Obsah (4)

§ 76§ 199§ 65§ 75

1-21-1826 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-1826 (21259000040) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Marj

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta Remii Vannus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Remii Vannuselt menetluskuluna riigituludesse 66 (kuuskümmend kuus) eurot kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004; Swedbank nr EE502200221014193355; Luminor pangas nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700011421 ning selgitus „Remii Vannus, 1-21-1826, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord 1 1-21-1826 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla esitas 12.11.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Remii Vannuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.03.2021 otsusega tunnistati Remii Vannus süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks

§ 65lg 2, § 68 lg 1 kohaldamisega liitkaristus 1 aasta 7 kuud 4 päeva vangistust.

Vangistusaja alguseks loeti 28.01.

1. Kohtuotsus jõustus 26.03.
3. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 10.03.2021 otsusega tunnistati Remii Vannus süüdi selles, et ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, keda on karistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 17.09.2020 otsusega nr 1-20-6581

§ 199

lg 2 p 9 järgi, varastas uuesti 19.01.2021 kella 10:55 paiku XXX asuvast O AS Grossi Toidukaubad kauplusest 1 paki „Õllemops juustuga Wõro“ 500 g tükihinnaga 2, 24 eurot; 1 paki „Suitsutatud seakeel M&M“ 0,346 kg summas 3, 80 eurot (kilohinnaga 10, 98 eurot); 1 paki toorjuustu „Philadelphia Milka“ 175 g tükihinnaga 1, 98 eurot. O AS Grossi Toidukaubad kauplusele on vargusega tekitatud kahju kokku summas 8, 02 eurot. Oma selliste tegudega pani Remii Vannus toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, mis on kuritegu

§ 199lg 2 p 9 järgi.

1. Kinnipidamisasutuses Remii Vannuse kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on väheohtlik ametnike (risk vanglas) ning ohtlik vangide (risk vanglas) ja avalikkuse (risk ühiskonnas) suhtes. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, millega võib tekitada liiklusohtliku olukorra, samuti esineb oht füüsilise vägivalla kasutamises, millega võivad kaasneda kerged kehavigastused. Oht on kõige tõenäolisem kui isik on tarvitanud alkoholi, käitub riskivalt ning impulsiivselt, ei leia probleemidele sobilikke lahendusi. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabanemist.
2. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Remii Vannus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Remii Vannusele tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 01.09.
4. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Remii Vannust järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes järgmiseid kohustusi:

