4-21-3483/17

(650021000124)Deniss Minzatov, kirjalikus menetluses D M kaebus Viru Vangla 23.08.2021 otsusele väärteoasjas nr 650021000124 D M, isikukood 50210040217, asukoht: Viru Vangla, Ülesõidu 1 Jõhvi Viru Vangla VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1, § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: Jätta D M kaebus rahuldamata ning Viru Vangla 23.08.2021 otsus väärteoasjas nr 650021000124, millega D M’ile määrati KarS § 275 lg 1 alusel rahatrahv 16 trahviühikut, s.o 64 eurot, muutmata. Rahatrahv 64 eurot tuleb tasuda ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor Bank AS pangas. Tasumisel märkida viitenumber 4100081857 ja selgitus „D M 4-21-3483 rahatrahv“. Kohtuotsuse ärakirjad edastada D M´le ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes advokaadil. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kohtu kantseleis kättesaadav 15 päeva jooksul kassatsiooniteate maakohtule laekumise päevast arvates. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana ning see jõustub seitsme päeva möödumisel kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll ja kaevatav otsus 3.08.2021 koostas Viru Vangla kolmanda üksuse inspektor-kontaktisik M P väärteoprotokolli, millest tulenevalt 18.07.2021 kella 12.10 paiku viskas kinnipeetav D M ametikohustusi täitnud kolmanda üksuse vanemvalvur A R’i piimaga, millest ametnik tundis end solvatuna. D.M’ile väljastas toidujagaja lõuna ajal topsi piimaga, D.M saades topsi kätte viskas läbi avatud toiduluugi saadud joogi vanemvalvur A.R suunas. Piimaga sai märjaks ametniku vormipluusi parem õlg ja külje piirkond. Sellega pani D.M toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. D.M sai väärteoprotokolli kätte 3.08.2021 (tl 14). 23.08.2021 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega karistas D.M’i selle väärteo eest rahatrahviga 16 trahviühikut ehk 64 eurot. Otsus anti D.M’ile samal päeval kätte, kuid ta keeldus selle kohta allkirja andmast (tl 16-17). Kaebus Viru maakohtule laekus 1.09.2021 Viru Vangla kinnipeetava D M kaebus, milles ta vaidlustab tema suhtes tehtud trahviotsust. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole D.M nõus maksma temale määratud trahvi, sest see on liiga suur, tema on aga ainult visanud piimaga (vanglavalvurit). Valvur ei saanud sellest mingit kahju. Ei näe põhjust, miks selle eest peab nii palju raha maksma. Selle eest võidaks panna kartserisse, mitte määrama trahvi. 18.11.2021 laekus maakohtule täiendav taotlus D.M’ilt, et ta on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Lisas kaebuse põhjendusena, et valvurid iga kord kirjutavad, et tunnevad ennast solvatuna isegi kui nad ei saanud pihta. Ükskõik mis olukord, nad kirjutavad sama, et saada raha. Kohtuvälise menetleja seisukoht Viru Vangla nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja tunnistab, et viskas ametnikku piimaga, kuid tema arvamusel ei saanud ametnik sellest mingit kahju. Vanglavalvur on võimuesindaja, kes kaitseb avalikku korda. Antud olukorras jälgis vanglaametnik toidunormist kinnipidamist ja seetõttu ei õnnestunud D.M’il toitu ettenähtust rohkem saada. Sellele järgnes D.M’i reageering ehk toidujagaja poolt talle ulatatud topsikust piima viskamine vanglaametniku A.R pihta. Ametnik sai piimaga parema õla ja parema külje pihta ja tundis end sellest solvatuna, see tegu oli talle ebameelduv ja ebahügieeniline. Ametnik oli sellest häiritud ja tema tuju oli rikutud. Sellise tegevusega alandas D.M tema kui riigivõimu esindaja au ja väärikust. Ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et see tegu ei saanud valvurile kahju tekitada, s.t solvata. See tegu väljub pahameele näitamise piiridest, muutudes oma iseloomult alavääristavaks, eesmärgiga piimaga pihta saanud ametnikus alla suruda tema sisemist autunnet ja väärikust. Selline käitumisviis ei ole aktsepteeritav ei ühiskonnas üldiselt, kui ka kinnipidamisasutuses. Ei teki kahtlust A.R öeldus, et D.M’i tegu solvas teda ja riivas tema kui ametniku au ja väärikust. Seetõttu ei nõustu kohtuväline menetleja arvamusega, et seda juhtumit võis lahendada haldusmenetluse raames ehk distsiplinaarkorras. Tegu oli toime pandud otsese tahtlusega. D.M viskas ametnikku piimaga vahetult pealse seda, kui ta kuulis talle mittesobivat 2 selgitus toidunormide kohta. Ametniku pihta piimaga viskamine oli teadlik ja kontrollitud tegevus, mille puhul toimepanija ise otsustas, millisel viisil ja mis ajahetkel ta solvamisteo toime paneb. Ehk D.M pidi aru saama, et tema tegu täidab süüteokoosseisu, s.t et ametnik tunneb tema teost end solvatuna. D.M ei kahetse oma tegu. KarS § 275 lg 1 rikkumise eest on ette kohtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Karistusregistri järgi D.M on varem samalaadse väärteo toime pannud ning teda on karistatud 32eurose rahatrahviga. Seda asjaolu võeti arvesse karistusotsuse tegemisel. Lisaks võeti arvesse, et väärteo pani ta toime otsese tahtlusega. Raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Süü raskus on hinnatud üle miinimummäära ja alla keskmist määra. Sellest tulenevalt teeb kohtuväline menetleja ettepaneku vähendada D.M’ile määratud rahatrahvi ühe trahviühiku võrra ning määrata uueks rahatrahviks 15 trahviühikut ehk 60 eurot. D.M ei näidanud üles kahetsust ega olnud valmis vabandama vanglaametniku ees. Selliselt mõistetav karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra ega ületa oluliselt temale varasema väärteo eest mõistetud karistust. KOHTU SEISUKOHT Kohus alustab sellest, et hindab, millised on asjas kogutud tõendid ja milliseid faktilisi asjaolusid on võimalik tuvastada nende pinnalt. Seejärel vaagib kohus, kas kaebaja teos on väärteokoosseisu tunnuseid ja kas tegu on kvalifitseeritud õigesti. Jaatava vastuse korral, kas temale määratud karistus vastab tema süü raskusele ja karistuse eesmärkidele. Uuritud tõendid Tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjalidega tuvastab kohus, et selles asjas ei olnud vaidlust faktiliste asjaolude üle, ehk et viibides väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuse märgitud ajal ja kohas, s.o Viru Vangla R hoone R3 osakonna kambris nr R319 18.07.2021 kella 12.10 paiku lõunasöögi ajal viskas kinnipeetav D M temale jagatud piima ametikohustusi täitnud kolmanda üksuse vanemvalvur A R’i suunas, millest A.R vormiriided said märjaks. Ülaltoodud asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja A.R ütlused, mille järgi töötab ta Viru Vanglas kolmandas üksuses vanemvalvurina. 18.07.2021 oli päevases vahetuses R hoone teisel korrusel, kus asuvad eluosakonnad R3 ja R4. Teostas R3 osakonnas toidujagajate üle järelevalvet ja jälgis, et toidujagajad jagaks toitu normkaalu järgi. Tuletas toidujagajast kinnipeetav N S’ile meelde, kui palju on ettenähtud toitu ühele kinnipeetavale. Sellele jutuajamisele reageeris kinnipeetav D M kambrist R319 ja ütles N Sele, et tal on kasvulisa. Selgitas, et kasvulisa jagatakse hommikul. Seejärel ulatas N.Se lõunasöögi kausi kambrisse R319 ja valas piima tassi. A.R seisis toiduluugist vasakul pool ja kui D.M sai N.S’ilt topsi piimaga, siis viskas D.M koheselt teda (tunnistajat) sellega. Piim tabas tunnistaja paremat õlga ja paremat külge, vormipluus sai nendest kohtadest märjaks. Selline olukord oli tunnistajale ootamatu. Sulges koheselt toiduluugi ja teavitas kinnipeetavat ettekande koostamisest. Seejärel kutsus raadiojaama kaudu teisele korrusele toidujagamist jätkama teise ametniku, valvur