Obsah (5)

§ 121§ 37§ 133§ 43§ 88

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2693 Määruse kuupäev 7. detsember 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla tekitatud m

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1; RÕS § 15 lg 8).

Määruse resolutsiooni punkti 4 peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas Tartu Vanglale kaks lühiajalise kokkusaamise taotlust. Esimeses taotluses (taotlusel märgitud kuupäev oli
2. august 2021) soovis kaebaja lühiajalist kokkusaamist
3. augustil 2021 (taotlus registreeriti
4. augustil 2021 nr-ga 623/1074-1). Teises,
5. augusti 2021 kuupäeva kandvas taotluses soovis kaebaja lühiajalist kokkusaamist
6. augustil 2021 (taotlus registreeriti
7. augustil 2021 nr-ga 6-23/1120-1). Kaebaja esitas taotlused kirjalikult pannes need osakonna postkasti, mida tühjendatakse konkreetsel päeval.
8. Tartu Vangla jättis kaebaja lühiajalise kokkusaamise taotlused
9. septembri
10. a vastusega nr 6-23/1074-2 rahuldamata. Vangla selgitas kaebajale osakonna postkasti tühjendamise ning lühiajalise kokkusaamise taotluse esitamise korda ning märkis Tartu Vangla kodukorra p-le 13.1.1 viidates, et kuna kaebaja taotluste registreerimise ja taotletava kokkusaamise vahele jäi vähem kui viis tööpäeva, siis ei võtnud vangla kaebaja taotlusi nr 623/1074-1 ja 6-23/1120-1 menetlusse.
11. Kaebaja esitas Tartu Vanglale
12. augustil 2021 taotluse, milles soovis
13. augustil
14. a lastega ära jäänud kokkusaamise tõttu rahalist hüvitist summas 180 eurot. Kaebaja esitas 3-21-2693
15. septembril 2021 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 eurot selle eest, et ta jäi
16. augustil 2021 ilma lühiajalisest kokkusaamisest.
17. Tartu Vangla vastas kaebaja
18. augustil 2021 esitatud taotlusele
19. septembri
20. a vastusega nr 2-3/2279-
21. Vastuse kohaselt on kaebaja lühiajalise kokkusaamise taotlusele nr 6-23/1074-1 kirjalikult vastatud (
22. septembri
23. a vastuskiri nr 6-23/1074-2) ja selles on kokkusaamise ära jäämise tinginud põhjused välja toodud.
24. Tartu Vangla jättis
25. novembri
26. a otsusega nr 1-13/265-3 kaebaja
27. septembri
28. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei võimaldatud kaebajale lühiajalist kokkusaamist poja ja tuttavaga, kuna taotlus ei olnud esitatud tähtaega järgides. Osakonnas on tavapärane praktika, et kinnipeetavad saavad oma taotlusi osakonna postkasti panna nädala jooksul kuni kolmapäeva kella 10.30-ni. Igal kolmapäeval kell 10.30 suletakse osakond ning postkast tühjendatakse. Postkasti tühjendamise kord on kinnipeetavatele teada, samuti on sellekohased sildid postkasti juures. Justiitsministri
29. novembri
30. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 35 lg-s 2 on sätestatud kokkusaamise taotluse lahendamise tähtaeg (10 tööpäeva), mille eesmärgiks on tagada vanglale taotluse lahendamiseks vajalike oluliste asjaolude tuvastamiseks piisav ajavaru. Tartu Vangla kodukorra punkt 13.1.1 täpsustab VSkE § 35 lg-t 2 ja selle kohaselt on lühiajaliseks kokkusaamiseks vajalik ette registreerimine vähemalt 5 tööpäeva enne taotletavat kokkusaamist. Kõnealusel juhul esitas kaebaja taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks
31. augustil 2021, mis jõudis ametnikeni
32. augustil
33. Kuna taotluse kättesaamise ja taotletava lühiajalise kokkusaamise päeva vahele jäi vaid 1 tööpäev, siis ei olnud täidetud Tartu Vangla kodukorra p-s 13.1.1 kehtestatud nõue. Isegi kui kinnipeetava taotlus oleks registreeritud taotlusel märgitud kuupäeval, ei oleks ikkagi täidetud Tartu Vangla kodukorra p 13.1.1 nõue ja taotlus oleks esitatud lubatud tähtaega ületades. Kaebaja taotlusele on vastatud VSkE § 35 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Seega ei ole vangla lahendanud kinnipeetava taotlust tähtaega ületades. Tähtaega mittejärgivalt esitatud taotluse lahendamist selleks ettenähtud tähtaja jooksul ei saa pidada õigusvastaseks. Eeltoodust lähtuvalt ei saa pidada kaebajale lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamist õigusvastaseks.
34. Kaebaja esitas
35. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus ja mõista vanglalt tema kasuks välja kahjuhüvitis summas 1000 eurot. Kaebaja põhjendab, et vangla ei võimaldanud talle lühiajalist kokkusaamist oma lähedastega. Kaebaja esitas kokkusaamiste taotlused kirjalikult ja pani need korda järgides osakonna postkasti, kuid vangla jättis taotlused õigeaegselt lahendamata. Kaebaja lähedased kandsid kokkusaamise ärajäämise tõttu asjatult kulusid, kuna olid sõitnud
36. augustil 2021 juba vangla juurde. Vangla rikkus sellega kaebaja õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, alandas tema väärikust ning kahjustas vaimset tervist. Kaebuses on esitatud ka menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Kaebusele lisati vangla vastus
37. novembri
38. a otsus nr 1-13/265-3
39. Tartu Vangla esitas kohtule
40. detsembril 2021 vastusena kohtunõudele kaebaja taotlused lühiajaliseks kokkusaamiseks nr 6-23/1074-1 ja 6-23/1120-1, kaebaja
41. augusti
42. a taotluse nr 2-3/2279-1, Tartu Vangla
43. septembri
44. a vastuse nr 6-23/1074-2, kaebaja
45. septembri
46. a kahjunõude ja selle tõlke eesti keelde ning Tartu Vangla
47. septembri
48. a vastuse nr 2-3/2279-
49. Lisaks selgitas vangla täiendavalt pöördumiste edastamise ja vastuvõtmise korda. Ühtlasi märkis Tartu Vangla, et kahetsusväärselt ei ole kaebaja
50. augusti
51. a kahju hüvitamise taotlust vanglas selliselt registreeritud ega menetletud. 2 3-21-2693 KOHTU SEISUKOHT
52. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg-st 4 lähtub kohus kaebaja nõude tõlgendamisel tema tegelikust tahtest ning mõistab, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 4 alusel Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et vangla ei võimaldanud talle