75 lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustus oma 15.11.2021 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning ei toeta samuti Remii Vannuse ennetähtaegset vabastamist, lisades, et Remii Vannuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
2. Remii Vannus teatas 23.11.2021 toimunud kohtuistungil seoses enda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisega, et ta soovib seda. Ta tõi kohtuistungil välja, et Viru Vangla iseloomustuses ära toodud kõik andmed ei vasta tegelikkusele. Seal on välja toodud väga palju asju, mis on pea 30 aastat tagasi juhtunud ja mida ei tohi välja tuua. On välja toodud, et ta on õppinud Kadrina Keskkoolis ja lõpetanud
3. klassi. Kadrina koolis käis ta aga
4. klassi 2 1-21-1826 lõpuni. See iseloomustus on selline, et teevad kõik, et mitte välja lasta. Ta ei ütle, et ta loodaks välja saada, aga vangla eesmärk on iseloomustust koostada, et inimene ei saaks vanglast välja. Ta on vargused toime pannud ja asja eest vanglas, aga iseloomustus annab soovida. Siin üks asi välja toodud, et vanglas on isikul pooleliolev kriminaalasi valvuri vastu. See õige. Ta rääkis uurijaga telefoni teel, kes ütles, et see lõpetatakse. Ta ei visanud liimtahvliga. Ta tõmbas seina pealt maha, valvur sai pihta. Ta ei ole otseselt rünnanud. Siin on kirjas, et kinnipeetav viskas. Tegelikult ei vasta see tõele. Oli küll arusaamatus, aga ta ei visanud valvurit. Ta soovib hagisid maksta. Vanglas ei ole võimalik, siin ei anta tööd. Tal on võlgasid palju, tahaks neist lahti saada. Sotsiaalprogramm „Õige hetk“ aitas tal jõuda selleni, miks ta on asunud kuritegelikule teele, miks ta on toime pannud vargused. Läbitud vestlustest oli talle kasu. Läbiviija arusaadav, oskas lahti seletada. Ta on erinevaid programme läbi käinud, programm kiiresti tehtud ja kõik, aga seekord programmid teistsugused ja need on läbiviija mõjul teised. Ta ei näe endal alkoholisõltuvust. Viimati jõi ta purju ennast
5. aastal. Ta pani toime varavastaseid süütegusid raha saamise eesmärgil. Ta on nõus kriminaalhooldaja arvamusega.
6. Remii Vannuse kaitsja Kaido Kooga leidis, et põhjendatud on vabastada tema kaitsealune vangistusest tingimisi enne tähtaega. R. Vannuse poolt on täidetud peamine eeldus tema vabastamiseks, s.o tema hea käitumine vangistuse ajal. Tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ta on kogu aeg töötanud majandustöödel koristajana. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi "Õige hetk". Temaga on läbi viidud vestlused vägivaldsest käitumisest ja vestluse läbiviija on märkinud, et ta on aktiivselt osa võtnud. Negatiivsena on ära märgitud see, et pooleli on kriminaalasi. Vangla poolt ei ole õige viidata pooleliolevatele asjadele. Saab viidata, kui isik oleks karistuse kätte saanud. Viru Vangla iseloomustus on negatiivse varjundiga. Märgitud sellised karistused, mis kustunud ja sellised viited iseloomustuses ei ole põhjendatud. Kaitsja leidis ka, et ei saa arvestada vangla hinnangut, et nad ei toeta R. Vannuse vabastamist, kuna iseloomustusest ei selgu, millest lähtudes selline hinnang anti. Samuti palus kaitsja jätta tähelepanuta prokuratuuri hinnangu. See on põhjendamatu. R. Vannusel on olemas alaline elukoht, garanteeritud töökoht, toetav sotsiaalne võrgustik. Tegemist viimase võimalusega, et vabaneda. Kindlasti on positiivne see, et oleks alguskuudel ühiskonna poolt järelevalve kriminaalhooldaja poolt. R. Vannus kindlasti saab hoiduda kuritegude toimepanemisest katseaja jooksul. Kuriteod tooks kaasa reaalse vangistuse ja kui R. Vannus soovib vastu pidada katseajal, on alust loota, et ta enam ei pane toime kuritegusid. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et Remii Vannuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul tunnistati Remii Vannus Viru Maakohtu 10.03.2021 otsusega süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks

§ 65

lg 2 § 68 lg 1 kohaldamisega 3 1-21-1826 liitkaristus 1 aasta 7 kuud 4 päeva vangistust. Vangistusaja alguseks loeti 28.01.2021. Kohtuotsus jõustus 26.03.2021. 13.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Remii Vannus temale mõistetud karistusajast, s.o vangistusest 1 aasta 7 kuud 4 päeva ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

1. Vabastamaks isiku enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema ka elukoht, kuna eeltoodu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). Vabanemise korral asub kinnipeetav Viru Vangla iseloomustuse kohaselt elama aadressile XXX, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Tegemist on kahetoalise üürikorteriga, mis kinnistusraamatu andmetel kuulub äriühingule V OÜ. 06.07.2019 on sõlmitud kirjalik üürileping omaniku ning M V vahel, tähtajaga üks aasta. M V sõnul pole kirjalikku lepingut uuendatud, kuid kehtib suuline leping. Antud elukohas elab M V koos oma alaealise pojaga. Korteris olemas kõik eluks vajalik. M V on andnud oma nõusoleku selle kohta, et Remii Vannus saab võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral antud aadressile elama asuda. Seega nähtub vangla iseloomustusest, et isikul on olemas kindel elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 15.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 16. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

17. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise 4 1-21-1826 võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Vangla iseloomustusest nähtub, et Remii Vannus ei ole selle vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras. Samas nähtub kohtule esitatud iseloomustusest, et seoses vanglas toimunud sündmusega on Remii Vannuse suhtes pooleli kriminaalasi ning alates 21.09.2021 kuni 27.10.2021 kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nimetatu tingis see, et iseloomustuse kohaselt kinnipeetav viskas vanglaametniku pihta kambri liimtahvliga. Kohtul pole võimalik selle kriminaalasja arutamise raames prognoosida eeltoodud kriminaalasja lõpptulemust. Samas arvestades seda, et süüdimõistetu suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et isegi range järelevalve tingimustes on Remii Vannusel raskusi allumisega kehtestatud korrale.
2. Samuti nähtub kohtule esitatud Remii Vannuse iseloomustusest, et alates 03.03.2021 töötab ta majandustöödel koristajana. Kohtul puuduvad andmed, mille kohaselt süüdimõistetu oleks hoidnud kõrvale eeltoodud lihttöö tegemisest.
3. Iseloomustuse kohaselt perioodil 11.08.2021 kuni 04.10.2021 on isik läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Läbiviija tagasisidest nähtub, et isiku sõnade kohaselt oli tema jaoks kõige olulisemad teemad, mis puudutasid lähisuhete ja pere küsimusi. Isikule meeldis programm, kuna kõik teemad olid läbiviija poolt lahti seletatud. Isik oli kogu programmi vältel kaasa töötav, arutlev ja iseennast analüüsiv. Iga programmi tunniga vähenes ka kuritegude alateadlik pisendamine ja õigustamine. Programm maandas riskid seoses majandusliku toimetulekuga, väärtustega ja töötusega.
4. Kohus peab positiivseks ka seda, et ajavahemikul 31.08.2021 kuni 01.10.2021 on isik läbinud vestlused vägivaldsest käitumisest ning alkoholi tarvitamisest tulenevast mõjust käitumisele. Vestluse läbiviija hinnangul on isiku hoiakutes ja mõtlemises toimunud positiivne progress, mis maandas vägivaldse käitumise ja alkoholi liigtarvitamise riske.
5. Seega nähtub kohtule esitatud materjalidest, et kinnipeetava suhtes koostatud individuaalne täitmiskava on suuremas osas läbitud (v.a vabanemiseelne nõustamine). Sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbiviija hinnang kinnipeetava osalemisele selles programmis on igati positiivne. Samas kohus on kahtlev selles, kas eeltoodud sotsiaalprogrammi läbimine on ikkagi oma eesmärgi täielikult saavutanud ning isik oskab vabaduses olles lahendada probleeme seaduskuulekal teel, kaalub plusse ja miinuseid enne otsuse langetamist ja on piisavalt motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Sellise kahtluse tõusetumise tingis see, et kinnipeetava suhtes kohaldati sotsiaalprogrammi läbimise ajal täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis annab aluse asuda seisukohale, et kindel ei saa olla selles, et läbitud 5 1-21-1826 programm maandas riskid seoses majandusliku toimetulekuga, väärtustega ja töötusega. Seda kinnitavad ka R. Vannuse karistusregistri kehtivad andmed, kust järeldub see, et tema õiguskorrast irduv käitumine on juba pikemat aega süstemaatilise iseloomuga.
6. Ka tuleb suhtuda kriitiliselt kinnipeetava edusammudesse programmi läbimisel seetõttu, et ei ole välistatud tema poolt nö sobilike vastuste andmine manipuleerimise eesmärgil. Siinkohal on asjakohane meenutada seda, et R. Vannus on ka ise kinnitanud, et varem on ta sooritanud toimingu manipuleerimiseks, kuna vigastas ennast, et kiiremini saada meditsiiniosakonda (
7. aastal fikseeritud sisselõige küünarvarde).
8. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kahjuks, kuna kohtule esitatud andmetest nähtub, et R. Vannusel esineb senini raskusi kehtivast õiguskorrast kinnipidamisega isegi range järelevalve tingimustes, sest tema suhtes tuli kohaldada selle vangistuse jooksul täiendavaid julgeolekuabinõusid. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
9. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on

§ 76

lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega.

