Obsah (10)

§187§ 444§ 173§ 162§ 2§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-123078 Tsiviilasi OÜ Aktiva Fi

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi A. N. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks kostja ja xxx AS vahel 23.05.2017 sõlmitud seademete kasutuslepingust nr xxxxx tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 21.10.2021 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 2162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 648,18 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõiv summas 125 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 125 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 480 euro ulatuses. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta), kokku tundi (120 x 4 = 480). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on lepingulise esindaja kulu põhjendatud 240 euro ulatuses (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on käesolevas menetluses tehtud toimingutele piisav 2 tundi. 6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3