KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2938 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidam

) § 23 lg 1 alusel, kuna isiku osas esineb

§ 15

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud alused.

1) PPA sai 18.12.2021 kell 22:27 väljakutse aadressile xxxxxxx, kus naaber teavitas, et korteris toimus kaklus ja kaklejad lahkusid. Teataja sõnul viibis korteris illegaalselt tumedanahaline mongol, kellel pole dokumente ega luba töötamiseks. PPA leidis nimetatud aadressilt isiku, kes nimetas end X ning teatas, et ta on Usbekistanist. Isik selgitas, et tal pole dokumente kaasas ning ta andis need ühele firmale, kes lubas talle teha Poola elamisloa. Kuna isikul ei olnud dokumente, kontrollis PPA oma andmebaasi, millest selgus, et tegemist on Usbekistani kodaniku Xiga (isikukood xxxxxxxxxx) ning PPA on talle 15.10.2020 koostanud 3-21-2938 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 18 päeva jooksul hiljemalt 02.11.

1. Sellest tulenevalt pidas PPA 18.12.2021 kell 23:05 Xi 48 tunniks kinni. 2) X saabus Schengeni viisaruumi 15.02.2020 Narva maantee piiripunkti kaudu liinibussiga töö tegemise eesmärgil. Isikule oli Sankt-Peterburgis asuva Eesti Vabariigi Suursaatkonna poolt väljastatud D viisa nr EST100209766 kehtivusega 31.01.2020-14.10.2020 (258 päeva). Isikul oli ka kehtiv lühiajaline tööluba nr 1049522867/LT1 töötamiseks Bitest Ehitus OÜ-s ajavahemikuks 12.12.2019-14.10.2020, mille PPA tunnistas tööandja taotluse alusel kehtetuks alates 07.05.
2. PPA 07.05.2020 teatisega nr 1273/2020 tunnistas kehtetuks Xile väljastatud viisa EST100209766, kuna välismaalase reisieesmärk ei vastanud tegelikule eesmärgile ja töösuhe Bitest Ehitus OÜ-ga oli lõppenud. Lahkumisettekirjutuse menetluse raames läbiviidud küsitluse käigus selgitas isik, et ta soovis teha Eestis tööd ettevõttes Bitest Ehitus OÜ, kuid seal ei töötanud ta ühtegi päeva, kuna firmal polnud tööd pakkuda ning veebruarist kuni juulini tegi juhutöid, mille leidis internetist. Isikul pole Schengeni alal perekonnaliikmeid. 3) PPA viis 18.12.2021 isikuga läbi täiendava küsitluse, kus isik selgitas, et ta läks 30.10.2020 korraks Eestist Poola ja tuli nelja päeva pärast tagasi, aga selle kohta dokumente esitada pole. Veel selgitas isik, et vahepealsel ajal kaotas ta oma passi. Isiku sõnul teenis ta elatist juhutöödega ning tal puudub kindel elukoht. PPA koostas isikule lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli Eestist lahkumiseks nr
3. 4) Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma.

§ 68

kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6) ning kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1). X ei täitnud PPA 15.10.2020 ettekirjutust Eestist lahkuda 18 päeva jooksul. Isik ei läinud rahvusvahelise organisatsiooni IOM-i (International Organization for Migration) poolt korraldatud lennule Tallinn-Helsingi-Minsk-Taškent, vaid teavitas menetlejat SMS-i teel, et lahkub Eestist Poola. Tegelikult isik ei soovinudki Eestist lahkuda. Isegi kui isik oleks lahkunudki korraks Eestist, ei saa ettekirjutust täidetuks lugeda, sest ta pole sihtriiki Usbekistani jõudnud või vähemalt Schengenist lahkunud. Isikul puudub käesoleval hetkel pass – väidetavalt on ta selle ära kaotanud. Isik ei ole endale hankinud uut reisidokumenti, et täita ettekirjutust ja lahkuda Eestist. PPA hinnangul ei ole X usaldusväärne. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik väljasaatmiseks puuduvate dokumentide ja isikupoolse kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, puudub PPA-l kindlus, et vabaduses viibides hakkaks isik iseseisvalt endale vajalikke reisidokumente hankima ning viib lõpuni talle pandud lahkumiskohustuse. 5) Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Põgenemisoht seisneb selles, et ta ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtlikku täitmise tähtaega.

