← Eesti

1-13-158/75

Obsah (4)§ 76§ 114§ 68§ 75

1-13-158 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-13-158 (12230109862) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Marju

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta Heino Nõmme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Heino Nõmmelt menetluskuluna riigituludesse 75 (seitsekümmend viis) eurot 60 senti kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004; Swedbank nr EE502200221014193355; Luminor pangas nr EE

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700041801 ning selgitus „Heino Nõmme, 1-13-158, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule ja tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord 1 1-13-158 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Viru Vangla esitas 23.11.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Heino Nõmme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
  3. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 16.05.2013 otsusega tunnistati Heino Nõmme süüdi

§ 114

p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 14 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest, s.o 22.07.

  1. Kohtuotsus jõustus 26.06.
  3. Nähtuvalt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 16.05.2013 otsusest tunnistati Heino Nõmme süüdi selles, et tema olles varem tapmise toime pannud isikuks, öösel 21.07.2012 vastu 22.07.2012, olles alkoholijoobes ja sõites tagaistmel A K sõiduautos Mazda 626 reg nr XXX, mille roolis oli A S, olles Haru teel Tallinnast Haapsalu linna suunas, pani toime A K tapmise, ja nimelt, lõikas torke-lõikeriistaga A K kaela eespinna läbi, mille tõttu viimane suri kuriteopaigal. Sellega Heino Nõmme pani toime tapmise vähemalt teist korda ehk mõrva, s.o

§ 114p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. Kinnipidamisasutuses Heino Nõmme kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kõrgohtlik avalikkuse suhtes (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilises ründes, kehavigastuste tekitamises, mis võivad lõppeda kannatanu surmaga. Oht on kõige tõenäosem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist ja ei kontrolli oma emotsioone ja käitumist selle tagajärjel. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava Heino Nõmme tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Heino Nõmmele tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg kuni 22.07.2026 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Heino Nõmmet järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 alusel – mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 8 alusel - osalema sotsiaalprogrammis, mis on suunatud kuriteoga seonduvate riskide maandamisele.

  1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma 23.11.2021 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning ei toeta samuti Heino Nõmme vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, lisades, et Heino Nõmme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil välja toodu
  2. Heino Nõmme teatas 24.11.2021 toimunud kohtuistungil seoses enda ennetähtaega vangistusest vabastamisega, et ta soovib seda. Kaine peaga ta ei ole ohtlik. Kaine peaga ta tahab olla omaette rohkem. Praegu ka ta on üksi kambris. Peal lõunat läheb ta tööle, õhtul tuleb. Ta ei suhtle siin kellegiga. Ta ei ole suhtleja inimene. Hoidub neist eemale. Ta on otsustanud keerata puhta lehe. Ta kavatseb alkoholi üldse mitte tarbida. Ülejäänud eluaja ta mõtleb

klaselt elada. Ta vaatab tutvumiskuulutustest omale elukaaslase ja elab vaikselt oma elu. Vabanemisraha on tal üle 1000 euro juba ja siis vanaduspensioni hakkab saama. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisest oli talle loomulikult kasu. Mõtled ikka kõik läbi. Sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimisest on talle kasu. Ta teab, et ei tohi vihastuda 2 1-13-158 iga väikse asja peale. On asju, millele lööd lihtsalt käega, et las olla nii nagu on. Ta katsub vanadest tuttavatest, kes on kriminaalkorras karistatud, nii palju kui võimalik kõrvale hoiduda. Ta saab nüüd jaanuaris 69-aastaseks juba. Aitab küll alkoholist, ta on ette ära joonud juba. Ta ei kaota vabaduses olles enesevalitsust. Ta katsub ikka hoida ennast ja käega, et mine oma teed ja kogu lugu. Ta ei tahtnud tappa kannatanut, aga mis sa teed. Kui kaineks sai, politseis oli, mõtles, millega ta jälle hakkama sai. Kriminaalhooldaja arvamuses kõik on õige. Veel mõnes sotsiaalprogrammis osalemine halba ei tee kui käid seal.

