Obsah (6)

§ 692§ 691§ 657§ 693§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-23211 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Iko Nõmm, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2013, Tallinn

§ 692

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saatis käesoleva tsiviilasja

§ 691p 2 alusel uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu hagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse (

§ 657lg 1 p 2).

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus saada kahjuhüvitist seoses sellega, et kostja lahkus töölt sooviga asuda elama ja töötama teise riiki ilma etteteatamistähtaega järgimata. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja teavitas 20.04.2011 hagejat soovist lõpetada töösuhe. Apellatsioonimenetluses ei vaielnud pooled selle üle, et kostja viimane tööpäev oli 25.aprill 2011. Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud (

§ 693lg 2).

Riigikohus on vaidlusaluses asjas selgitanud, et ringkonnakohus leidis õigesti, et vaidluses toodud asjaoludel tuleb tööleping lugeda korraliselt ülesöelduks (TLS § 85 lg 3). Kuna kostja üles öeldud töölepingut ei olnud hagejal võimalik enam üles öelda, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist TLS § 74 lg 3 alusel. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ei teatanud hagejale töölepingu ülesütlemisest ette kooskõlas TLS § 98 lg-s 1 sätestatuga ehk vähemalt kolmkümmend kaledripäeva. Puudub vaidlus, et kostja teatas hagejale töölepingu ülesütlemisest ette vähem 25 tööpäeva. TLS § 100 lg 5 kohaselt, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Puudub vaidlus, et kostja keskmine päevapalk oli 57.42 eurot ja etteteatamistähtaja järgimisel oleks kostja pidanud 25-st kalendripäevast töötama 18 tööpäeva. 3 Tsiviilasi nr 2-11-23211 Seega on hagejal õigus saada kahju hüvitist kostjalt 18 x 57.42 = 1 033.56 eurot ja nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Ringkonnakohtu istungil pakkus kostja hagejale kompromissina 1 000 euro hüvitamist. Hageja sellise kompromissiga ei nõustunud. Nimetatu on aluseks hageja kohtukulude tervikuna jätmiseks hageja kanda, sest hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses 1033.56 eurot, mida kohtumenetluses kostja kompromissina pakkus ja millega hageja ei nõustunud (

§ 163lg 2).

Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ele Liiv Mare Merimaa Iko Nõmm Tühistatud osaliselt Riigikohtu 23.09.2013 otsusega RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-23211 menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskuludest 17% Osaühingu Y kanda ja 83% X kanda.
4. Kassatsioonkaebus rahuldada.
5. Tagastada Osaühingule Y kassatsioonkaebuselt
6. veebruaril 2013 ja
7. märtsil 2013 tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot. 4