§ 23

lg 1 alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik

§ 18lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata.

Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend, mida isik on varasemalt oma käitumisega tõendanud. PPA leiab, vabaduses 2

§ 10lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada.

Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust. Eelnevalt sai välja toodud, et isiku käitumise tõttu puudub PPA-l isiku suhtes usaldus ja seetõttu ei aitaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine kaasa lahkumiskohustuse täitmisele. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. 7) Eestil puudub otselend Usbekistaniga ning seetõttu pole teada, millal on esimene võimalus isiku välja saatmiseks. Isikut ei ole võimalik välja saata 48 tunni jooksul. Väljasaatmine sõltub kehtivast reisidokumendist, piletite olemasolust, COVID-testi tulemustest, lennu teekonna ettevalmistamisest ning lennufirma kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava välismaalase peale. PPA asub viivitamata väljasaatmist korraldama. Ettenägematute takistuste vältimiseks taotleb PPA pikemat tähtaega, kuid kinnitab, et vabastab isiku kinnipidamis asjaolude äralangemisel. 2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA märkis täiendavalt, et kuna varsti on ka jõulupühad, siis ei ole teada, kui kiiresti on võimalik isikule reisidokumendid saada / hankida. 3. X selgitas kohtule, et ta ei vaidle vastu PPA taotlusele. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3).

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks.

1. Kohus leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks tuleb rahuldada.
2. Xil puudub käesoleval hetkel tagasipöördumiseks vajalik reisidokument (isik on väidetavalt oma passi ära kaotanud). Samuti puudub isikul Eestis viibimiseks seaduslik alus. 3

§ 2lg 1).

PPA tegi isikule 15.10.2020 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (nr 1052235068) 18 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 02.11.2020 ning kohaldas tema suhtes 2 aastast Schengeni sissesõidukeeldu, mis on kehtiv. Seega esineb isikul väljasõidukohustus ning see on sundtäidetav. Sealjuures on usutav PPA seisukoht, et isiku väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki ei ole võimalik täide viia 48 tunni jooksul. 7. Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni võimaliku väljasaatmise lõpuni. Kohtu hinnangul on PPA põhjendatult leidnud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (

§ 68p-d 1 ja 6, § 15 lg 2 p 1).

Isik ei lahkunud Eestist / Schengeni territooriumilt pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (

§ 68p 1).

Sealjuures nähtub asja materjalidest, et isiku tagasisaatmisele aitas kaasa rahvusvaheline organisatsioon, kes korraldas tema lennu Usbekistani, kuid isik ei läinud sellele lennule ning enda sõnul lahkus hoopis mõneks päevaks Poola Vabariiki. Sealjuures ei ole isik väitnud, et lahkumiskohustus oleks jäänud talle arusaamatuks. Samuti on lisaks lahkumiskohustusele isikule 15.10.2020 ettekirjutusega kohaldatud 2-aastane sissesõidukeeld Schengeni alale. Eelnev viitab kohtu hinnangul sellele, et isikul puudub soov Eestist ise vabatahtlikult lahkuda. Kohus nõustub PPA-ga, et X ei ole oma (varasema) käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Isikul puuduvad Eestiga majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed. Kohtu arvates esineb isiku suhtes oht, et ta võib tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamisel asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning asuda siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduma või lahkuda Eesti Vabariigist mõnda teise riiki. 8. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 23lg 4).

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 20.02.2022 (kaasa arvatud).
2. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4