§ 76lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile.

Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane

§ 75lg 1 ps 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas.

Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (vt RKKKm 30.05.2016 nr 3-1-1-45-16, p 7).

1. Viru Vangla iseloomustusest Remii Vannuse kohta nähtub, et vabanemisel soovib ta elama asuda aadressile XXX, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on kahetoalise üürikorteriga, mis kinnistusraamatu andmetel kuulub äriühingule V OÜ. 06.07.2019 on sõlmitud kirjalik üürileping omaniku ning M V vahel, tähtajaga üks aasta. M V sõnul pole kirjalikku lepingut uuendatud, kuid kehtib suuline leping. Antud elukohas elab M V koos oma alaealise pojaga. Korteris on olemas kõik eluks vajalik. M V on andnud oma nõusoleku selle kohta, et Remii Vannus saab võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral antud aadressile elama asuda. Isikul on olemas kehtiv isikut tõendav dokument kuni 04.12.
3. Kohus peab positiivseks seda, et R. Vannusel on olemas püsiv elukoht ja tugiisik abikaasa näol. Samas peab kohus põhjendatuks märkida, et ka enne kinnipidamist elas Remii Vannus samas keskkonnas (vt Viru Maakohtu 10.03.2021 otsuses välja toodud elukoha aadress). Seega vaatamata püsiva elukoha olemasolule ja lähedase isiku toele pani ta uuesti toime varavastase kuriteo selles kriminaalasjas. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et varavastaste kuritegude toimepanemine on kujunenud R. Vannuse elustiiliks, mille muutmine nõuab suurt tahtekindlust, mille olemasolus ei saa kehtivate karistusregistri andmete pinnalt olla kindel. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et tema käitumine tingis vanglas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja seega on väheusutav, et sattudes samasse keskkonda suudab R. Vannus hoiduda uute varavastaste kuritegude toimepanemisest. Seda ka vaatamata abikaasa toele, mis eksisteeris ka varem (abielu oli registreeritud
4. aastal). Seega leiab kohus, et antud elukoha olemasolu ja abikaasa toetus ei garanteeri R. Vannuse õiguskuulekusele orienteeritud käitumist.
5. Vangla iseloomustusest nähtub, et Töötamise registri (edaspidi TÖR) andmetel oli isiku viimaseks ametlikuks töökohaks E OÜ, kus ta töötas kuu aega. Varasemalt on ametlikult töötanud lühikest aega ka P OÜ-s. TÖR andmetel töötas isik kõige pikemat aega, kaheksa kuud, N AS-is. Enne praegust vangistust oli tegevuseta. Sissetuleku puudumisel toetas materiaalselt abikaasa. On omandanud ehitusalased tööoskused. R. Vannusele on vabanemisel garanteeritud töökoht E OÜ-s. Antud ettevõtte juhatuse liige E R kinnitas, et juhul kui R. Vannus seda soovib, siis on tal võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral töökoht olemas. Antud ettevõte tegeleb üldehitusega. 6 1-21-1826
6. Kuigi eeltoodust tulenevalt on süüdimõistetul olemas garanteeritud töökoht, siis nähtub iseloomustusest, et K-Raha andmetel on tal tasumata nõudeid kokku summas 28 511, 13 eurot, mis kohtu hinnangul raskendab isiku resotsialiseerumist ja kindel ei saa olla ka eeltoodud andmetest tulenevalt töösuhte pikaajalisuses. Ka süüdimõistetu ise kinnitas kohtuistungil seda, et ainult Iirimaal on ta olnud pikemalt, s.o 4 aastat ametliku tööga hõivatud. Nähtuvalt kinnipidamisasutuse iseloomustusest paneb R. Vannus rahalise kasu saamiseks toime kuritegusid just materiaalsete raskuste korral ning märkimisväärne võlgnevus ainult suurendab materiaalsete raskuste tekkimise tõenäosust.
7. Hinnates isiku väljavaateid tööturul tuleb kahjuks nentida, et need on kesised. Kõige pikemaks tema ametliku töötamise perioodiks on Eesti Vabariigis 8 kuud. Ka puudub isikul erialane haridus. R. Vannuse väitel olevat ta Iirimaal 1998-2003 aastatel omandanud ehitusinseneri eriala. Kuna kinnipeetaval puuduvad välismaal õppimist tõendavad dokumendid, siis saab kohus arvestada ainult seda, et 11.01.2018- 30.04.2018 on isik Viru Vanglas läbinud täiendkoolituse ehitusviimistluse erialal. Kohtu hinnangul tõstaks pikaajalise töökogemuse ja erialase hariduse olemasolu tema kui töötaja usaldusväärsust järgmise tööandja silmis ning aitaks kaasa sellele, et juhul, kui mingil põhjusel tema töösuhe E OÜ-ga lähiajal lõppeb, siis leiab ta endale kiirelt uue töökoha, mis tagab tema õiguskuulekuse.
