Obsah (5)

§ 10§ 15§ 14§ 12§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-1182 Kohtuasi B

) § 10 lg 2 alusel – võlgnik on viivitanud üle 30 päeva ega tasunud võlgnevust 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse saamisest ning on teatanud, et ei suuda maksegraafikut täita. 3. 17.02.2021 kohtumäärusega jättis kohus esitatud pankrotiavalduse käiguta ja kohustas võlausaldajat kõrvaldama avalduse puudused. Määruse kohaselt ei ole võlausaldaja avalduses välja toonud nõude kujunemist, sh põhi- ja kõrvalnõude kujunemise arvutuskäiku ning seda põhistavad tõendeid. Võlausaldaja ei ole põhistanud nõude sissenõutavaks muutumise tähtaega. Võlausaldaja ei ole võlgniku maksejõuetust nõuetekohaselt põhistanud, kuna ei ole kontrollinud ja pankrotiavalduses esitanud andmeid selle kohta, kas võlgnik omab registervara (kinnisvara jms). Nimetatud informatsioon on avalikult kättesaadav.

§ 10

lg 1 tulenev üldalus, mille kohaselt võlausaldajal tuleb pankrotiavalduses põhistada võlgniku maksejõuetus üldiselt, on võlausaldajal kohtu hinnangul nõuetekohaselt täitmata. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlausaldajal tõendada võlgniku maksejõuetuse üldaluseid. Võlausaldaja ei ole avalduses välja toonud, kas võlgnik on võlausaldaja pankrotihoiatustele vastanud. Kui võlgnik on vastanud, tuleb kohtule edastada ka võlgniku vastus.

1. 26.02.2021 esitas võlausaldaja vastuväite maakohtu 17.02.2021 määrusele. Võlausaldaja on esitanud nõude arvestuskäigu ehk väljavõtte raamatupidamisest avalduse lisas 7, kus on välja toodud võlgniku tehtud maksed. Võla arvestust saab vajadusel arutada menetluses. Võlausaldaja esitas vastuväitega võla arvestuse, milles on kajastatud täpselt intress ning võlgniku maksed intressi ja põhivõla katteks. Arvestuse kohaselt on põhivõla jääk 12 227,15 eurot ja intress 361,79 eurot, mis kinnitab, et avalduse väidet, et põhivõla jääk on vähemalt 11 000 eurot. Pankrotimenetluse algatamiseks piisab sellest, et põhivõla suurus on 11 000 eurot. Võlausaldaja on avalduses esile toonud, et maksepikendus lõppes hiljemalt 30.11.
2. Järelikult muutus nõue sissenõutavaks 01.12.
3. Seadus ei näe ette, et võlausaldaja peaks põhistama võlgniku maksejõuetust vararegistri andmetega või esitama registriväljavõtteid. Võlausaldaja on avaldusele lisanud võlgniku vastused.
4. 11.03.2021 määrusega jättis maakohus avalduse teistkordselt käiguta. Kohus jäi varasemalt esitatud seisukoha juurde, et võlausaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel on nõude suurus kujunenud (arvutuskäik). Nõude kujunemise arvutuskäik peab tulema pankrotiavaldusest endast ja kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima. Kohus jäi seisukohale, et võlausaldaja ei ole põhistanud nõude sissenõutavaks muutumise tähtaega. Kohus jäi seisukohale, et võlausaldaja pole põhistanud võlgniku maksejõuetust, kuna ei ole kontrollinud ja pankrotiavalduses esitanud andmeid selle kohta, kas võlgnik omab registervara (kinnisvara, sõidukid jms).
5. 18.03.2021 esitas võlausaldaja vastuväite maakohtu 11.03.2021 määrusele. Võlausaldaja jäi seisukohale, et avaldus sisaldab kõiki nõutavaid andmeid. 2 Maakohtu määrus ja põhjendused
6. Harju Maakohus keeldus 28.04.2021 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud võlausaldaja kanda.
7. Maakohus selgitas, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud, sh nõude kujunemise arvestuskäik, peavad tulenema pankrotiavaldusest endast ning kohus ega võlgnik ei pea neid tsiviilasja materjalide alusel tuletama. Võlausaldaja on jätkuvalt seisukohal, et põhivõla jääk on vähemalt 11 000 eurot, täpsustatud arvestuse kohaselt on põhivõla jääk 12 227,15 eurot ja intressivõlgnevus 361,79 eurot. Võlausaldaja on 18.03.2021 vastuväites toonud välja, kuidas kujunes põhivõla jääk 11 000 eurot, kuid põhivõla jäägi 12 227,15 eurot ja intressivõlgnevuse 361,79 eurot kujunemist võlausaldaja jätkuvalt pankrotiavalduses välja toonud ei ole. Kohtul ei ole võimalik esitatud pankrotiavaldusest ja vastuväidetest aru saada nii, et kohus saaks pankrotiavalduse menetlusse võtta.
8. Kohus märgib, et pankrotiavalduses on selge nõude esitamine väga oluline, kuna tulenevalt