1. augusti
2. a ega ka
3. augusti
4. a taotluse alusel lühiajalist kokkusaamist lähedastega. Kaebaja põhjendab, et vangla rikkus tema õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, samuti viitab kaebaja väärikuse alandamisele ja vaimse tervise kahjustamisele. Kaebaja palub tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus ning mõista tema kasuks välja kahjuhüvitis summas 1000 eurot. Kuigi kaebaja on eraldi välja toonud, et soovib ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist (

§ 37

lg 2 p 6), ei käsitle kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena, sest tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega.

1. Kohtu hinnangul on kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud nii
2. augusti
3. a kui ka
4. augusti
5. a lühiajalise kokkusaamise taotlust puudutavas osas. Kaebaja esitas vanglale
6. augustil 2021 ja
7. septembril 2021 kahju hüvitamise taotlused. Korrektselt lahendas vangla üksnes
8. septembri
9. a kahjunõude. Vangla ei käsitlenud
10. augusti
11. a taotlust ekslikult kahjunõudena, vaid esitas vastuses kaebajale üksnes üldsõnalise põhjenduse kokkusaamise ärajäämise kohta. Vastuses kohtunõudele on vangla möönnud, et kahetsusväärselt jäi kaebaja üks kahju hüvitamise taotlus sellisena registreerimata ja menetlemata. Seega ei ole vangla kaebaja
12. augusti
13. a kahjunõuet tähtaegselt lahendanud. Seetõttu tuleb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 alusel kohustuslik kohtueelne menetlus ka
14. augusti
15. a kahjunõuet puudutavas osas läbituks lugeda.
16. Siiski ei ole kaebuse sisuline menetlemine selles asjas kohtu hinnangul põhjendatud.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 10.1. Kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda

§ 133lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi.

Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Seega saab kaebaja õiguste riivet praeguse rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Samuti ei saanud kohtu hinnangul kahe lühiajalise kokkusaamise ärajäämine lühikese ajavahemiku jooksul kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et vajalik oleks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selles asjas. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on taotluse esitamise korda kaebajale korduvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult selgitatud. Samuti on kohtu hinnangul ebatõenäoline, et lühiajalise kokkusaamise ärajäämisest tingituna oleks kaebajal tekkinud tervisekahju või et tema inimväärikus oleks saanud kahjustada määral, et pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivatuks. Kaebajal ei ole takistusi uue lühiajalise kokkusaamise taotlemiseks selleks ettenähtud tähtaega arvestades ning samuti võivad Tartu Vangla kodukorra p 13.1.1 kohaselt vastava taotluse esitada kaebaja lähedased ise. 10.

1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb kindlaks teha, kas avalik3 3-21-2693 õiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega talle kahju tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti on oluline esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. 10.
2. Kaebaja esitas nii
3. augustil 2021 kui ka
4. augustil 2021 lühiajalise kokkusaamise taotlused osakonna postkasti kaudu. Kokkusaamise kuupäevadena märkis kaebaja vastavalt
5. august 2021 ja
6. august
7. Tartu Vangla on otsuses nr 1-13/265-3 ja ka vastuses kohtunõudele selgitanud osakonna postkasti kaudu pöördumiste edastamise ja vastuvõtmise korda. Nimelt tühjendatakse postkasti kord nädalas kolmapäeviti kell 10.
8. Pöördumised paneb kinnipeetav ise postkasti ning vanglaametnik sellist tegevust ei vahenda. Vangla sõnul on postkasti tühjendamise korda kinnipeetavatele selgitatud, samuti on sellekohased sildid üleval postkasti juures. Seega pidi kaebaja olema teadlik, kuidas postkasti kaudu esitatud pöördumisi menetletakse. Vastuses kohtunõudele märgib vangla, et kuigi kaebajat on teavitatud, et avatud osakonna postkasti tühjendatakse kolmapäeviti kell 10.30, siis sellest hoolimata on ta järjepidevalt pannud oma pöördumised postkasti pärast selle tühjendamist. Esimese kokkusaamise taotluse esitas kaebaja
9. augustil 2021, mis oli küll kolmapäev, aga vangla on selle kuupäeva taotluse vastu võtnud nädal hiljem
10. augustil 2021, mis viitab sellele, et kaebaja pani taotluse osakonna postkasti pärast selle tühjendamist. Teise taotluse esitas kaebaja laupäeval
11. augustil 2021 ja seega saab lugeda selle taotluse vanglale üleantuks ja kätte saaduks kolmapäeval
12. augustil
13. Tartu Vangla
14. septembri
15. a vastuse kohaselt selgitas inspektor-kontaktisik kaebajale
16. augustil 2021 suuliselt kokkusaamise avalduse esitamise korda ning miks vangla ei võta kaebaja taotlusi menetlusse. Tartu Vangla kodukorra p-st 13.1.1 tuleneb, et lühiajaliseks kokkusaamiseks on vajalik kinnipeetava poolt kirjalikult esitada taotlus vähemalt 5 tööpäeva enne taotletavat kokkusaamist. Kuivõrd taotluste kättesaamise ja taotletava lühiajalise kokkusaamise päeva vahele jäi vähem kui 5 tööpäeva, siis ei olnud täidetud Tartu Vangla kodukorra p-s 13.1.1 kehtestatud nõue ning kaebajale lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamist ei saa lugeda õigusvastaseks. 10.
17. Kohtu hinnangul ei ole kokkusaamise taotluse lahendamiseks sätestatud tähtaeg ebamõistlikult pikk, kuna vanglal on vajalik välja selgitada kokkusaamiseks olulised asjaolud ja kontrollida, kas kokkusaamist saab lubada ega esine sellest keeldumise aluseid. Vastuses kohtunõudele selgitas vangla täiendavalt, et kaebajal oli võimalus anda oma kokkusaamise taotlus postkasti panemise asemel hoopis valvurile, kes ei oleks vastu võetud pöördumist postkasti pannud, vaid edastanuks selle otse inspektor-kontaktisikule. Seega saanuks kaebaja ise astuda samme kokkusaamise taotluse õigeaegselt vanglani jõudmiseks ja seeläbi eeldatava kahju tekkimist ära hoida. 10.
