TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2849 Määruse kuupäev 13. detsember 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Y. kaebus Kohtla-Järve linna vastu seoses prillipoest tellitu

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus viibiv Y.(kaebaja) esitas
2. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses prillipoest tellitud prillidega. Kaebaja selgitab, et
3. novembril 2021 külastas ta koos Kohtla-Järve linna sotsiaaltöötajaga prillipoodi, kust tellis vastavalt silmaarsti väljastatud retseptile kaks paari prille. Kaebaja sai
4. detsembril 2021 prillid sotsiaaltöötaja vahendusel kätte, kuid üks paar prille ei vastanud sellele, mida kaebaja oli tellinud. Seepeale võttis sotsiaaltöötaja ühendust kaebaja eestkostjaga Kohtla-Järve Linnavalitsusest, kes helistas prillipoodi ning selgus, et sealne töötaja oli midagi segi ajanud. Sellega eestkostja ja sotsiaaltöötaja tegevus seoses prillipoe eksimusega lõppes. Kaebaja heidab ette tegevusetust talle prillipoe poolt tekitatud kahju osas. Kaebaja soovib taastada tema kui kliendi õiguse prillipoe ees ning palub, et kohus mõjutaks tema eestkostjat ja sotsiaaltöötajat vastavalt tegutsema. 2.

§ 121

lg 1 p 1 näeb ette, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kaebusest võib mõista, et kaebaja soovib vaidlustada esmajoones Kohtla-Järve linna tegevust tema eestkostjana seoses kaebajale prillipoest väljastatud mittesobivate prillidega. Kohus leiab, et praeguse vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidlusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi 3-21-2849 on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Viru Maakohus määranud Y. eestkostjaks kõigi tehingute tegemiseks ja asjade ajamiseks Kohtla-Järve Linnavalitsuse (tsiviilasi 2-16-12678). Kuigi linnavalitsus teostab üldjuhul avalikku võimu, on linnavalitsus eestkostjana samasuguses staatuses nagu iga muu eestkostja. Eestkostet reguleerib perekonnaseadus (PKS). PKS § 179 lg 1 sätestab, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. PKS § 203 lg 3 sätestab, et eestkostja ülesandeks võib olla ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu. PKS § 205 alusel võib eestkostjaks määrata ka linnavalitsuse. Kohus leiab, et Kohtla-Järve linn ei teostanud praegusel juhul avalikku võimu kaebaja esindamisel vaidluses prillipoega ja selle tegevuse vaidlustamine tuleks lahendada tsiviilasjana. Tsiviilasju lahendavad TsMS § 9 lg 1 alusel maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. TsMS § 110 lg 7 kohaselt lahendab eestkostetavasse või tema varasse puutuva asja eestkostja määranud kohus. Mõjuval põhjusel võib asja lahendada ka eestkostetava elukoha või vara asukoha järgne kohus. Seega ei ole halduskohus antud juhul pädev kohtuasja lahendama.
2. Täiendavalt märgib kohus, et ka osas, milles kaebajal esinevad prillipoe vastu pretensioonid talle üle antud kauba tellimusele vastavuse ja kvaliteedi osas, ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega. Prillipoest ebaõige toote saamine on sõlmitud müügilepingu täitmise küsimus, mille iseloomu ei saa pidada avalik-õiguslikuks. Tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja esimese astmena menetlema maakohus (TsMS § 9 lg 1). Seega on kaebajal võimalik prillipoe tegevust vaidlustada samuti maakohtus. Kohus peab siiski vajalikuks täiendavalt märkida, et tekkinud probleemi lahendamiseks oleks eelduslikult kiirem ja tulemuslikum viis müügilepingu teise poolega kokkuleppe saavutamine kohtuväliselt.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121lg 1 p 1 alusel Y.

kaebuse. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 6. Asendada kaebaja nimi avaldatavas kohtumääruses tähemärgiga Y (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2