§ 15

lg 3 p 1 jätab kohus ajutise pankrotihalduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohtu hinnangul on võlausaldaja nõude sedavõrd ebaselge, et puudub alus selle selguse üle küsida võlgniku arvamust, kuna kohtu hinnangul koormab põhjendamatu arvamuse küsimine võlgnikku vastuse koostamisega kaasnevate võimalike menetluskulude võrra. 10. Samuti on võlausaldajal nõuetekohaselt põhistamata võlgniku maksejõuetus. Võlausaldaja on pankrotiavalduses põhistanud võlgniku maksejõuetuse erialuse, kuid kohtu hinnangul on võlausaldajal käesoleva ajani põhistamata

§ 10

lg 1 tulenev maksejõuetuse üldalus, mille kohaselt tuleb võlausaldajal pankrotiavalduses põhistada võlgniku maksejõuetus üldiselt. Võlausaldaja on maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavalduses vaid väitnud, et võlgnik kurtis pidevalt oma suutmatust võlga tasuda ja küsis aina uusi maksepikendusi, milliseid võlausaldaja enam ei võimalda. Võlausaldaja on märkinud ka, et võlgnikul nähtub AT-s teisi võlgu, ühtegi muud asjaolu ega tõendit võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse kohta esitanud. Kohus leiab, et pelgalt võlgade olemasolu ei näita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mistõttu tulebki võlausaldajal võlgniku maksejõuetust pankrotiavalduse esitamisel põhistada.

1. Maakohus märkis, et võlgnik esitas 27.01.2021 avalduse saneerimismenetluse algatamiseks tsiviilasjas nr 2-21-
2. Kohus algatas võlgniku saneerimismenetluse 17.03.
3. Saneerimisseaduse (SanS) § 11 lg 1 p 4 kohaselt saneerimismenetluse algatamise tagajärjena lükkab kohus võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni. Seega ei jää võlausaldaja huvid pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kaitseta.
4. Eelnevast tulenevalt keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest

§ 14

lg 1 p 2,

§ 14lg 1 p 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 371 lg 2 p 2 alusel. 3 Määruskaebus

1. Võlgnik esitas 18.05.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata avaldus tagasi maakohtule menetlusse võtmise ja ajutise halduri nimetamise otsustamiseks.
2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et puudub nõude arvutuskäik ja selge nõue. Võlausaldaja nõue on vähemalt 11 000 eurot. Vale on maakohtu etteheide, nagu poleks võlgniku maksejõuetust põhistatud. Võlausaldaja on seda teinud tuginedes

§ 10lg 2 p 1 ja p 4.

Maakohus rikkus

§ 12, kui jättis võlgniku seisukoha küsimata.

Võlausaldaja on maakohtus esitanud kaks vastuväidet, mille selgitusi maakohus ei ole arvestanud. Maakohtu seisukoht, et kohus ei pea avalduse lisadega tutvuma, on meelevaldne. Meelevaldne on ka etteheide, et võlausaldaja pole esitanud väljavõtteid vararegistritest. Selliste väljavõtete esitamiseks puudub vajadus. Menetluse edasine käik

1. Maakohus küsis võlausaldaja määruskaebusele võlgnikult seisukohta. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
4. Võlgnik on määruskaebuse vastuses palunud kontrollida võlausaldaja esindaja esindusõigust, kuna võlgnikule ei nähtu toimikust esindaja esindusõigust ja kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti. Ringkonnakohus selgitab, et võlausaldaja esindaja volikiri on lisatud pankrotiavaldusele (lisa 9) ning esindaja diplom on esitatud ringkonnakohtule 08.07.
6. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud

§ 14lõikes 1.

Selle kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui: 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; 4) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava. Maakohus on pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tuginenud

§ 14

lg 1 p 2 ja

§ 14lg 1 p 3 (Ts

MS § 371 lg 2 p 2). 20. Maakohus leidis, et avaldaja on pankrotiavalduses põhistanud võlgniku maksejõuetuse erialuse, kuid põhistamata on võlgniku maksejõuetus üldiselt. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega nn võlgniku üldise maksejõuetuse mittepõhistamise kohta.