M L, kes tegi tunnistaja märjaks saanud riietusest fotod. (tl 3) Tunnistaja M L kinnitas, et töötab Viru Vanglas kolmandas üksuses valvurina ning 18.07.2021 oli ta päevases vahetuses R hoone teisel korrusel, kui raadiojaama kaudu kutsus vanemvalvur A R kedagi teisele korrusele R3 osakonda ja võtta fotoaparaat kaasa. Tegi seda ja läks R3 osakonda. Seal seisis A R koos toidujagajast S’iga. A.Ri’l olid särgil mõned pritsmed, millest tunnistaja tegi 3 pildid. Nägi R3 osakonna vahelise koridori põrandal R319 juures oli maas piim. Nägi ja pildistas A R paremat õlga, mis oli saanud piimaga viskamisest pihta, see ala oli märg. Samuti sai märjaks ametniku parem külg, piima pritsmed pluusil, millest tegi ka pildi. Seejärel andis tunnistaja A.R’ile fotoaparaadi, ta lahkus osakonnast, ise aga jätkas järelevalvetoiminguid – toidu jagamist (tl 7). Tunnistaja ülekuulamise protokollile on lisatud kolm fototabelit. Esimesel on näha vanemvalvur A.R, tema pihta visatud piim ja osakonna põrandale kukkunud piim (tl 8). Fotol nr 2 on näha lähivaade A.R paremale õlale, mis on märg piimaga pihta saamisest. Fotol nr 3 on näha lähivaade A.R paremale küljele, kus on märjad plekid piimaga pihta saamisest (tl 9). Vanemvalvur A.R piimaga viskamist ja tabamist kinnitab ka videosalvestise vaatluse protokoll, millega uuriti Viru Vangla R hoone R3 osakonna valvekaamera R3 eluosakond 2

(448)salvestist 18.07.2021 ajavahemikul kella 12:10:23 kuni kella 12:16:53-ni. Videosalvestiselt on näha R3 osakonna kambrite vaheline koridor. Vasakult poolt on nähtav kambriuks nr R

1. Kell 12:10:23 on näha, et päevaruumi poolt liigub kambrite vahelisse koridori vanemvalvur A R koos toidukäru lükkava toidujagajast kinnipeetav N S’iga. A.R avab kambri R319 toiduluugi ja ise liigub kambri ukse vasakule poole. N.S paneb kaussi putru ning seejärel pudrukausi kaalule. Siis toimub omavaheline vestlus, sest S tahtis veel lisada putru, kuid siis seda enam ei teinud, pannes kulbi tagasi marmiiti. Kell 12:10:46 valas N.S joogitopsi piima ja ulatas kambrisse. D.M pani käe toiduluugist välja piima vastuvõtmiseks. Kell 12:10:54 sai D.M joogitopsi piimaga enda kätte ja koheselt viskas topsi piimaga tema toiduluugi kõrval seisva vanemvalvur A.R suunas. On näha, et A.R sai piimaga pihta. Kell 12:11:05 sulgeb vanemvalvur A R kambri R319 toiduluugi, vaatab enda riideid ja helistab raadiosaatjaga. Sinna, kuhu A.R on seisnud jäi põrandale piimaloik. Kell 12:15:36 tuleb osakonda valvur M L, kaasas fotoaparaat, ta teeb A.R’i piimaga pihta saanud riietest pildid. Kell 12:16:53 A.R lahkub osakonnast ja toidu jagamise üle järelevalvet jääb teostama valvur M.L. (tl 12) Menetlusalune isik D.M selgitab oma ütlustes, et „tahtis lihtsalt visata… tegu ei kahetse ega kavatse millegi eest maksta.“ (tl 10) Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et viibides väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuse märgitud ajal ja kohas, s.o Viru Vangla R hoone R3 osakonna kambris nr R319 18.07.2021 kella 12.10 paiku lõunasöögi ajal väljastas toidujagaja kinnipeetavale D.M’ile topsi piimaga. D.M, saades topsi kätte, viskas läbi avatud toiduluugi saadud joogi vanemvalvur A.R suunas. Piimaga sai märjaks ametniku vormipluusi parem õlg ja külje piirkond. Väärteokoosseis KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametiülesannete täitmisega ehk eelkõige korrakaitseorganites (KorS § 6) töötavaid võimuesindajaid. (KorS § 6 lg 1 kohaselt korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik). Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitsele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vanglavalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks antud koosseisu tähenduses (RKKK 3-1-1-31-16, p 10). Solvavad väljendid võivad käia nii võimuesindaja enda kui ka tema ametialase tegevuse suhtes. Solvamine on määratlemata õigusmõiste. Et hinnata mingit sõna või tegu solvavana peab teo 4 asjaolude kirjeldusest nähtuma ka see, milliseid sõnu, žeste, miimikat vms kasutades on kedagi väidetavalt solvatud (RKKK 3-1-3-05). Lisaks tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (KarS-i