  1. Heino Nõmme kaitsja Ahto Sirendi leidis, et kohtul on H. Nõmme puhul väga tõsine kaalutlusküsimus tänu sellele teole, mille eest ta praegusel ajal vangistust kannab. Kaitsja aga siiski kalduks H. Nõmmet uskuma. Küsimus on ikkagi ennekõike alkoholis. Kui inimene on 9 aastat suutnud ilma alkoholita elada, siis on tõesti eeldused olemas, et ta tõepoolest käitub normaalselt. Kui ta seal praegu saab nende kaaskinnipeetavatega läbi sel määral, et saab neist eemale hoida, siis ta saab ka ühiselamus Järve majas. Vanglas rohkemat inimene teha ei saagi, kui ta täidab oma individuaalset täitmiskava ja ei oma distsiplinaarkaristusi, teeb tööd igapäevaselt. Vanglas on need karistused ikkagi väga kergelt tulema. Kui inimesel ligi kümne aasta jooksul ühtegi kehtivat karistus ei ole, siis kaitsja arvates seda tasub tähele panna. Kaitsja saab aru, et see põhivastutus langeb ikkagi kohtu peale, aga ta taotleb H. Nõmme tingimisi vabastamist. Justnimelt sellistel tingimustel nagu kriminaalhooldus siin välja pakub, et kehtestada alkoholi keeld, kuigi kaitsealune lubab ka ise seda teha. Kui H. Nõmme pidas seda sotsiaalprogrammi ka nii loomulikuks, siis see on väga positiivne. Saab seal positiivset tuge. Kaitsja tõepoolest usub, et see asi väärib tõsiselt mõtlemist ja H. Nõmme vabastamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et Heino Nõmme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 9.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

  1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
  2. Käesoleval juhul tunnistati Heino Nõmme Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 16.05.2013 otsusega süüdi

§ 114

p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 14 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest 22.07.2012. Kohtuotsus jõustus 26.06.2013. 11.

§ 76

lg 2 p 2 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Heino Nõmme temale mõistetud karistusajast 14 aastat ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. 3 1-13-158

  1. Vabastamaks isiku enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema ka elukoht, kuna eeltoodu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). Vabanemise korral asub kinnipeetav Viru Vangla iseloomustuse kohaselt elama aadressile XXX. Tegemist on J OÜ ühiselamuga ning J OÜ juhataja I K kinnitas e-posti teel, et Heino Nõmmele tagatakse vabanemisjärgne elukoht. Seega nähtub vangla iseloomustusest, et isikul on olemas kindel elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 13.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 14. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

15. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset 4 1-13-158 vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

