) § 28² lg 5 alusel Tallinna lennujaama saabumisel. Isik toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikule on koostatud sisenemiskeelu otsus nr 157/2021 (alus E ja G) ning keelduti teda riiki lubamast.
PS § 9´1 lg 2 järgi korraldab piirilt tagasisaatmise ja kannab kulud vedaja, kes transportis või kelle esindaja transportis piiripunkti isiku, transpordivahendi ja kauba, kelle või mille piiriületuseks luba ei antud. Tagasisaadetava isiku vedajaks on lennufirma WizzAir. WiZZAir esindaja edastas PPA-le e-kirja, et sisenemiskeelu saanud isikule on broneeritud lennule W6 6286 Tallinn-Kiiev pilet 04.12.
PPA taotleb isiku kinnipidamist kuni nädalaks.
lg 1 kohaselt PPA keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1-52), toodud vormi (sisenemiskeelu otsus). X ei saanud 02.12.2021 luba Eestisse sisenemiseks ning talle on piiripunktis koostatud ja väljastatud sisenemiskeelu otsus 157/2021. RiPS § 91 kohaselt isikud, kellele piiriületamise luba ei antud, peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati. 10.
lg 5 järgi peab PPA sisenemiskeelu otsuse täitmiseks välismaalase kinni
§des 19–192 sätestatud korras. Kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb PPA halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks (
lg 6 võeti vastu seaduseelõuga nr 110 SE, mille seletuskirja lk-l 13 on selgitatud, et eelnõuga viiakse välismaalase riiki mittelubamise regulatsioon vastavusse naasmisdirektiivis1 sätestatuga. Kui välismaalast peetakse kinni üle 48 tunni, kohalduvad
-i §-des 23 ja 25 kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtajad ja kinnipidamiskeskuses ettenähtud tagatised. 13.
lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
lg-d 1 ja 2 sätestavad isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise alustena: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib. 14. Kinnipidamise eelduseks on samuti see, et leebemaid meetmeid ei ole võimalik kohaldada ehk sisuliselt põhjendatud hinnang, et isik võib põgeneda ehk põgenemisoht. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Juhud, kui esineb välismaalase põgenemise oht, on loetletud
§-s
punktile 6 esineb põgenemisoht ka juhul, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (
16. Kohus hindab
Kohtu hinnangul nimetatud piiranguid ei esine ning isiku võib tagasi saata Ukrainasse. Kohtuistungil isik kinnitas, et tagasisaatmine ei too kaasa tema inimõiguste ja põhivabaduste kaitse riivet, piinamist ega muud julma, ebainimlikku või inimväärikust alandava kohtlemis- ja karistamisviisi või surmanuhtluse kohaldamist. PPA on tuvastanud, et puuduvad ka
X ei ole haavatav isik ning tal puuduvad erivajadused, mis võiks sisenemiskeelu otsuse täitmise peatada. PPA 02.12.2021 ettekande kohaselt on isik piiriületusel selgitanud, et tal on kaardil rahalised vahendid 90 eurot ja sularaha puudub. Isik ei väitnud, et tal on veel kaarte, kust võiksid nähtuda Eestis elamiseks ja tagasipöördumiseks piisavad rahalised vahendid. Kahe täiendava kaardi olemasolu ei ole esitatud dokumentidega tõendatud. Kohtu jaoks ei ole vastavate kaartide olemasolu ka usutav, kuivõrd juhul kui see väide oleks õige, oleks isik need andmed piiri ületades esitanud. Samuti ei ole kohtu jaoks usutav, et isik ei oska nimetada isikute nimesid (v.a väidetavate koostööpartnerite nimesid), kellega ta Eestis ühendust pidi võtma ning kelle kaudu ta pidi Eestis viibimiseks öömaja leidma. Tavapäraselt teeb isik juba enne riiki sisenemist enda jaoks selgeks, kuhu ta lennujaamast suundub ning kus ta peatub. Samuti ei ole usutav, et isikule ei jäänud meelde ükski nimi, kelle ta väidetavalt oma telefoni salvestas.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.