2. kommenteeritud väljaanne, lk 859). A.R, vangla vanemvalvurina, ilmselgelt vastab avalikku korda kaitsva võimuesindaja tunnustele. Oma tööülesannetest lähtuvalt teostab ta avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, nagu ta on seda teinud antud asjaski (jälgis, et toidujagaja ei jagaks kinnipeetavatele toitu üle normi). Ka vanemvalvuri ametikoha juhendist nähtuvalt vanemvalvur teostab ja kontrollib valvepiirkonnas ettenähtud tegevusi vastavalt osakonna kinnitatud päevakavale (p 13)(tl 4-6). Vaidlust ei tekita ka asjaolu, et piimaga viskamine leidis aset seoses A.R poolt oma ametikohustuste täitmisega. A.R oli parasjagu jälginud, et toidujagaja N.S ei jagaks lõunasöögi ajal toitu üle normi. D.M soovis saada lõunasöögi ajal kasvulisa. A.R selgitas, et kasvulisa jagatakse hommikul. Sellele reageeriski D.M nii, et viskas temale jagatud topsist piima toiduluugist vasakul pool seisnud A.R suunas läbi avatud toiduluugi. Vaidlus antud asjas taandus sellele, kas D.M teoga (A.R suunas piima viskamine ja sellest tema vormiriietuse märjaks saamine) riivati A.R kui võimuesindaja au ja väärikust. Kaebaja leiab, et tema teoga ei tekitatud A.R’ale mingit kahju, sest ta ainult viskas piimaga ning et valvurid iga kord kirjutavad, et tunnevad end solvatuna, isegi kui ei saanud pihta. Tunnistaja A.R on vastupidisel seisukohal ja toob otsesõnu välja, et D.M teost tundis ta ennast solvatuna, see oli tema jaoks ebameeldiv ja ebahügieeniline. Oli sellisest teost häiritud. Lisaks sellele tunnistaja tuju oli rikutud. Tunnistaja arvates selle tegevusega alandas D.M tema, kui riigivõimu esindaja au ja väärikust. Omavahelist konflikti D.M’iga ei olnud ning oma tegu ta ei põhjendanud. Kohtu arvates menetlusaluse isiku käitumine ei ole mitte ainult ebaviisakas ja inetu, vaid on ka solvav KarS § 275 lg 1 tähenduses. Turvakaamera salvestisest ja tunnistaja L tehtud fotodest on näha, et A.R’a vormipluusi parempoolne õlg ja külg said piimaga viskamisest märjaks. Üldiselt teada on, et märjad riided tekitavad ebamugavustunde. Kohtu arvates ükskõik millise vedelikuga (puhta veega, piimaga, teega, uriiniga, WC potist võetud vedelikuga jne) vanglaametniku suunas viskamine ja tema vormiriietuse märjaks tegemine (seda enam ühe või mitme kinnipeetava või mõne teise vanglaametniku nähes) alandab sellise vedelikuga pihta saanud ametniku au ja väärikust. Tavatingimustes on inimese riided alati kuivad (v.a nt ujumisriided trenni või suplemise ajal) ning kui riided saavad märjaks (nt sattudes vihma alla) kiirustab inimene esimesel võimalusel vahetada riided kuivade vastu ja märjaks saanud riided kuivatada. Seetõttu ei saa rääkida, et (kasvõi osaliselt) märjad riided ei tekita inimesele ebamugavusi. Kuigi suurem osa piimast kukkus põrandale (fotol nr 1 on näha piima loigud ja pritsmed põrandal A.R selja taga) ei saa öelda, et A.R ei saanud sellega pihta. Fotodel nr 2 ja 3 on selgelt näha märjad plekid A.R’a vormipluusil – üks suurem parema õla piirkonnas ja mitu väiksemat parema külje piirkonnas. Fotolt nr 2 on näha nii foto väljatrükil kui digitaalsel originaalil, et piima pritsmed katavad ka tema paremat kätt küünarnukku piirkonnas. Ilmselge on, et riiete märjaks saamine ja tema kehale (paremale käele) piima sattumine võis 5 tekitada A.R’as ainult ebameeldivaid tundeid. Seda enam kaasnevad sellises