  1. Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi Heino Nõmme saanud ei ole. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).
  2. Heino Nõmme käitumises vangistuses esineb positiivseid asjaolusid. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ning „Viha juhtimine“, samuti nende sotsiaalprogrammide jätkutegevuses. Vangla hinnangul on programmid ja jätkutegevused riskid maandanud. Ka on Heino Nõmmega 17.06.2021 läbi viidud vestlus kriminaalhoolduse vajalikkusest. Kinnipeetav mõistab enda kuriteo tagajärgi ja mõistab, milliste ühiskonnanormide vastu eksis. Kinnipeetav näeb, et kui ta vabaneb ennetähtaegselt, siis kindlasti täidab korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid ja jätkab edasi seaduskuulekat elu. 26.10.2020 läbis vestlused kriminaalse taustaga isikute mõjust tema käitumisele ning riskeeriva ja hoolimatu elustiili osakaalust tema elus, arvestades toime pandud kuritegude raskust. Samuti on kinnipeetav määratud alates 08.02.2017 Viru Vanglas majandustöödele koristaja ametikohale. Töötab kohusetundlikult. Ka kohtuistungil selgus tema ütlustest, et tööga ta ei pirtsuta ja on valmis töötama ka mitte tavapärases töökeskkonnas.
  3. Samas nähtub iseloomustusest, et sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviija hinnangul on kinnipeetav liiga optimistlik. Heino Nõmm selgitas kohtuistungil seda sellega, et eks programmi läbiviija on näinud neid igasuguseid, aga eks ta võib-olla ei taha hästi uskuda, et tal kavatsus elus täispööre teha, et mitte enam alkoholi tarvitada. Kohus peab eeltoodud hinnangut pigem negatiivseks asjaoluks, kuna kõrgendatud ootused tuleviku suhtes võivad takistada püstitatud eesmärkide saavutamist vabaduses olles. Kohtul puudub veendumus, et vangla poolt läbi viidud tegevused on kindlalt oma eesmärgi täitnud. Heino Nõmme küll saab kohtuistungil kuuldu põhjal aru, et alkoholi tarbides tema enesekontrolli võime väheneb ning et varem kriminaalkorras karistatud isikutega lävimine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Samas ei saa täielikult kindel olla selles, et tema poolt lubatu ka vabaduses olles saab teoks, sest alkoholisõltuvus on salakaval ning ei ole väljaravitav. Nagu ei ole võimalik ka ette ära juua teatavat alkoholikogust („Aitab küll alkoholist. Ma olen ette ära joonud juba“). Kohtu kõhklust Heino Nõmme lubaduste tegelikkusele vastavuses suurendab ka kohtuistungil kuuldu, mille kohaselt ta siiani ei nõustu sellega, et tappis A K tahtlikult nagu tuvastas Harju Maakohus 16.05.2013 otsuses selles kriminaalasjas.
  4. Kohus peab põhjendatuks pöörata tähelepanu ka sellele, et Heino Nõmme näeb kriminaalsetest sõpradest eemale hoidmiseks kahte varianti - vältida kokkupuudet või õppida ütlema joomakaaslastele ei. Järelikult tunnistab ta ise, et ei ole veel omandanud täiel määral ei ütlemise oskust, mis aga vähendab üldkokkuvõttes seaduskuulekusele orienteeritud eluviisi tõenäosust, kuna tema kuritegude toimepanemise soodusfaktoriks on just alkoholi tarvitamine. Ka iseloomustusest nähtuv alkoholiga seonduva teema teadlik vahetamine sobilikuma vastu viitab kohtu hinnangul sellele, et isik püüab vältida läbitud sotsiaalprogrammide ja vestluste tulemustega vastuolus olevate enda mõtete ja hoiakute avaldamist, mille tagajärjel võib muutuda negatiivseks ka vangla arvamus programmide ja vestluste edukuse osas.
  5. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kasuks, kuna kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et Heino Nõmme oleks toime pandud kinnipidamisasutuses distsiplinaarrikkumisi ning tema suhtes koostatud täitmiskava on suuremas osas läbitud. Nimetatu näitab seda, et Heino Nõmme suudab alluda kinnipidamisasutuses kehtestatud korrale. Kohtuistungil selgus ka tema sellise käitumise edu võti. Nimelt selgus tema ütlustest, et ta vältimaks probleeme 5 1-13-158 teadlikult hoiab eemale kaaskinnipeetavatest olles ka üksikkambris. Samas ei võimalda eeltoodud käitumisviis jõuda selgusele selles, kas Heino Nõmme enesevalitsemise oskus on kinnipidamisasutuses viibides paranenud ning kas ta suudab järjepidevalt kontrollida enda käitumist. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
