KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-137665 Tsiviilasi XXXX korteriühistu avaldus Artur

§ 191lg 1 teine lause).

ASJAOLUD

1. Artur Kenppi (puudutatud isik) esitas
2. mail 2021 Tartu Maakohtule määruskaebuse Tartu Maakohtu
3. aprilli 2021 määrusele. Koos kaebusega esitas puudutatud isik taotluse riigi 1 õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab taotleja riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja menetluses ringkonnakohtus. Taotluse kohaselt ei suuda taotleja enda õigusi ise kaitsta. Asjast taotlejale tulenev võimalik kasu on võimalus tuvastada, et korteriühistu rikkus puudutatud isiku õigusi mitte maksta ebaseaduslike elektritööde tegemise eest. Tartu Maakohus edastas puudutatud isiku määruskaebuse
4. juunil 2021 ringkonnakohtule. Kaaskirja kohaselt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu
5. aprilli 2021 määruse tühistamiseks. Maakohus möönis, et määruskaebus ei vasta täiel määral määruskaebuse nõuetele

§ 662järgi.

Maakohus nõustus ka sellega, et kaebusest ei nähtu, millises osas isik maakohtu määrust vaidlustab. 30. juunil 2021 ringkonnakohus tagastas tsiviilasja toimiku maakohtule

§ 663

ja § 664 alusel määrusekaebustega seotud menetlustoimingute tegemiseks (sh riigi õigusabi taotluse lahendamiseks). MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Maakohus keeldus
2. novembri 2021 määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi andmisest. Maakohtu põhjenduste kohaselt on puudutatud isik ise võimeline oma õigusi kaitsma. Tegemist on korteriühistu majandamiskulude nõudega korteriomaniku vastu. Vaidlus ei ole õiguslikult keeruline. Asjas toimus kaks kohtuistungit ning kohus tegi lahendi
3. aprillil
4. Maakohtu hinnangul on puudutatud isikul võimalik määruskaebuses selgitada, millised kulud on kohus temalt valesti välja mõistnud ning miks. Puudutatud isikul ei ole vaja esitada õiguslikku argumentatsiooni. Kohus selgitas, et tegemist on hagita asjaga, kus kohtul (ka ringkonnakohtul) on väga suur roll asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite kogumisel. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Seega ei analüüsinud kohus taotleja majanduslikku olukorda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja määrata talle riigi õigusabi ringkonnakohtu menetluses. Puudutatud isik ei ole võimeline ise oma õigusi kaitsma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab puudutatud isiku taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Puudutatud isik on soovinud saada riigi õigusabi selleks, et esitada määruskaebus Tartu Maakohtu
2. aprilli 2021 määrusele, millega kohus lahendas korteriühistu nõude.
3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et puudub alus anda puudutatud isikule riigi õigusabi RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, sest taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Puudutatud isik esitas
4. mail 2021 e-kirjana määruskaebuse, mida on täpsustanud
5. juunil
6. Samaaegselt määruskaebuse esitamisega on puudutatud isik taotlenud maakohtult riigi õigusabi andmist. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et puudutatud isikul puudub õigusalane kvalifikatsioon ja kogemus. Puudutatud isikul on puuduv töövõime (dtl 280). Puudutatud isik 2 ei ole suutnud maakohtule esitada nõuetekohaseid dokumente vaatamata sellele, et maakohus on tal palunud korduvalt puudused kõrvaldada nii
7. aprilli 2021 kui ka
8. novembri 2021 määruste peale esitatud kaebustes. Sellest tulenevalt on
9. aprilli 2021 määruse peale esitatud määruskaebus jätkuvalt maakohtu menetluses ja määrus ei ole jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku enda koostatud
10. mai 2021 määruskaebus, mida ta on täiendanud
11. juunil 2021, ei vasta määruskaebuse sisu ja vormi nõuetele (

§ 662

) ning need puudused tuleb maakohtus enne määruskaebuse võimalikku ringkonnakohtule edastamist kõrvaldada. Selleks vajab puudutatud isik õigusabi. Maakohus ei ole riigi õigusabi andmisest keeldumisel tuginenud kaebuse perspektiivitusele, mis on üheks võimalikuks riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on hagita menetlusega, kus kohtutel on suur roll asjaolude väljaselgitamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda see aga seda, et olukorras, kus isik ei ole võimeline esitama nõuetele vastavaid dokumente, puudub alus riigi õigusabi andmiseks. Eelnevast tulenevalt ei esine ringkonnakohtu hinnangul alust RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi keelduda puudutatud isikule riigi õigusabi andmisest.

1. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-ile 6 lg 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Maakohus ei ole riigi õigusabi taotluse lahendamisel hinnanud puudutatud isiku majanduslikku seisundit. Samas on maakohus
2. mai 2021 menetlusabi taotluse lahendamise määruses asunud seisukohale, et puudutatud isiku majanduslik seisund ei võimalda tal 50 euro suurust riigilõivu tasuda (dtl 319-320). Eelnimetatud asjaolud viitavad sellele, et puudutatud isik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.
3. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud määrata puudutatud isiku esindajaks advokaat riigi arvel. RÕS § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise määruses kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16 ja riigi õigusabi osutav advokaat vastavalt §-le
4. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule RÕS § 8 p 1 õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja -kulud. RÕS § 18 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et advokatuur nimetab kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi ning et kohtul ei ole õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises ega määrata riigi õigusabi osutavat advokaati. Seega tuleb Eesti Advokatuuril määrata puudutatud isikule riigi õigusabi osutaja. Kuivõrd puudutatud isiku määruskaebus Tartu Maakohtu
5. aprilli 2021 määrusele ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele, tuleb riigi õigusabi korras määratud esindajal esitada nõuetekohane määruskaebus 20 päeva jooksul alates esindusõiguse saamisest. Juhul kui esindaja leiab, et määruskaebuse esitamine on õiguslikult perspektiivitu, tuleb tal sellest maakohtule teada anda sama tähtaja jooksul.

§ 191lg 1 teisest lausest tulenevalt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 3