§ 10

lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele punktides 1-5 sätestatule. Võlausaldaja on pankrotiavalduses tuginenud

§ 10

lg 2 p-le 1 4 võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul kohustuse sissenõutavaks muutumisest, võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Samuti on võlausaldaja pankrotiavalduses tuginenud

§ 10lg 2 p 4 – võlgnik teatab võlausaldajale, et ta ei suuda oma kohustust täita.

Maakohtu määrusest ei selgu, millistele asjaoludele oleks pidanud võlausaldaja täiendavalt tuginema. Tuginedes

§ 10

lg 2 p 1 ja p 4 sätestatutud asjaoludele põhjendabki võlausaldaja, et võlgnik ei suuda püsivalt rahuldada tema nõuet. Pankrotiseadusest ei tulene, et võlausaldaja peaks pankrotiavalduses esitama võlgniku majandusliku seisundi analüüsi või lisama pankrotiavaldusele tõendeid vararegistritest võlgniku üldise majandusliku seisundi kohta. Lisaks ei saa üksnes vararegistrite andmete põhjal teha järeldusi võlgniku maksejõulisuse kohta. Maakohus ei ole tuginenud sellele, et

§ 10lg 2 p 1 ja p 4 sätestatutud asjaolusid ei ole pankrotiavalduses põhistatud.

Eeltoodust tulenevalt ei anna maakohtu väited, mis puudutavad maksejõuetuse põhistamist, alust pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. 21. Lisaks on maakohus keeldunud pankrotiavalduse menetlemisest põhjendusega, et avaldaja nõue ei ole selge. Maakohus märgib, et võlausaldaja on selgitanud küll põhivõla 11 000 eurot kujunemist, kuid ei ole selgitanud täpsustatud põhivõla 12 227,15 eurot ja intressi 361,89 eurot kujunemist. Ringkonnakohus leiab, et ka see ei anna alust pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

§ 15

lg 3 p 3 järgi peab võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks oleva nõude suurus olema osaühingu puhul vähemalt 2500 eurot. Võlausaldaja on tuginenud asjaolule, et tema põhinõue on vähemalt 11 000 eurot. Maakohus on möönnud, et põhinõude 11 000 eurot kujunemist on võlausaldaja selgitanud. Ka juhul, kui maakohtule ei ole selge täpsustatud põhivõla 12 227,15 eurot ja intressi 361,89 eurot kujunemine, ei saanud see olla aluseks pankrotiavalduses menetlemisest keeldumiseks. Arvestades pankrotiavalduse aluseks oleva nõude miinimumsuurust osaühingu puhul (2500 eurot), siis ei saa võlausaldaja nõude 11 000 eurot ületava osa väidetav ebaselgus olla aluseks pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

1. Võlgnik on esitanud määruskaebuse vastuses pankrotivaldusele vastuväited, kuid nende alusel ei saa keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Maksejõuetuse põhistatust ja nõude selgust saab pankrotiavalduse menetlusse võtmise staadiumis otsustada üksnes pankrotiavalduses esitatud asjaolude pinnalt.
2. Maakohus on viidanud oma määruses ka sellele, et maakohus algatas 17.03.2021 võlgniku saneerimismenetluse tsiviilasjas 2-21-
3. Ringkonnakohus märgib, et Kohtutute Infosüsteemist nähtuvalt ei ole saneerimiskava kinnitamist veel otsustatud. Kuna saneerimiskava kinnitamist ei ole otsustatud, siis ei saa saneerimismenetlus olla aluseks pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisele (

§ 14lg 1 p 4).

24. Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldajaga, et maakohus rikkus

§ 12

, kuna ei küsinud enne pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamist võlgniku seisukohta. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub

§ 12juhul, kui maakohus on võtnud pankrotiavalduse menetlusse.

1. Ülaltoodule tuginedes tuleb asi saata tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Võttes arvesse, et avaldus saadetakse tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. 5 27.

§ 14

lg 2 kohaselt võib pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 5

lg 2 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud. Käesoleval juhul ei keelduta ringkonnakohtu määrusega pankrotiavalduse menetlemisest, vaid asi saadetakse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Lisaks välistab määruskaebuse esitamise võimaluse ka

§ 5lg 2.

Seega ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 6