§-s 146 nimetatud väljamaksete tegemist.
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (
): -Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. -Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. -Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks võlgnikust usaldusisikule, kes peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. -Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2021 -584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. - Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (2021.a. – 220,48 eurot). Kui võlgniku sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. - TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. - Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 12. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule ning jõustumisel p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 13. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. Menetluse käik 3
§-ile 158 lg 3 ja ettepaneku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja usaldusisiku määramiseks. Haldur palub: 1) Lõpetada A L (isikukood XXXXXXXXXXX) pankrotimenetlus peale pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2 000,00 (kaks tuhat) eurot; 2) Algatada võlgniku A L (isikukood XXXXXXXXXXX) suhtes kohustustest vabastamise menetlus; 3) Määrata A L (isikukood XXXXXXXXXXX) iseenda usaldusisikuks. Esitatud taotluses tasu saamiseks palub haldur: 1) Määrata talle A L (isikukood XXXXXXXXXXX) pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasuks 540,00 (viissada nelikümmend) eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 648,00 eurot Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (EE832200221039155226, Swedbank) kasuks; 2) Anda pankrotivõlgnikule A L (isikukood XXXXXXXXXXX)menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks summas 397,00 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 476,40 eurot ja ülejäänud osas 171,60 eurot jätta pankrotihalduri tasu võlgniku kanda. 3. Kohus avaldas 5.11.2021.a. määruse alusel 8.11.2021. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus A.L pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 29.11.2021 maksta kohtu deposiiti 2 000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. 4. Pankrotihalduri 27.10.2021 avalduse kohaselt A L pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 15.09.2020.a. määrusega. Kuigi enne pankroti väljakuulutamist esines alus menetluse raugemiseks ilma pankrotti väljakuulutamata, kuulutas kohus lähtudes
§-ist 171 lg 1¹ pankroti välja. Pankrotimenetluses on halduri poolt põhjalikult kontrollitud võlgniku toiminguid kolmel viimasel aastal enne pankroti väljakuulutamist. Läbi on vaadatud võlausaldajate nõudeavaldused ja toimunud on kaks nõuete kaitsmise koosolekut. Pärnu Maakohtu 02.06.2021.a. määrusega on kinnitatud võlgniku jaotusettepanek. Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud seega staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Samuti puudub pankrotipesal igasugune vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri hinnangul esinevad sellest tulenevalt alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu
lg 4 toodud alustel juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti edasiste pankrotimenetluse kulude katteks 2 000,00 eurot, mis võiks kuluda võimalike tulevaste kohtukulude ning halduri bürookulude katteks. Samas peab haldur aga edasist menetlust nii või teisiti perspektiivituks. Haldur on 27.01.2021.a. avaldatud teates (lisatud 07.05.2021 taotlusele jaotusettepaneku kinnitamiseks) kutsunud kokku 23.02.2021 võlausaldajate koosoleku, kus muuhulgas oli arutusel usaldusisiku valimisega seotud küsimused. Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Ükski võlausaldaja ei ole kandidaatide osas ettepanekuid esitanud. Haldur leiab, et antud juhul on põhjendatud võlgniku enda määramine võlgniku usaldusisikuks. Vastavalt
§-ile 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. A L ei ole käesolevaks hetkes esitanud enda nõusolekut ja see edastaks kohtule esimesel võimalusel selle saabumisel. Haldur on seisukohal, et puuduvad
lõikes 2 toodud alused võlgniku kohustustest 4 vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ja seetõttu teeb haldur kohtule ettepaneku vastav menetlus algatada.
nimetatud väljamaksete kohta- Väljamaksed pankrotivarast
Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud.
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et A Ll puudub vara pankotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning A L (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku raskused on tekkinud seoses ebaõnnestunud tegevusega ettevõtluses. Võlgnik pidas läbi X OÜ kohvikut ning Ettevõtte võlgnevusi kattis võlgnik läbi enda võetud finantskohustuste. Tervisliku seisundi halvenemise tõttu on võlgnikul olnud raskusi töö leidmisega ja ei ole enam olnud võimeline enda kohustusi katma. Seega on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu
9. Tulenevalt
lg-st 3 tuleb Kristo Teder vabastada A L (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 10. Vastavalt
aasta
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja
lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril
lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seega tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda, kuid on võimalik määrata nende hüvitamine riigi vahenditest maksimaalselt 397 euro ulatuses. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja riigi vahenditest hüvitada pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot, sh käibemaks. Riigi vahenditest tuleb välja maksta pankrotihaldur Kristo Teder pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 476,40 eurot, sh käibemaks, Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb. Ülejäänud osas summas 171,60 eurot tuleb jätta pankrotihalduri tasu võlgniku kanda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 12.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Võlausaldaja 7 võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. A L esitas koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad
Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud
toodud kohustusi.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada A L kohustustest vabastamise menetluse. 13.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et A L täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et ta on valmis täitma usaldusisiku kohustusi ning talle on teada võlgniku ja usaldusisiku kohustused ja ülesanded võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus on neid ka 15.12.2021 toimunud ärakuulamisel võlgnikule selgitanud. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid. Seega tuleb A Lt ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arvelduskontodele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt jaotiste suhtarvuga. Kohus kohustab A Lt esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid kord aastas.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 järgi peab
lõikes 3 nimetatud tulust (A L töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab A L kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui A L sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb 8 arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.