18. Kohus möönab, et vangla ei vaadanud
19. augusti
20. a taotlust VSkE § 35 lg 2 ja Tartu Vangla kodukorra p 13.1.1 alusel nõuetekohaselt läbi 10 päeva jooksul taotluse esitamisest.
21. augusti
22. a taotlus saabus vanglaametnikule lahendamiseks
23. augustil 2021, kuid vangla jättis taotluse rahuldamata
24. septembri
25. a vastusega. Teisalt ei saa mööda vaadata ka asjaolust, et taotlus ei olnud Tartu Vangla kodukorra p 13.1.
26. sätestatut järgides esitatud 5 tööpäeva enne soovitud kohtumisaega, sest kaebaja pidi arvestama, et kui ta esitab taotluse osakonna postkasti pärast selle tühjendamist kolmapäevasel päeval, siis registreeritakse see järgmise nädala kolmapäeval ning tähtaega ei ole nõuekohaselt järgitud. Kaebajale lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamist ei saa seetõttu ka
27. augusti
28. a taotluse osas õigusvastaseks pidada. 10.
29. Kuna kaebaja ei ole ise taotluse esitamise korda nõuetekohaselt järginud, mistõttu saabusid taotlused vanglale lahendamiseks vahetult enne soovitud kokkusaamise kuupäeva ning see ei jätnud vanglale piisavat aega oluliste asjaolude tuvastamiseks, ei ole vangla taotlusi 4 3-21-2693 lahendades õigusvastaselt tegutsenud. Kaebaja peab lähtuma taotluste esitamisel kehtestatud korrast ning selle mittejärgimisel arvestama, et ta ei pruugi soovitud kuupäeval lühiajalist kokkusaamist saada. Asjaolu, et kaebajaga kokku saada soovinud isikud olid väidetavalt vähemalt ühel soovitud kuupäeval vangla juurde juba saabunud, ei mõjuta vangla tegevuse õiguspärasusele antavat hinnangut, sest kaebajale ei olnud teatatud lühiajalise kokkusaamise lubamisest soovitud isikutega. Seega saabusid isik(ud) olukorras, kus kokkusaamise toimumine polnud kindel. Kohus möönab, et vangla oleks saanud erandina vaadata taotlused läbi ka kiirkorras, kuid kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et selleks esines möödapääsmatu vajadus. 10.
30. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on laiaulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus, ta on kohtule esitanud arvukalt erinevaid avaldusi ja kasutanud edasikaebeõigust, talle on mitmel korral kaebusele esitatavaid nõudeid selgitatud ning tema kaebusi on ka sisuliselt menetletud (nt haldusasjad nr 3-21-761, 3-20-1293, 3-20-1106, 3-20-1319, 3-20-906, 3-20-902, 3-19-1355, 3-19-1351 jne). Ka käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtub kaebuse nõue ja põhjendused. Kuigi kohus tagastab kaebuse, on eelkirjeldatuga tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema. Kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Eeltoodust tulenevalt ei ole riigi õigusabi määramine praegusel juhul põhjendatud.
3. Kaebaja on esitanud kohtule kaebusest koopia väljastamise taotluse. Menetlusdokumentidest koopiate väljastamist reguleerivad

§-d 88 ja 89. Menetlusosalise puhul kohaldub

§ 88

lg 1, mis sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Eriregulatsiooni olemasolu tõttu ei kohaldata haldusasja menetlusdokumendist ärakirja väljastamisele avaliku teabe seadust (AvTS § 2 lg 2 p 4). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest, sest niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-59-16, p 13; 8. septembri 2015. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15). Kohtule ei nähtu, kuidas võiks nõutud koopiate puudumine kaebajat tema edasisel õiguste kaitsmisel hetkel takistada. Samuti tuleb arvestada, et kaebajal on vajadusel võimalik toimikuga tutvuda (

§ 88lg 1) ning ka seetõttu ei ole koopia väljastamine vajalik.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Nikolai Lilitškini taotluse menetlusdokumendist koopia saamiseks rahuldamata. Koopia väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus ei ole määruskaebuse korras vaidlustatav (vt

§ 88ja Riigikohtu halduskolleegiumi 8.

septembri 2015. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5