  6. Viru Vangla iseloomustusest Heino Nõmme kohta tuleneb, et vabanemisel on isikul võimalus elama asuda aadressile XXX. Tegemist on ühiselamuga, kus tegutseb J OÜ. J OÜ juhataja I K kinnitas e-posti teel, et Heino Nõmmele tagatakse vabanemisjärgne elukoht. Ka kohtuistungil kinnitas Heino Nõmme, et tal on võimalus asuda elama sellesse ühiselamusse.
  7. Hindamaks süüdimõistetu elutingimusi vabaduses olles ei saa arvestamata jätta seda, et iseloomustusest tulenevalt Heino Nõmme suhtlusringkond vabaduses koosneb enamasti kriminaalse taustaga isikutest. Isiku sõnade kohaselt ei suhtle ta enam vanade tuttavate ja sõpradega. Inimene on üldteada olevalt sotsiaalne olend ja seega kohtu hinnangul ei saa välistada eeltoodud isikutega suhtluse taaselustumist, mis aga ei avalda Heino Nõmme edasisele õiguskuulekusele positiivset mõju. Arvestades eeltoodut ja seda, et vabanemisjärgseks elukohaks oleks ühiselamu, siis kohtu hinnangul ei soosi selline elukoht süüdimõistetu edasist seaduskuulekust. Nimelt võimalik elukoht vabaduses – ühiselamu – on eelkõige selline koht, kus elavad teiste elukohtade puudumisel vangistusest vabanenud isikud, kelle hulgas on ka sõltlased, kes võivad üksteisele avaldada soovimatud negatiivset mõju. Meditsiiniosakonna andmetel on Heino Nõmmel diagnoositud alkoholi sõltuvus ning ka kohtuistungile ei eitanud süüdimõistetu seda, et ta on varasemalt olnud alkoholi tugevas haardes. Ta on viibinud mitmeid kordi alkoholismivastasel sundravil. Isiku sõnul jõi ta enamasti iga päev kanget õlut (ei pea seda alkoholiks).
  8. Kinnipeetav on küll olnud juba natuke üle üheksa aasta kaine, kuid see on tingitud vanglasse sattumisest, mitte aga teadliku ja tahtliku otsuse langetamisest. Seega on raske hinnata isiku motivatsiooni tugevust alkoholist loobumise osas. Kohtu hinnangul esineb suur tõenäosus, et sattudes keskkonda, kus elavad alkoholi kuritarvitavad kaaselanikud, võib Heino Nõmme oma vanade harjumuste juurde tagasi pöörduda. Alkoholijoobes võib ta aga nähtuvalt kuriteo toimepanemise asjaoludest käituda agressiivselt ohustades seltskonnas viibivate isikute elu. Kuriteo toimepanemise asjaolud näitavad seda, et Heino Nõmmel võimenduvad alkoholijoobes käitumisprobleemid, mistõttu pole välistatud uuesti enesevalitsuse kaotus.
  9. Ühiselamus, s.o kohas, kus sotsiaalsed sidemed on reeglina tihedamad kui mujal, on kohtu hinnangul eriti tähtis seaduskuuleka ning konfliktideta eluviisi järgimiseks see, et arvestatakse sotsiaalseid norme ning esineb oskus juhtida enda käitumist ka konfliktolukordades. Kohtupraktika kohaselt on tihti vägivaldsete kuritegude toimepanemine seotud alkoholi tarvitamise tõttu puhkenud konfliktidega ühiselamus. Seega kohtu hinnangul tõstab ühiselamusse elama asumine alkoholi kuritarvitamise tõenäosust ning seeläbi uute õigusrikkumiste, sh ka vägivaldsete kuritegude toimepanemise tõenäosust. Arvestades seda, et Heino Nõmme on viibinud mitmeid kordi alkoholismivastasel sundravil, ei pea alkoholiks kanget õlut, vabaduses olles olevat vaid poolteist nädalat osalenud Wismari Haiglas anonüümsete alkohoolikute tugigrupitöös, mida ei pidanud vajalikuks ning sooritas raske isikuvastase kuriteo alkoholi mõju all, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et tal napib tahtejõudu alkoholitarbimisest loobumiseks. See kinnitab veelgi kohtu veendumust, et ühiselamut ei saa pidada Heino Nõmmele sobivaks elukohaks, sest see ei soosi tema edasist õiguskuulekust.
  10. Ka nähtub vangla iseloomustusest, et Heino Nõmmel puudub vabanemisel talle garanteeritud töökoht, mis raskendab majanduslikku toimetulekut legaalsete vahendite arvelt, arvestades tema majanduslikku olukorda. Enne vangistust ta ametlikult ei töötanud, tegi 6 1-13-158 juhutöid Lennusadamas ja tuli enda sõnul majanduslikult kenasti toime. Isik on väidetavalt varasemalt töötanud mööblikombinaadis, laadijana, saekaatris, ehitusel, teinud katusetöid. Viimati töötas mõned kuud ametlikult OÜ-s A. Käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetav motiveeritud töötama ning kohus peab positiivseks seda, et Heino Nõmmel puuduvad negatiivsed hoiakud tulevase töökoha suhtes. Vaatamata sellele tuleb nentida, et Heino Nõmmel on tagasihoidlikud väljavalituks osutumise perspektiivid tööturul. Seda seetõttu, et tal on Rahvastikuregistri andmetel omandatud põhiharidus (9 klassi), mida ta kinnitas ka kohtuistungil ja ta on vanaduspensioni ealine, mis ei pruugi arvestades ka kriminaalkorras karistatust olla tulevase tööandja silmis atraktiivne.
