Obsah (9)

§ 156§ 157§ 165§ 158§ 68§ 56§ 162§ 84§ 1001

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-18-3484 (end 2-223/

) § 158 lg 4 alusel lõpetada. Pika pankrotimenetluse kestel on enamik võlausaldajaid oma tegevuse lõpetanud. Sihtasutus Eesti Innovatsioonifond ja Põlva Maakonna Maksuamet on registrist kustutatud ning nende võimalikud õigusjärglased Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning Maksu- ja Tolliamet ei ole pankrotimenetluse vastu huvi ilmutanud. Aktsiaselts ESS Lõuna on ühendatud ja registrist kustutatud, võimalik õigusjärglane AS G4S Eesti ei ole pankrotimenetluse vastu huvi ilmutanud ning nõude suurust (461,10 Eesti krooni e 29,47 eurot) arvestades ei ole ka võimaliku õigusjärglase huvi pankrotimenetluse jätkumise vastu tõenäoline. Läti äriühing SIA Erkers on

1. jaanuaril 1998 likvideeritud, võimalik õigusjärglane on kohtule teadmata. Nõudeavalduse 2 esitamisel
2. mail 1998 (so pärast likvideerimist) on SIA-d Erkers esindanud advokaat Ain Laansalu, kes oli ka kuni
3. jaanuarini 1998 AS A.O. Imbi (pankrotis) juhataja. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Lõunatööstuse AS (rg-kood 10062114) pankrotimenetlus on lõpetatud Tartu Maakohtu
4. aprilli 2011 määrusega ning äriühing on äriregistrist kustutatud
5. mail
6. Võlausaldaja Vambola Kolbakov on nõude omandanud loovutuse teel Lõunatööstuse AS-lt (pankrotis). Vambola Kolbakov on aktsionärina (seisuga
7. jaanuar 1998, teine aktsionär Toomas Lehiste) pankrotivõlgniku lähikondne ning võlausaldajate puudumisel makstaks laekuv raha nii või teisiti välja temale (

§ 156

lg 2), mistõttu ei oleks eesmärgipärane jätkata pankrotimenetlusega võlausaldaja Vambola Kolbakovi nõude rahuldamiseks. Pankrotihalduri esitatud aruannetest nähtub, et pankrotivarasse kuulub üksnes Läti äriühingult SIA Erkers 1995. aastal omandatud võimalik nõudeõigus VEB Fondi sertifikaadi näol summas 3 259 108,69 USD. Pankrotihalduri hinnangul ei tuleks pankrotimenetlust raugemisega lõpetada, kuna ajakirjanduse vahendusel on riik väljendanud nõusolekut VEB Fondi tõttu raha kaotanutele vara tagastamiseks. Kohus leidis, et pankrotihalduri seisukohad on oletuslikud ja prognoositav ei ole hüvitisotsuse vastuvõtmine Riigikogu poolt. Maakohus leidis, et pankrotimenetluse raugemist ei välista ka poolelioleva haldusasja 3-19-480 menetlus, kus teiste hulgas pankrotivõlgnik on esitanud riigi vastu kahju hüvitamise nõude. Põhjendatud ei ole olukord, kus kohtuasjade algatamine võimaldab pankrotimenetluse lõpetamist pidevalt edasi lükata. Kohus leidis, et AS A.O. Imbi (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada

§ 157p 2 ja § 158 lg 4 alusel raugemisega.

Vastavalt

§ 165lõikele 3 tuleb Indrek Leppik vabastada AS A.O.

Imbi (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Kuna AS A.O. Imbi (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole nõuete kaitsmist toimunud, ei märgi kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. AS A.O. Imbi (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Leppik esitas määruskaebuse, milles palub rahuldada AS-i A.O. Imbi (ettevõtteregistri number 54000410) määruskaebus ja tühistada Tartu Maakohtu 22.10.2021 määrus, millega lõpetati AS-i A.O. Imbi (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus sisustas ebaõigesti

§ 158

lg-t 4, otsustades võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetada ja rikkus

§ 158

lg-st 6 ja § 30 lg-st 1 tulenevat kohustust määrata võimalus tasuda deposiiti kohtu poolt määratud rahasumma pankrotimenetluse lõpetamise vältimiseks raugemise tõttu. Võlgniku hinnangul ei ole maakohus kontrollinud kõigi

§ 158lg 4 kohaldamiseks vajalike eelduste olemasolu.

Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et pankrotihaldur ei ole esitanud ettepanekut pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Võlgnik selgitas, et pankrotihaldur on oma viimases aruandes (05.05.2021) väljendanud hoopis vastupidist ja põhjendanud, miks on võlgniku pankrotimenetluse jätkamine endiselt vajalik (vt pankrotihalduri 05.05.2021 aruanne). Võlgnik märgib, et maakohus pole tuvastanud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Maakohus on andnud ennatlikult ja põhjendamatu hinnangu teise kohtu menetluses oleva vaidluse võimaliku lõpptulemuse kohta. 3 Maakohus ei ole järginud

§ 158

lg-st 4 tulenevat kohustust määruses näidata, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlgniku hinnangul ei too võlausaldajate nõuete võimalik aegumine kaasa

§ 158lõike 4 eelduste täitmist.

Võlgnik leidis, et isegi kui kohtu järeldus võlgniku pankrotivara ebapiisavuse kohta

§ 158

lg-s 4 nimetatud väljamaksete tegemiseks oleks korrektne, tuli kohtul enne pankrotimenetluse lõpetamist määrata võimalus tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit, mis oleks välistanud võimaluse pankrotimenetlus raugemise tõttu lõpetada. Kohus tähtaega ei määranud, seega rikkus

§ 158lg-st 6 ja § 30 lg-st 1 tulenevat kohustust määrata võimalus tasuda deposiit.

Võlgnik rõhutas, et pankrotimenetluse jätkamine on võlgniku õiguste kaitsmiseks vajalik. Poolelioleva kohtuvaidluse tõttu, mille positiivse lahendamise korral on võlgnikul õigus üle 3 miljoni dollari suurusele kompensatsioonile Eesti Vabariigilt ei ole pankrotimenetluse lõpetamine ja seetõttu võlgniku õigusvõime lõppemine põhjendatud ning riivaks võlgniku õiguspärast ootust.

1. Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel rahuldada, maakohtu määrus tühistada ning asi saata samale maakohtule pankrotimenetluses vajalike toimingute tegemiseks.
3. Maakohus märkis määruses, et käesolevas menetluses, mis on kestnud ca 23 aastat ei ole võlausaldajate nõudeid kaitstud, mistõttu ei ole haldur esitanud kohtule ka jaotusetepanekut kinnitamiseks. Asja materjalide kohaselt muutus asjas järelevalvet teostav kohtunik märtsis
5. mail 2018 edastas kohtunik pankrotihaldurile nõude esitada Tartu Maakohtule

§ 165lg 1 kohane lõppettekande 18.

juuniks

1. Kohtunõudes tõi kohtunik esile, et tsiviilasja toimikust nähtub, et kohtuvälise menetlustoiminguna on toimunud võlausaldajate esimene üldkoosolek
2. mail 1998 ja viimane menetlusdokument on pankrotihalduri poolt kohtule esitatud
3. detsembril 2004 (ettekanne). Maakohus leidis, et vastavalt pankrotiseadusele tuleb AS A.O. IMBI pankrotimenetlus raugemisega lõpetada.
4. Pankrotihaldur esitas 2018 seisukoha, mida kordas
5. mail
6. Arvamustes märkis haldur, et „pankrotimenetluses on esitanud nõude kuus võlausaldajat. Kooskõlastatult kohtu ja võlausaldajatega ei peetud toona nõuete kaitsmise koosolekut enne kui selgub, kas riigi poolt de facto sundvõõrandatud enam kui 3,2 miljoni dollari suurune nõudeõigus hüvitatakse või mitte. Eeldan, et võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse raugemisega nõus, seda eriti olukorras, kus ajakirjanduse vahendusel on riik väljendanud nõusolekut VEB Fondi tõttu raha kaotanud isikutele vara tagastamiseks.“. Ringkonnakohus peab rikkumiseks, et pankrotihaldur ei ole välja selgitanud võlausaldajate seisukohti. Pankrotihalduri seisukoht, et ta „eeldab“ võlausaldajate mittenõustumist pankrotimenetluse lõpetamisega, ei ole pankrotihalduri ülesanne täitmisel piisav. Seega on vähemalt alates
7. aastast jäänud välja selgitamata võlausaldajad, kelle nõuete rahuldamise 4 eesmärgil käesolev pankrotimenetlus toimub. Tegemist on halduri kohustuste olulise rikkumisega, mis võib olla ka aluseks halduri vabastamisele

§ 68lg 2 alusel.

