halduskohtu pädevuses ei ole põhivaidluse lahendamine, siis ei saa halduskohus lahendada tähtaja ennistamise taotlust ega kohaldada esialgset õiguskaitset, mistõttu jätab kohus need taotlused läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2