8. Kokkuvõtlikult tuleb nentida, et R. Vannuse senine elulaad ei ole olnud selline, mis soodustaks seaduskuulekat käitumist ning kohtu hinnangul vabaduses teda ees ootavad elutingimused ei ole kuidagi muutunud. Seega võttes arvesse isiku varasemat ametliku töökogemuse konarlikkust ja kesiseid väljavaateid tõõjõuturul, pole võimalik teha positiivset tulevikuprognoosi tema edasise õiguskuulekuse osas. Majanduslike raskuste süvenemisel võib R. Vannus jätkata kriminaalkorras karistatavate tegevustega, pannes toime varavastaseid õigusrikkumisi majandusliku kasu saamiseks. Arvestades teda vabaduses ees ootavaid elutingimusi, siis pole põhjendatud asuda seisukohale, et temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on minimeeritud. Positiivne on see, et tema suhted abikaasaga on toetavad, kuid paraku ei ole elukoha ja lähedase isiku olemasolu ning tugi taganud tema õiguskuulekust.
9. Kokkuvõtvalt ei toeta pigem kohtu hinnangul eeltoodud süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Arvestades ka seda, et R. Vannusel on kaheksa kehtivat kriminaalkaristust ja ta ei viibi vangistuses esimest korda, saab tema varasemast käitumisest järeldada, et ta ei suuda alluda vabaduses kehtestatud korrale. Seda kinnitab ka see, et isegi kinnipidamisasutuses tuli tema suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käesolevas kriminaalasjas mõisteti R. Vannusele karistus süstemaatilise varguse toimepanemise eest. Eeltoodu annab seega aluse järeldada, et R. Vannusel on raskusi enesekontrolliga ning sissetulekute-väljaminekute tasakaalus hoidmisega. Seega puudub kohtul kindlustunne, et seekordselt kinnipidamisasutusest vabanemisel suudab süüdimõistetu järgida seaduskuulekat eluviisi, vaatamata sellele, et vanglas tegeldi ka temast lähtuvate uute kuritegude toimepanemise riskide maandamisega läbi erinevate tegevuste. Kohtu hinnangul näitavad isiku käitumisaktid, et vanglas sotsiaalprogrammide läbimisest pole põhjendatud oodata soovitud tulemuslikkust. Seda seetõttu, et eelmise vangistuse ajal on R. Vannus läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kuid vaatamata sellele ei saa täielikult välistada seda, et süüdimõistetu ründas käeoleva vangistuse ajal vanglaametnikku, sest täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks pidi esinema põhjus. Seega isik ei teinud läbitud sotsiaalprogrammist vajalikke järeldusi ja pole võimalik olla ülemäära optimistlik ka selles, et seekordsete individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimisega saavutatakse soovitud eesmärgid ja seda vaatamata sellele, et kohus ei kahtle R. Vannuse poolt välja toodus, mille kohaselt olid seekordsed programmid läbiviija tõttu teistsugused.
10. Kohus ei ole seega kindel selles, et ka praeguse vangistuse jooksul läbitud sotsiaalprogramm ja vestlused omasid tõesti pikemaajalist mõju R. Vannuse mõttemaailmale ning tõesti aitavad tulemuslikult kaasa tema õiguskuulekal teel püsimisele. Seega pole kuidagi 7 1-21-1826 välistatud see, et võimaldades R. Vannusel vabaneda vangistusest ennetähtaega jätkab ta harjumuspärast eluviisi, mille lahutamatuks osaks on paraku olnud ka järjepidev õigusrikkumiste toimepanemine. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
11. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. Karistusregistri andmetel on R. Vannusel kaheksa kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt karistatud korduvalt toime pandud kehalise väärkohtlemise, varguste (sh ka grupi poolt; sissetungimisega; süstemaatiliselt) eest, mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimise eest joobeseisundis ning sõiduki süstemaatilise juhtimise eest isikuna, kellel puudub juhtimisõigus. Soodusteguriks on soov saada majanduslikku kasu.
12. Kohtu hinnangul, võttes arvesse isiku varasemat korduvat kuritegelikku käitumist ja sarnaste kuritegude uuesti toimepanemist, tuleb nõustuda vangla arvamusega selles, et isiku probleemilahendusoskus on kesine ning et isik ei ole reaalselt teinud ühtegi sammu oma eesmärkide realiseerimiseks, vaid seadis endale, arvestades olemasolevat kehva majanduslikku olukorda, ebarealistliku eesmärgi, milleks on luua enda eraettevõte. Kohus nõustub ka sellega, et korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus viitab asjaolule, et isik on ükskõikse suhtumisega ühiskonna reeglite suhtes, käitub vastavalt oma vajadustele. Isiku korduvad sarnased kuriteod ning kuritegelik taust näitavad, et isik ei ole varasematest vangistustest vajalikke järeldusi teinud. Seega puudub kohtul veendumus selles, et vabaduses olles suudab R. Vannus hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Ka nähtub isiku karistusregistri andmetest, et talle on mitu korda mõistetud liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel, mis tähendab seda, et tema enesekontrolli võime on kehv, kuna ta on korduvalt pannud toime kuritegusid katseajal. Seega ebaseaduslik käitumine on muutunud R. Vannuse käitumise lahutamatuks osaks ning arvestades täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist selle vangistuse jooksul on ennatlik arvata, et senini kantud karistus on juba enda eesmärgi saavutanud.

