Obsah (5)
§ 237§ 331§ 173§ 162§ 1742-21-123244 KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2021, Narva 2-21-123244 Kohtuasja number Kohtuasi Hagihind Kohtuistung Menetlusosalised ja
) § 33 lõike 1 kohaselt esitatakse võõrkeelne tõend kohtule eesti keelde tõlgituna, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Hageja ei ole venekeelsete tõendite esitamisele vastu vaielnud, nõude suurust arvestades ei pea kohus esitatud mahus tõendite tõlkimist mõistlikuks. 3
(5)2-21-123244
- Samas puudutavad kostja esitatud viited artiklitele üldiselt olukorda eriolukorra kehtestamise järel, on hinnangulised ega käsitle vaidlusalust juhtumit. Neis sisalduv info ei lükka ümber ega täienda Vabariigi Valitsuse määruses ega peaministri korraldustes sisalduvaid reegleid. Neil ei ole õiguslikku tähendust ja need ei kajastanud olukorda riigipiiril tingimata adekvaatselt.
- Eeltoodust järeldub, et riiki sisenemise piirangud ja liikumispiirang ei takistanud kauba toomist Lätist sõltumata isiku kodakondsusest. Kohus on seisukohal, et meedia pinnalt kujunenud ja võimalik, et ekslik ettekujutus õiguslikust olukorrast ei ole käsitletav vääramatu jõuna, mis vabandaks lepingurikkumist.
- Kostja on oma 02.12.2021 vastuses juhtinud kohtu tähelepanu üürilepingus sisaldunud konfidentsiaalsusnõude rikkumisele ning sellega seoses üürilepingu punktile 9.4.3, mis annab üürnikule õiguse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kui üürileandja on muul viisil oluliselt rikkunud lepinguga kokkulepitud tingimusi. Kohtule esitatud e-kirja põhjal (dtl 24) ütles kostja üürilepingu üles 03.04.
- Kolmas isik, C E OÜ, on esitatud tõenditest nähtuvalt kostjaga suhelnud detsembris 2020 (dtl 55), seega pärast üürilepingu lõppemist. Konfidentsiaalsusnõude rikkumine ei saanud seega olla mõjuvaks põhjuseks üürnikule lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Muid nõudeid seoses konfidentsiaalsusnõude rikkumisega ei ole kostja esitanud. Kohus selgitab, et juhul kui kostjal tekkis seoses hageja rikkumisega kahju, on võimalik selle sissenõudmiseks esitada hageja vastu nõue.
- Aluse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võis üürnikule anda ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lõikes 1 nimetatud mõjuv põhjus. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS § 314–319 nimetatud asjaoludel (VÕS § 313 lg 2). Viidatud sätetes nimetatud asjaoludest annab üürnikule aluse äriruumi erakorraliseks ülesütlemiseks see, kui ta ei saa üürileandjast tuleneval põhjusel üüritud asja kasutada, või kui leping on kehtinud juba 30 aastat. Neid asjaolusid antud vaidluses ei esine. Mõjuvaks põhjuseks võiks olla ka vääramatu jõud, kuid eelnevalt on kohus jõudnud järeldusele, et antud juhul ei esinenud sellist vääramatut jõudu, mis oleks otseselt takistanud lepingu täitmist.
- Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust tunnistajate ülekuulamiseks.
§ 237
lõike 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes juhul, kui selle menetlusse võtmine ei põhjusta menetluses lahendi viibimist või kui menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (
§ 331
). Kohus andis kostjale 01.11.2021 toimunud kohtuistungil 7 päeva täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja esitas taotluse tunnistajate ülekuulamiseks 02.12.2021, seega hilinemisega, ning kostja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud taotlust varem esitada. Tunnistajate ülekuulamine põhjustaks menetluses lahendi viibimist. Samuti ei saa üüritud ruumide kasutamine pärast seda, kui kostja oli nende valduse vabastanud, muuta hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu täitmist või selle ülesütlemise asjaolusid. Eeltoodud põhjustel jätab kohus tähelepanuta ka muud 02.12.2021 esitatud tõendid. 23. Asja lahendamisel arvestab kohus lisaks eeltoodule, et hageja nõue on pool sellest summast, mida hageja oleks võinud üürilepingu järgi nõuda. Seega on hageja võtnud arvesse ootamatult tekkinud olukorda ja sellest tekkinud raskusi, mistõttu ei saa nõuet pidada ebamõistlikuks ega ebaõiglaseks. 24. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada. 4
(5)2-21-123244 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 25. Tulenevalt
§ 173
lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis. 26. Vastavalt
§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus leiab, et antud juhul tuleb põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda. 27.
§ 174
lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik 5
(5)