← Eesti

2-20-138265/29

Obsah (11)§ 127§ 88§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 115§ 65§ 113§ 94

2-20-138265 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Angelina Abol 10. detsember 2021, Narva ko

) § 128 lg 3 tähenduses, s.o kuluga kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Kahjunõue vastab kahju hüvitamise eesmärgile

§ 127

lg 1 tähenduses ning puudutatud isikute käitumise ja avaldajal kulu tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. Kohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isikutele on arvestatud tõendite kulu üksnes 30.64 eurot ja 65.00 eurot (02.04.2019 ja 09.04.2021 arved (dtl 119, 140), arvesummad sisaldavad arve saatmise kulu 1 euro), kokku 95.64 eurot. Puudutatud isik on oma arvestustes seega ekslikult arvestanud tõendite saamise kulu kahekordselt. Avaldaja on esitanud kulu tekkimise tõendamiseks OÜ KEEPER arved. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud 01.03.2019 kuni 31.03.2021 puudutatud isiku korteri nr 60 kohta tõendi väljastamisega tekkinud kulu summas 60 eurot (29.03.2019 arve/saateleht nr 3710, 30 eurot, dtl 379, 31.03.2021 arve/saateleht nr 4061, 30 eurot, dtl 380). Kohus jätab tähelepanuta tõendid pärast seda perioodi tekkinud kulude kohta. 6

(9)2-20-138265 Sama, s.o 05.05.2016 protokolli kohaselt otsustati, et kõigile, kes soovivad saada teenustasude kviitungit e-posti teel, arvatakse korterimaksetele juurde 1 eurot teenustasu kuus.
  1. Vaidlustatud sihtmakseid summas 10.20 eurot on arvestatud ajavahemiku märts 2019 kuni juuni 2019 eest (arved dtl 119-122). Korteriühistu liikme kohustus tasuda sihtotstarbelisi makseid muuhulgas maja ja tema juurde kuuluva krundi korrashoiu kulude katmiseks on ette nähtud korteriühistu põhikirja punktis 4.2.e (dtl 92). Avaldaja poolt kohtule esitatud 01.03.2019 korduval üldkoosolekul vastu võetud otsuse kohaselt otsustati koguda sihtfinantseerimismaksed korteriühistu asfalttee renoveerimiseks, kuna asfalti ei ole mitte kunagi remonditud ja on väga katki, raha kogutakse 2019 märts kuni 2019 juuni, summas 10.20 eurot korterilt (dtl 165, tõlge dtl 167). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud. Puudutatud isikute seisukoht, et sihtmakse summa tuleb maha arvestada, kuna nad ei kasuta territooriumi, ei ole asjakohane. Kohus selgitab, et KrtS § 40 lg 3 kohaselt korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et isegi juhul, kui puudutatud isikud oleksid õigeaegselt sihtmakse kuludele vastu vaielnud, ei saa korteriomanike kaasomandis oleva territooriumi korrashoiu vajadusega kaasnevate mõistlike kulude kandmist pidada esitatud põhjusel hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
  2. Puudutatud isikud vaidlustavad ka 02.04.2019 arvel (dtl 119) märgitud prügikulu 2.38 eurot põhjusel, et nad ei kasutanud seda. Puudutatud isikud saavad lepingute järgi täpsustada, millal korteris inimesed elasid. Kohus osutab, et korteriühistu põhikirja punkti 4.2.e kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt ka prügi väljaveoga kaasnevaid kulusid, seejuures maksete suuruse määramisel lähtutakse ühistu liikme omanduses oleva korteri üldpindala suuruse osast kogu maja elu- ja mitteeluruumides. Seega on tegemist korteris elavate isikute arvust sõltumatu maksega. Viimast kinnitab ka avaldaja selgitus, et tasu olmeprügi äraveo eest arvestati 2019 märtsikuuni (kaasa arvatud) eraldi reana, alates 2019 aprillist kuulub see teenustasu tariifi hulka, mida omakorda arvestatakse korteri üldpinna kohta (06.03.2018 ja 01.03.2019 korduva üldkoosoleku protokollid, dtl 100, 368, tõlge 395).
  3. Puudutatud isikute vaidlustatud remondifondi makseid on arvestatud alates juunist 2020 summas 8.02 eurot ja alates oktoobrist 2020 summas 4.01 eurot (arved dtl 134-143). Remondifondi eraldiste kui sihtotstarbelise maksete tasumise kohustuse aluseks on korteriühistu põhikirja punkt 4.2.e. 26.05.2020 korduva üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati kinnitada majanduskava 2020 aastaks (päevakava p 3) koos ettepandud parandustega, mille p-i 6 kohaselt kogutakse täiendavalt raha katuse remondi finantseerimiseks, et ei peaks laenu võtma, alates 01.06.2020 kuni 01.10.2020 summas 0.20 eurot ja 01.10.2020 kuni 01.06.2021 summas 0.10 eurot korteri 1 m2 kohta (dtl 104-105).
  4. Vastuseks puudutatud isikutele kohus selgitab, et 08.04.2021 raamatupidamistõendis (dtl 145) ja arvetel esitatud arvestused kinnitavad avaldaja selgitusi (dtl 170-171) tasutud summade põhivõlgnevuse katteks arvestamise kohta. Kohus märgib siinkohal, et