8. Pankrotihalduri esitatud aruannetest ei ole arusaadav, kelle huvides haldur menetluse jätkumist soovib, sest isegi raha laekumise korral puudub asjas täitedokument, mille alusel võlausaldajatele väljamakseid teostada. Kui haldur tegutseb mitte võlausaldajate huvides, vaid muude isikute huvides, võib haldur olla rikkunud halduri sõltumatuse põhimõtet (

§ 56lg 3), mis on halduri vabastamise aluseks.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et haldur ei ole Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liige, samuti puuduvad andmed et halduril oleks selles ametis tegutsemiseks vajalik kutsekindlustus. Vaatamata Kohtutäiturite seaduse §-s 110 sätestatule ei saa olla nimetatud sätte mõtteks, et isik tegutseks mõnes menetluses jätkuvalt edasi ilma KPK liikmeks astumata ka 17 aastat pärast ülemineku sätte kehtestamist. Pankrotimenetluse jätkumisel tuleb maakohtul hinnata, kas esineb alus halduri kohustustest vabastamiseks. Kui maakohus otsustab asjas halduri vabastada, saab maakohus ise nimetada uue halduri, kes vastab

§-de 56 ja 57 nõuetele. 9. Ringkonnakohus nõustub AS-i A.O. Imbi pankrotihalduriga, et

§ 158ei näe ette pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu kohtu algatusel.

Pankrotiseadusest tuleneb halduri kohustus teatada kohtule, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pärast kohtu teavitamist teeb haldur väljamaksed ja seejärel esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

Pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks (

§ 158lg 4).

Käesoleval juhul asus maakohus oma tegevusega asendama pankrotihalduri poolt tegemata toiminguid. Kuigi kohtul on halduri tegevuse seaduslikkuse üle järelevalve kohustus (

§ 84

), ei saa sellest tuletada kohtule õigust asendada halduri tegevusetuse korral neid halduri toiminguid, mille tegemise õigus on seaduse järgi üksnes halduril /võlausaldajal/võlgnikul. Kohus saab oma järelevalvet teostades kaaluda kohtule seadusega antud meetmeid, sh otsustada halduri vabastamine.

1. Arvestades senist pankrotimenetluse kulgu, ei ole õige pankrotihalduri väide, et käesolevas asjas on pankrotimenetluse jätkamine ilmtingimata võlgniku õiguste kaitsmiseks vajalik. Kui edasises menetluses asub haldur seisukohale, et menetlus peab jätkuma, siis tuleb halduril esimesel võimalusel korraldada nõuete kaitsmine. Alates
2. veebruarist 2021 toimub nõuete kaitsmine

§ 1001– 1003 sätestatud korras.

Kui edasises menetluses haldur leiab, et menetluse jätkamiseks puudub eesmärk, siis tuleb halduril teha kohtule ettepanek pankrotimenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud aluseid arvestades.

1. Põhjendamatu on pankrotihalduri arvamus, et kohtumenetluse keskel toimuv võlgniku sundkorras lõpetamine seaks küsimärgi alla kohtute sõltumatuse ja kahjustaks õigusemõistmise mainet. Kohtulahendite infosüsteemi andmetel on AS-iga A.O. Imbi (pankrotis) pankrotihalduril pooleli kaks kohtumenetlust: käesolev pankrotimenetlus ja haldusasjas nr 3-19-480 kulgeb
2. novembril 2021 tehtud kohtumäärusele edasikaebe tähtaeg. 5 Ringkonnakohus märgib, et kui nõuded on kaitstud, kohus on kinnitanud võlausaldajate nimekirja ja jaotised on kohtul diskretsiooniõigus jätta võlausaldajate soovil haldur vabastamata

§ 165

lg 4 alusel, kui võlausaldajad soovivad jätkata nõudeõiguse üle pooleliolevat kohtumenetlust. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 6