1. Riigikohus on rõhutanud, et vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (3-11-103-06 p 15). Samuti ka menetlejad peavad vargusi toime pannud isikute retsidiivsusriski üheks kõrgemaks
2. Eeltoodut kinnitavad ka R. Vannuse enda karistusregistri andmed. Seega esineb kohtu hinnangul R. Vannuse puhul suurem uute kuritegude toimepanemise oht ning seda enam peavad olema teda vabaduses ees ootavad elutingimused sellised, mis räägivad vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise kasuks.
3. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, tema käitumine kinnipidamisasutuses ning kuritegude toimepanemise asjaolud annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata vabaduses olles kuritegude toimepanemist. Kohus ei saa olla kuidagi kindel selles, et vabastades süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega kaasneb sellega süüdimõistetu püsib motivatsioon seaduskuulekaks eluks, sest varasemalt on tal korduvalt eeltoodut nappinud, arvestades R. Vannuse kehtivaid karistusregistri andmeid.
4. Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu, abikaasa toetus, töökoha olemasolu) üles negatiivseid (kohaldatud täiendavad julgeabinõud, korduv varasem karistatus sh ka reaalsete vangistustega, kuriteo toimepanemise asjaolud, ebaõnnestunud kriminaalhooldused, suur võlgnevus, diagnoositud alkoholisõltuvus), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Süüdimõistetu pole proovinud varasemalt kardinaalseid lahendusi leida probleemile, millest tingituna ta on kuritegusid toime pannud. Kui ta satuks 1 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/retsidiivsus_eestis._justiitsmi nisteerium._2010.pdf , lk. 18 8 1-21-1826 praegu vabadusse, leiaks ta end taas suure tõenäosusega samasugustes tingimustes, kus ta oli kuritegude toimepanemise ajal ja seda vaatamata käesoleval ajal garanteeritud töökoha olemasolule, mille pikaajalisuses ei saa tema senist käitumist arvestades olla kindel. Neid eeltoodud asjaolusid arvestades poleks ennetähtaegne vabastamine õigustatud ei eri- ega üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud. Kohtuistungil ei selgunud midagi sellist, mis oleks kohut veennud selles, et käitumiskontrollile allutamine kulgeb ilma tõrgeteta ning isik on suuteline täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi ja ka hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.