olukorras negatiivsed tunded, kui see toimub ootamatult ja ebaloomulikul viisil. Nii see antud juhul oligi. A.R ei saanud oodata, et kinnipeetav hakkab teda piimaga viskama. Vastupidisel juhul läheks ta kambriuksest ja toiduluugist võimalikult kaugemale, et visatava vedelikuga tema tabamise oht oleks välistatud või viidud miinimumini. A.R seisis aga kambriukse juures ja selline asjade käik oli tema jaoks täiesti ootamatu. Ta viitab sellele otsesõnu oma ütlustes, et selline olukord oli mulle ootamatu. On eluliselt usutav, et lisaks D.M’ile veel ühe kinnipeetava (S) nähes piimaga viskamine ja vangla vanemvalvuri vormiriietuse märjaks tegemine alandab tema au ja väärikust ja seda eelkõige kinnipeetavate silmis. Justiitsministri 13 novembri 2008 käskkirjaga nr 176 vastu võetud „Vanglateenistuja eetikakoodeksi“ p 1.6 ja 7.5 kohaselt vanglateenistuja välimus on korrektne nii tööl kui ka vabal ajal ning isegi teenistusest vabal ajal ei kanna vanglateenistuja avalikus kohas ebakorrektseid, määrdunud ega väljakutsuvaid riideid. Määrdunud riietes vanglaametnik (kui see ei olnud tingitud vastavate ametiülesannete täitmisese eripärast) halvustab nii tema enda kui kogu kinnipidamisasutuse mainet. Sellest tingituna kannatab ka selle konkreetse vanglaametniku au ja väärikus, kui ta ise hoolitseb oma riiete ja korrektse välimuse eest, kuid kinnipeetava pahatahtliku teoga tehakse tema vormiriietust ja teda ennast märjaks ja ebapuhtaks. Nii see antud juhul ongi toimunud. Väljendades oma rahulolematust kasvulisa lõunasöögi ajal jagamata jätmisega ehk seoses vanglaametniku poolt oma ametiülesannete täitmisega, viskas D.M temale lõunasöögi ajal jagatud joogiga (piimaga) toidujagaja üle järelevalvet teostanud vanemvalvurit A.R’a, millega solvas teda ja alandas tema kui vanglaametniku ja avalikku korda kaitsva võimuesindaja au ja väärikust. Tema tegu oli piisavalt intensiivne ja vanglaametnikku alandav ning seda ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt. Nagu on leitud kohtupraktikas ükski avalikku korda kaitsev võimuesindaja ei pea oma ametikohustusi täites tundma end ebamugavalt, solvatuna või alavääristatuna (vt Harju Maakohtu 24.05.2021 otsus asjas nr 4-21-1340). Selliselt D.M teoga on täidetud KarS § 275 lg 1 väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Subjektiivsete tunnuste poolest tuvastab kohus, et selle väärteo pani D.M toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Põhjendatud on kohtuvälise menetleja seisukoht, et vanglaametnikku piimaga viskamine oli antud juhul teadlik ja menetlusaluse isiku poolt kontrollitud tegevus, mille puhul teo toimepanija ise otsustab, mis viisil ta solvamisteo toime paneb. D.M pidi aru saama, et teise kinnipeetava (toidujagaja) nähes vanemvalvuri suunas piimaga viskamise tulemusena satub piim ametniku vormiriietusele (võimalikult veel tema näole ja teistele kehaosadele, antud juhul paremale käele), millest vormiriided muutuvad märgadeks ja millest ametnik tunneb ennast solvatuna ja alandatuna ehk sellest kannatab tema kui avalikku korda kaitsva võimuesindaja au ja väärikus. Ka D.M teojärgne käitumine kinnitab tema tahtluse intensiivsust. Peale juhtunu ei tunnistanud ta oma süüd üles ega vabandanud kannatanu ees, viidates vaid, et tegemist on tühja asjaga ja vanglaametnikud muudkui kirjutavad (ettekandeid). Karistus 6 KarS § 56 lg-test 1 ja 2 tulenevalt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust (RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 8). Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. St. et karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (RKKKo nr 3-1-1-43-06, p 13.1). Ühtlasi on Riigikohtu praktikas rõhutatud, et KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventatiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07, p 6). Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole. D.M pani väärteo toime otsese tahtlusega, kasutades selleks temale riigivahendite eest soetatud toiduainet (mis väärteo toimepanemise tulemusena läks raisku), solvates vanemvalvurit teise kinnipeetava nähes, nimelt visates piima tema suunas ja kuna piim tabas nii ametniku keha (kätt) kui vormiriietust, siis ametnik ei saanud jätkata oma ametiülesannete täitmist ja pidi kutsuma enda asendamiseks teist vanglaametnikku (kes muidu võiks täita oma ametiülesandeid) ehk takistas ühel vanglaametnikul oma ametiülesannete täitmise jätkamist ja lisaks segas teise ametniku tööd. D.M ei tunnista oma süüd ja süüdistab juhtunus vanglaametnikke, kes tema sõnul iga juhtumi kohta kirjutavad ettekandeid (kuigi tegemist oligi erakorralise sündmusega, mille toimumisest vanglaametnik oli kohustatud vangla juhtkonnale teatama). Arvestades eeltoodu ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja arvamusega, et D.M süü on üle miinimummäära ja alla keskmist määra. Kohtu arvates D.M süü raskus vastab keskmisele määrale. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja valitud karistuse liigiga ja määraga, kuid ei nõustu vangla ettepanekuga kaebuse osaliseks rahuldamiseks ja D.M’ile kergema karistuse mõistmiseks (põhjusel, et eksikombel märgiti kaevatavasse otsusesse raskendavate asjaolude alla teo tahtlikku toimepanemist). Iseenesest võib seda pidada ebakorrektseks. Samas seda asjaolu (et tegu pandi toime tahtlikult, mitte ettevaatamatusest) tuleb niikuinii arvesse võtta süü raskuse hindamisel, nii et see, et kohtuväline menetleja on sellega arvestanud ei tee veel kaevatavat otsust ebaõiglaseks või ebaseaduslikuks. Arvestades seda, et KarS § 275 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, D.M’ile aga määrati tema teo eest vaid 16 trahviühikut (s.o ca 5% maksimummäärast või 10 % keskmisest määrast) ning pidades silmas, et tegemist on korduva samalaadse väärteoga D.M poolt (varem karistatud justiitsministeeriumi vanglate osakonna 25.06.2020 otsusega) on määratud karistus – 16 trahviühikut väga leebe ja igal juhul ei ületa see D.M süü raskust. Kohtu arvates korduva samalaadse süüteo korral oleks võinud olla määratud tunduvalt rangem karistus, kuid kuna kohus arutab asja menetlusaluse isiku kaebuse alusel ei tohi kohus halvendada tema olukorda. Kuna määratud karistus – 16 trahviühikut on juba väga leebe, siis isegi kohtuvälise menetleja otsuse koostamisel tehtud viga – süü raskuse ja preventsiooni vajaduste hindamisel tähtsust omavate asjaolude (tahtluse vorm ja varasem karistatus) karistust raskendavate asjaolude all näitamine ei tingi kohtuvälise menetleja otsuse muutmist, sh karistuse osas. 7 Menetlust välistavaid asjaolusid VtMS § 29 mõistes ei esine. Samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Esineb avalik menetlushuvi antud asja menetlemiseks, menetlusalune isik ei tunnista oma süüd ja tema süü raskust ei saa pidada väikeseks. VTMS § 52 lg 3 kohaselt KarS §-s 275 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politseija Piirivalveamet, Justiitsministeerium ja vangla. Seega karistus on määratud pädeva menetleja poolt. Menetlusõiguse rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt (välja arvatud ülalmärgitud eksimus karistust raskendavate asjaoludega) kohus ei tuvasta. Õigused ja kohustused olid D.M’ile nõuetekohaselt selgitatud (tl 10). Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning leiab, et D.M kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus tuleb jätta muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda ühe kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 8