Obsah (5)
§ 436§ 445§ 173§ 174§ 163KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10244 Tsiviilasi E. L. ja J. L. hagi O.
) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 436
lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
- Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hagejate seadusliku esindaja ja kostja abielust (tlk 5 - abielutunnistus) on sündinud xxx poeg E. L. (tlk 3 - sünnitunnistus) ja xxx poeg J. L. (tlk 4 - sünnitunnistus); hagejad elavad alates juunist 2021 isaga; kostja ei ole hagejate ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud määras rahas maksnud.
- Hagejad paluvad kostjalt välja mõista seadusjärgse miinimummääras elatise alates 29.06.2021.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
- Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja on hagejate ülalpidamiskohustust täitnud; (ii) kostja majanduslik seisund ei võimalda hagis toodud ulatuses lastega seotud kulusid kanda; (iii) hagejate seaduslik esindaja ei kulutaks elatist lastele.
- Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja I kulud on 480 eurot ja hageja II kulud 480 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka 3
(6)PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
- mai
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada.
- Pooled on pannud palju rõhku laste suhtluskorra ja hooldusõiguse teemalistele küsimustele. Kohus märgib, et jätab kõik vastavad väited ja seisukohad tähelepanuta, kuivõrd need ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Suhtluskorda ja hooldusõigust puudutavad küsimused tuleb lahendada eraldiseisvalt (äärmisel juhul kohtumenetluse käigus).
- PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne).
- Kostja ei ole vaidlustanud hagejate kulude suurust. Eeltoodu alusel loeb kohus iga hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 480 eurot kuus (PKS § 99). Seega tuleks kummalgi vanemal kanda iga hageja põhjendatud kulutusi summas 240 eurot kuus (480 / 2). Kuivõrd hagejate kulud ei ole sedavõrd suured, et eeldaks miinimummääras elatise väljamõistmist (584 eurot lapse kohta), saab kõne alla tulla üksnes maksimaalselt 240-eurose elatise väljamõistmine lapse kohta.
- Kostja märgib, et on hagejate ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (vahetult laste kulusid kandes). Kohus leiab, et kostja väited ei ole tõendatud. Telefoniarve (tlk 20 pöördel) tasumine ning ühele lapsele aeg-ajalt taskuraha andmine ei ole selline panus, mille arvelt oleks võimalik laste vältimatud vajadused kantuks lugeda. Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejatele ülalpidamist rahas, mis tuleb maksta hagejate seadusliku esindaja pangakontole. Kohtuni ei ole toodud ega tõendatud, et vanemate vahel kehtiks kokkulepe, mille kohaselt võib hagejale ülalpidamist anda muul viisil kui raha maksmisena.
- Kostja märgib, et tema majanduslik seisund ei võimalda hagis toodud ulatuses lastega seotud kulusid kanda. Kostja töötasu on 900 eurot kuus (tlk 29 – tööandja tõend). Kostjale ei kuulub ühisvarana korter aadressiga xxx (registriosa nr xxx), mida koormab hüpoteek ning mis ei lasu koormatisi ja kitsendusi. Isiku suhtes ei ole käimas täitemenetlusi ning isik ei ole ka üheski täitemenetluses sissenõudja. Kostja ei tegutse ettevõtluses. Kostjale ei kuulu sõidukeid ega väikelaevu. Kostja ei ole esile toonud, kui suured on tema igakuised kulud. Samas ei ole kostjal teisi ülalpeetavaid. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Arvestades kostja sissetulekut ning tema 4
(6)eelduslikke igakuiseid kulusid, jääb kostjal hagejate ülalpidamiskohustuse täitmiseks üle piisavalt raha. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on sedavõrd hea, et võimaldab hagejatele elatist tasuda. 18. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis: hageja I ülalpidamiseks summas 240 eurot alates 29.06.2021.a kuni hageja I täisealiseks saamiseni xxx.a; hageja II ülalpidamiseks summas 240 eurot alates 29.06.2021.a kuni hageja II täisealiseks saamiseni xxx.a. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. 19. Hagejad paluvad täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.
§ 445
lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et kostja on kohustatud elatise tasuma S. L. arvelduskontole nr EExxx iga jooksva kuu
- (kümnendaks) kuupäevaks ette järgneva kuu eest, selgitusega „Laste elatis“.
- Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 21.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 163
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et hagi esemeks oli alaealiste laste ülalpidamisnõue ning vastava hagiga seotud kulude laste kanda jätmine ei ole õiglane. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 22.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 174
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 5
(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 6
(6)