1. Samuti pöörab kohus tähelepanu sellele, et kohtupraktika näitab seda, et varavastaste kuritegude toimepanijad on tihti ka samal ajal alkoholi kuritarvitajad ning varavastaste kuritegude toimepanemine toimub tihti joobeseisundis, kui isik ei ole suuteline kriitiliselt hindama oma käitumist. Eelmise vangistuse ajal on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Iseloomustusest nähtuvalt tunnistab R. Vannus ise, et osa kuritegudest oli toime pandud alkoholi mõju all, alkoholi tarvitamist alustas 14- aastaselt. Kohus nõustub vangla arvamusega, et R. Vannuse puhul oht on kõige tõenäolisem kui isik on tarvitanud alkoholi, käitub riskivalt ning impulsiivselt, ei leia probleemidele sobilikke lahendusi. Kuigi isik on väitnud, et enne praegust vangistust tarvitas alkoholi harva, probleeme ei esinenud ning vanglal puudub informatsioon, mis viitaks vastupidisele, leiab kohus, et ei saa kuidagi välistada seda, et vabaduses olevate tingimuste mõju all hakkab isik, olles sõltlane, uuesti alkoholi kuritarvitama ning sellega seonduvalt paneb toime uue varavastase kuriteo (kas rahaliste vahendite saamiseks või suutmatusest oma käitumist juhtida). Ka ei ole välistatud uute vägivallakuritegude toimepanemine, kuna alkoholijoobes olles käitub isik mõtlematult, ärritub kergesti. Seega vältimaks uute kuritegude toimepanemist tuleb R. Vannusel alkoholi tarvitamine enda jaoks maha kriipsutada, järgimaks õiguskuulekusele orienteeritud eluviisi.
2. Kokkuvõtvalt ei näe kohus eeltoodust tulenevalt selliseid põhjuseid, miks peaks R. Vannusele mõistetud karistuse tingimusi käesoleval hetkel kuidagi leevendama. Tema tähtaegne vabanemine toimub ca 10 kuu pärast. Need kuud võiks olla tema jaoks aeg mõelda oma ülejäänud elu plaanid ja tegevusviisid tõsiselt läbi, et mitte kunagi enam sattuda seoses karistuse kandmisega kinnipidamisasutusse. Seda mõttetegevust on tal rahulikum teha vanglas, kus juurdepääs alkoholile on piiratud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R. Vannus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata lootuses, et süüdimõistetu tegeleb nende kuude jooksul, mil tal tuleb viibida kinnipidamisasutuses, süvitsi eneseanalüüsiga ning jõuab seisukohale, et tõusetunud probleeme tuleb lahendada seaduslikul viisil ja enda heaolu parandamine teiste isikute vara arvelt on lubamatu. Menetluskulu suurus ja selle hüvitamine
3. Kohtuistungil osales kinnipeetava kaitsjana riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kaido Kooga, kes esitas kaitsjatasu taotluse kokku 67, 20 eurot hüvitamiseks. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse osaliselt, s.o summas 66 eurot, kuna kohtuistungi lõpuajas esines kohtuistungi protokollist tulenevalt 1 minutiline erinevus.
4. Kohus leiab, et R. Vannusele võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Täitmiskohtunik 9