Obsah (6)

§ 37§ 121§ 43§ 45§ 249§ 2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2738 Määruse kuupäev 6. detsember 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Nikolai Lilitškini tuvastamis-, kohustamisja hüvitamiskaebus seo

) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja esitas üldsõnalise nõude tuvastada Tartu Vangla tegevuste õigusvastasus ja hüvitada nende tegevustega tekitatud kahju. Kaebuse tekstis sisaldub ka taotlus kohustada vastustajat lõpetama kaebaja suhtes kehtivad piirangud käskkirja nr 1-1/137 kehtivuse lõppemisel. Kaebuse asjaolude põhjal ei ole kaebaja rahul eelkõige sellega, et temalt kui haigustunnusteta ja vaktsineeritud isikult nõutakse koroonatesti tegemist ning kui kaebaja sellest keeldub, kohaldatakse talle 10-päevast karantiini. Kaebuse põhjal ei ole kaebajal vastuväiteid käskkirjale nr 1-1/137 ning selle alusel kuni 23.11.2021 kehtinud piirangutele. 6. Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja esitas: - tuvastamisnõude (

§ 37lg 2 p 6).

Kaebaja palus tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse, mis seisneb lukustatud kambri režiimi kehtestamises koroonatestist keeldumise korral; - kohustamisnõude (

§ 37

lg 2 p 2) lõpetada kaebaja isoleerimine koroonatestist keeldumise tõttu; - mittevaralise kahju hüvitamise nõude (

§ 37lg 2 p 4).

Kahju on tekitatud kaebaja isoleerimisega koroonatesti tegemisest keeldumise tõttu.

1. Kohus ei arvesta eraldiseisva nõudena kaebaja arutlusi selle kohta, et vanglaametnikke tuleks karistusseadustiku § 120 alusel karistada selle eest, et nad ähvardavad kaebajat testist keeldumisel 10-päevase isolatsiooniga. Kohus selgitab, et selline nõue ei oleks halduskohtumenetluses ka lubatav, kuna halduskohus ei saa otsustada isikute kriminaalvastutusele võtmise üle. Kui kaebaja hinnangul on toime pandud kuritegu, siis on tal õigus esitada prokuratuurile kuriteoteade. Kaebuse tagastamine
2. Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (vangistusseaduse § 11 lg 5). Kaebaja esitas vanglale kaebuse asjaoludega seotud võõrkeelse avalduse (kaebaja poolt dateeritud 18.11.2021 ja vanglas registreeritud 24.11.2021). Tegemist on tõenäoliselt sama 18.11.2021.a vaidega, millele kaebaja viitas kaebuses ja mida kaebaja sõnul menetlusse ei 3 võetud. Kaebajal tekib kohtu poole pöördumise õigus, kui vangla on vaide õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Praeguseks seda toimunud ei ole - vaie on menetluses (tõlkimisel). Kaebaja pöördus kohtu poole ennatlikult. 9. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (

§ 43lg 2).

Selleks tuleb kaebajal esmalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb vaidemenetluse läbimisel ja uuel kohtusse pöördumisel arvestada, et kui kaebaja soovib vaidlustada piirangute kohaldamist koroonatesti tegemisest keeldumise korral, siis kohane nõue on vangla direktori 02.11.2021.a käskkirja nr 1-1/132 punkti 6 tühistamise nõue. Kohtul on eespool nimetatud 18/24.11.2021.a vaie olemas vaid venekeelsena ning kohus ei võta seetõttu seisukohta, kas vaide nõuet saab niimoodi tõlgendada. Kaebajal on võimalus vaiet täpsustada. Praeguse kohtuasja raames ei suuna kohus kaebajat kaebuse nõuet muutma, kuna kaebus oleks kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu endiselt lubamatu. 10. Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (vangistusseaduse § 11 lg 8). Vangla kinnitusel ei ole kaebaja kaebuse asjaoludel kahju hüvitamise taotlusi esitanud. Kaebaja väitel ei võetud tema kahju hüvitamise taotlust menetlusse. Kui kaebaja mõtleb selle all 18.11.2021.a vaiet ja ta soovis vaides taotleda ka kahju hüvitamist, siis tuleks tal vaiet selles osas täiendada. Praegu ei ole kahju hüvitamise taotlus vaidest arusaadav. Kaebaja saab hüvitamisnõude kohtule uuesti esitada pärast seda, kui ta on esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 11. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lg 2).

Kohus näitas eespool, et pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist on kaebajal võimalik esitada tõhusam nõue ehk tühistamisnõue. Tõhusama nõude esitamise võimalus välistab tuvastamiskaebuse esitamise ka siis, kui kaebajal tuleb tõhusama nõude esitamiseks kõigepealt läbida kohtueelne menetlus.

1. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada riigilõivust vabastamise taotlust ja teisi menetluslikke taotlusi. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse kaebuse tõlkimiseks eesti keelde. Kohus selgitab, et kaebuse tõlkis eesti keelde kohtu tõlk. Õigusaktidega ei ole kehtestatud tasu, mida menetlusosaline peaks maksma kohtu tõlgi töö eest. Seega tõlkimise kulusid ei ole ja puudub vajadus kaebajale menetlusabi andmiseks. Esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlus
2. Kaebaja soovis, et vangla avaks esialgse õiguskaitse korras tema ööpäevaringselt suletud kambri. 4 Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 249lg 3 alusel läbi vaatamata.

Kui kaebaja viibis kaebuse esitamise ajal eraldatud lukustatud kambris koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu, siis praeguseks on sellest tulenev esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Kaebaja viibib eraldatud lukustatud kambris üksuse juhi 25.11.2021.a käskkirja nr 2-21/1-2/306 alusel. Selle käskkirjaga kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, põhjendades seda vanglaametnike korralduste täitmata jätmisega ning kaebaja ebaviisaka ja agressiivse käitumisega. Käskkiri nr 2-21/1-2/306 ei ole praeguses kohtuasjas vaidluse esemeks. Kaebus on esitatud enne selle käskkirja andmist. Kaebajal on õigus esitada vanglale vaie käskkirja nr 2-21/1-2/306 kehtetuks tunnistamiseks ning seejärel uue kohtuasjana esialgse õiguskaitse taotlus käskkirja nr 2-21/1-2/306 kehtivuse või täitmise peatamiseks.

1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
2. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikk ja ulatuslik kogemus. Kaebaja koostas ja esitas ka praeguses asjas iseseisvalt vaide ja kaebuse. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (

§ 2lg 4 ja 5).

Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat, ka praeguses määruses andis kohus kaebajale juhiseid, kuidas edasi tegutseda. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 5