§ 88

lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuste katteks. Intressiks on ka viivitusintress ehk viivis. 27.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt

§ 76

lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist.

§ 101

lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. Eelkõige 7

(9)2-20-138265 ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 65

lg 2 järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. KrtS § 15 lg 2 kohaselt korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab rahuldamata tõendi väljastamisega seotud kulu nõude summas 35.64 eurot (95.64 – 60) ning mõistab T. N.lt ja V. L.ilt solidaarselt avaldaja kasuks välja perioodi 01.03.2019 kuni 31.03.2021 eest majandamiskulude võlgnevuse (s.h tõendi kulu kahjuhüvitisena) 1455.18 eurot (1490.82 – 35.64). 28. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka KrtS § 42 lg-s 1 sätestatud määras arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 72.11 eurot ja lisanduva viivise määras 0,022% päevas põhivõlgnevuselt väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 113

lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kohus leiab, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus leidis eelpool, et tõendi väljastamisega tekkinud kulu on tõendatud summas 60 eurot. Kuna märtsi 2019 eest arvestatud tõendi kogumise kulu on tõendatud summas 30 eurot ning arvestades kulu tõendamata osa, s.o 64 senti, suurust ja viivisemäära, jätab kohus mahaarvatava viivise sellelt summalt välja arvutamata. Kohus leiab, et kuna kuni 03.06.2020 esitatud arvetel märgitu järgi tuleb arve tasuda arvestuskuule järgneva kuu viimaseks päevaks, milline kord eelduslikult kehtib ka järgmiste arvete kohta ning kuigi tõendikulu 65.00 eurot on tekkinud detsembris 2020, on see kajastatud alles 09.04.2021 arvel, mis kuuluks tasumisele seega 30.04.2021, ei saa viivis selle summa eest sisalduda sissenõutavaks muutunud viivise hulgas. Seega puudub alus sissenõutavaks muutunud viivise 72.11 eurot vähendamiseks märts 2021 tõendikulu üksnes summas 30 eurot tõendatuks lugemisel. Avaldaja on taotlenud lisanduva viivise määras 0,022% päevas põhinõudelt väljamõistmist. Kohus selgitab, et kuivõrd tegemist on seadusjärgse viivisemääraga, siis Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13 (p 38) osutanud, et seadusele ei vasta hageja arvestus mõista viivis välja mh tulevikku suunatuna (TsMS § 367 kohaselt) määras 0,022% päevas, kuna

§ 113lg 1 teise lause järgne viivisemäär on perioodiliselt muutuv.

Vaatamata sellele, et seadusjärgne viivis

§ 113

lg 1 teise lause järgi on olnud pikemat aega sama, ei arvesta konkreetse viivisemäära märkimine, et seadusjärgne viivis võib edaspidi muutuda. Eeltoodust tulenevalt kohus peab põhjendatuks lisanduva viivise taotletud määras, s.o 0,022% asendamist viitega

§ 113lõike 1 2.

lausele.

  1. Vaatamata sellele, et avaldaja ei ole kõiki esitatud tõendite tõlkeid esitanud, leiab kohus, et nende tõlkimine ei ole suure mahu tõttu vajalik, lisaks on avaldaja esitanud osaliselt tõendite tõlked avalduse teksti sees. Menetluskulud
  2. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab 8

(9)2-20-138265 täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuigi rahuldab avaldaja nõude osaliselt, samas suuremas osas taotletust, ning arvestades, et avalduse esitamise põhjustas puudutatud isikute tegevusetus, on õiglane jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.