KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021, Tartu Haldusasja number 3-21-2699 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosal

) § 4 lg 3 p-le

2. Kohus märgib, et kuigi X riigi õigusabi taotlus on äärmiselt lakooniline, on asjaolusid arvestades võimalik see siiski praegusel juhul sisuliselt läbi vaadata ning põhjust taotluse käiguta jätmiseks ei ole.
3. Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (

§ 6lg 1).

Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. 7. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama, kas taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (

§ 7lg 1 p 1).

Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole põhjust arvata, et taotleja ei saaks ise hakkama talle määratud distsiplinaarkaristuste vaidlustamisega. Arvestades seda, et Tallinna Vangla

1. detsembri
2. a vastuse kohaselt ei ole taotleja talle määratud distsiplinaarkaristusi vaidemenetluse raames vaidlustanud, siis tuleb kaebajal distsiplinaarkaristuse käskkirja(de) vaidlustamiseks esmalt pöörduda vaidega vangla poole (vt vangistusseaduse § 11 lõikes 5 sisalduv kohustusliku kohtueelse menetluse regulatsioon). Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on esitanud halduskohtule arvukalt pöördumisi, milles on suutnud oma tahet väljendada. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et taotleja on võimeline ise esitama vanglale ka vaiet. Kohus selgitab siinjuures, et vaides tuleb märkida järgmised andmed: haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud (praegusel juhul on selleks Tartu Vangla); vaide esitaja nimi ja kontaktandmed; vaidlustatava haldusakti sisu; põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt rikub tema õigus; vaide esitaja selgelt väljendatud nõue; vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust; vaidele lisatud dokumentide loetelu (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 76 lg 2). Kohus leiab, et taotleja saab eelnimetatud andmete esitamisega vaides ise hakkama. Eelkõige peab taotleja vaides ära näitama, millist distsiplinaarkaristuse käskkirja ta vaidlustada soovib ning miks ta leiab, et teda ei oleks tohtinud distsiplinaarkorras karistada. Ka varasemates kohtumenetlustes on kohus taotlejale andnud selgitusi vangla tegevuse ja haldusaktide vaidlustamise kohta, sh kohustusliku vaidemenetluse kohta. Kohus märgib siinkohal, et vaie tuleb esitada vanglale 30 päeva jooksul arvates päevast, mil taotleja sai teada endale karistuse määramisest ehk ajast, mil 2 3-21-2699 talle tutvustati distsiplinaarkaristuse käskkirja. Tallinna Vangla poolt
3. detsembril 2021 kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt saab taotleja hetkel veel vaidlustada talle
4. detsembril 2021 määratud karistust ja võimalik, et ka veel
5. novembril 2021 määratud karistusi. Kui taotleja soovib esitada vaiet varasemate distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade peale, siis tuleb vaides esitada tähtaja ennistamise taotluse, milles oleks ära näidatud vaide esitamise tähtaja möödalaskmise põhjused (HMS § 77).
6. Kohus märgib siinkohal, et Tallinna Halduskohus lahendas taotluse kohtualluvuse küsimuse tuginedes HKMS § 8 lõikele 5 ja § 10 lõigetele 1 ja 2 kaevatava määrusega, mistõttu jõudis taotlus lahendamiseks Tartu Halduskohtusse alles 14.12.
7. Seejärel pidi Tartu Halduskohus kaebaja tahte täpsustamiseks tegema päringu Tallinna Vanglale nagu ka X oma taotluses soovis. Kui riigi õigusabi taotluse lahendamise venimine on tinginud olukorra, kus kaebaja hilineb vaidega vanglale, on võimalik taotleda vaidetähtaja ennistamist (HMS § 77). Kui vangla peaks jätma taotleja vaide rahuldama, on X võimalik 30 päeva jooksul vaideotsusest teada saamisest pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Sellisel juhul saab taotleja vajadusel esitada uue riigi õigusabi taotluse, taotledes esindajat kohtumenetluse jaoks.
8. Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esineb

§ 7

lg 1 p-st 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks. 10. Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse

§ 7lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3