TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2864 Määruse kuupäev ja koht Tartus, 10. detsembril 2021 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 13.12.2021) Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Politse

) § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 15

lg 1 ja 2 alusel võib väljasaadetavat kinni pidada, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 2 Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 68

p 4 järgi esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas juhul, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. 5.

§ 15

lg 2 nimetatud tingimused on formaalselt täidetud - puudutatud isik on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid ja talle on karistuseks mõistetud vangistus, tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja ta ei ole midagi teinud nende saamisele kaasa aitamiseks. Sellest aga ei piisa taotluse rahuldamiseks, kuna lisaks peab kinnipidamine olema proportsionaalne, konkreetse juhtumi asjaolusid arvestav ning leebemad abinõud peavad olema ebapiisavad. 6. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA väide, et puudutatud isiku käitumist vabaduses ei saa pidada usaldust äratavaks - ta on korduvalt toime pannud kuritegusid ja väärtegusid ning on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. See ei pruugi aga tähendada, et puudutatud isik tõenäoliselt asub võimuorganite eest kõrvale hoidma. PPA 03.01.2021.a otsuses (elamisloa kehtetuks tunnistamine, lahkumisettekirjutuse tegemine ja sissesõidukeelu kohaldamine) kirjeldatud asjaoludest nähtub, et puudutatud isikule 07.06.2019.a kohtuotsusega kohtuasjas x-xx-xxxx määratud tingimisi karistus pöörati 12.03.2020 täitmisele, kuna puudutatud isik ei täitnud kohtustust läbida sõltuvushaiguse ravikuur (lahkus ravilt) ning tegi ainult osaliselt talle kohustuseks pandud üldkasulikku tööd. Puudutatud isik kuulutati tagaotsitavaks, kuid kohus loobus tagaotsimise taotlusest, kuna isik võttis telefoni teel kohtuga ühendust. Kohtute infosüsteemist nähtub, et pärast seda ilmus puudutatud isik kuuele kohtuistungile, kus arutati tema tingimisi karistuse täitmisele pööramist. Eeltoodu pigem näitab, et puudutatud isik on ka tema jaoks ebasoodsas olukorras kättesaadav. Kohtu ette toodud asjaolude põhjal võivad tõhusad olla ka kinnipidamisest leebemad meetmed, näiteks kohustus elada kindlaksmääratud elukohas ja registreerida ennast regulaarselt PPA-s (

§ 10lg 2 p 1 ja 2).

Eestis elab puudutatud isiku ema, kelle tervis on isiku sõnul halb. Puudutatud isik kavatseb asuda elama ema juurde, seega on tal olemas kindel elukoht. Puudutatud isikul on pooleli vaidlus tema pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise üle ning see võib teda motiveerida järelevalvemeetmeid täitma, kuna nende rikkumine räägib elamisloa vaidluses tema kahjuks. Eeltoodu ei välista, et puudutatud isik võib järelevalve nõudeid rikkuda, kuid vähendab selle tõenäosust.

1. Puudutatud isikule on etteheidetav, et ta ei ole aktsepteerinud võimalust, et ta saadetakse välja Venemaale, ja ei ole teinud selleks ettevalmistusi, sh muretsenud endale Vene Föderatsiooni passi. Kuid kohtu hinnangul ei ole proportsionaalne pidada puudutatud isikut kinni selleks, et saavutada passi taotlemist, kui isiku saab vajadusel välja saata ka ilma selleta (tagasivõtmise korras). Lisaks on kohtu hinnangul usutav, et Vene Föderatsiooni konsulaarametniku tulek Tartu Vanglasse passi taotlemise vormistamiseks võib olla pigem erand kui reegel ning et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks abinõude kohaldamise tingimustes olid võimalused vanglas viibides oma asju ajada tavapärasest piiratumad. Kohtule ei ole äratuntav, et puudutatud isik saaks lisaks passi taotlemisele teha muid toiminguid kaasaaitamiskohustuse täitmiseks.
2. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kohus on kohtuasjas x-xx-xxx esialgse õiguskaitse korras keelanud puudutatud isiku väljasaatmise. Kohtumenetlus esimeses astmes lõppes küll puudutatud isiku kahjuks, kuid seda otsust saab edasi kaevata ja puudutatud isik on avaldanud kavatsust seda teha. Kohtuvaidluse kestust ei saa prognoosida, tõenäoliselt võtab see vähemalt 3 aasta. Esialgne õiguskaitse ei välista isiku kinnipidamist. Kuid see tähendab, et isiku väljasaatmine ei ole küllalt pika aja jooksul reaalselt võimalik ning selle põhjuseks ei ole puudutatud isiku tegevus või tegevusetus, vaid kohtumenetluses õiguspäraselt kohaldatud õiguskaitsevahend. Kohus märgib, et kui reaalset riigist lahkumise aega ei saa ennustada, siis ei ole tõenäoliselt mõistlik taotleda tagasipöördumise tunnistust, kuna see antakse reeglina lühikese kehtivusajaga ja on mõeldud eelkõige olukorraks, kus tagasipöördumine päritoluriiki toimub lähiajal. Eeltoodu aga ei tähenda, et puudutatud isik ei saaks või ei peaks taotlema passi.
3. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul ülekaalus argumendid, mis räägivad puudutatud isiku kinnipidamise vastu. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
4. Kohus selgitab X, et: - PPA võib tema suhtes kohaldada järelevalvemeetmeid. Kui need kehtestatakse, siis tuleb isikul neid hoolsalt täita. Järelevalvemeetmete rikkumise korral võib PPA muutunud asjaolude tõttu taotleda halduskohtult uuesti luba isiku kinnipidamiseks. Kinnipidamiseks võib põhjust anda ka see, kui isik ei täida kaasaaitamiskohustust dokumentide hankimisel; - kui ta soovib jääda Eestisse, siis tuleb tal tähtaegselt vaidlustada kohtuasjas x-xx-xxx tehtud kohtuotsus. Kui ta soovib vaidluse lahendamise ajal Eestis töötada, siis tuleb tal taotleda esialgse õiguskaitse muutmist nii, et töötamine on võimalik (praegu kohaldatud esialgne õiguskaitse töötamist ei võimalda).
5. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub haldustoiminguks loa andmise määrus selle kättetoimetamisel taotlejale ehk PPA-le. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4