  11. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et Heino Nõmme kindel eesmärk on töötamine. Eesmärgi mittesaavutamine eespool märgitud asjaolude tõttu võib tuua kaasa frustratsiooni. Vestluse käigus (12.03.2020) kinnipeetav ütles, et kui tema kaotab oma töökoha, siis ta hakkab mõtlema enesevigastusele või enesetapmisele, sest töö on ainuke motivatsioon tema jaoks. Ka kohtuistungil selgus, et Heino Nõmmele on väga oluline olla tööga hõivatud. Kuigi iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu käitumine viimaste aastate jooksul näidanud, et enesevigastamise risk ei ole aktuaalne, siis täielikult ei saa välistada samade mõtete tekkimise võimalikkust vabaduses olles. Seega ei saa välistada, et võimalikud ebaõnnestumised töökoha leidmisel toovad kaasa tugevaid hingepiinu. Arvestades seda, et Heino Nõmme ärritub kergelt talle mitte sobiliku otsuse korral isegi vangla tingimustes, siis ei saa välistada, et hingepiinade tekkimisel hakkab ta oma probleeme lahendama ebaseaduslikul moel ja/või tarvitades hingepiinade leevendamiseks alkoholi.
  12. Kuigi Heino Nõmmel on võimalik saada vanaduspensioni ja ainult sellest elatuda, leiab kohus, et süüdistatava puhul tõstaks selline eluviis uute kuritegude toimepanemise tõenäosust, kuna sel juhul tekib tal rohkelt vaba sisustamata aega. Lisades sellele ühiselamu keskkonna ning suhtluse seal elavate isikutega, ei saa kuidagi kindel olla selles, et Heino Nõmme suudab olla orienteeritud õiguskuulekusele.
  13. Seega kohtu hinnangul esineb suur tõenäosus, et Heino Nõmme vabanedes vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole tööga hõivatud, mis võimaldaks tal lähiajal muuta enda elukeskkonda. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et K-raha andmetel on 01.11.2021 seisuga Heino Nõmmel tasumata nõudeid summas 9842, 03 eurot, mis raskendab vabaduses olles toimetulekut vanaduspensioni arvel.
  14. Kokkuvõtvalt ei toeta kohtu hinnangul eeltoodud süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna ta asuks elama ühiselamusse, tal puudub töökoht ning väljavaated lähiajal ametliku tööga hõivatuks saada pole head. Lähtudes Heino Nõmme isikust ei ole ühiselamu parim elukoha valik enda senise elukäigu muutmiseks. Lisaks lasub Heino Nõmme õlul ka suur võlgnevus, mis raskendab vanaduspensioni arvelt toimetulekut. Seega põhjendatud pole olla optimistlik tema edasise õiguskuulekuse osas eeltoodud elutingimusi silmas pidades. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
  15. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
  16. Vangla iseloomustuses märgitakse, et Heino Nõmmet on kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud. Kannab viiendat vangistust. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul üks kehtiv kriminaalkaristus, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad karistused, kuna neil ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks Heino Nõmme vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17). 7 1-13-158
  17. Karistusregistri andmetel on Heino Nõmmel üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud mõrva, käesoleval juhul vähemalt teist korda toimepandud tapmise eest. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (tahtlik tapmine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Antud juhul pole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. On märkimisväärne, et Heino Nõmme õigustab siiamaani oma tegu ega tunnista enda süüd tahtliku tapmise toimepanemises ja seda vaatamata sellele, et ta on juba natuke üle üheksa aasta vanglas viibinud ning temaga on tehtud aktiivselt sisulist tööd nii sotsiaalprogrammide läbimise kui ka vestluste näol. Ta süüdistab oma ebaõnnestumistes teisi ning arvab, et on saanud osa oma karistusest ebaõiglaselt (leiab, et tahtis ohvrit ainult hirmutada ja tegemist oli õnnetusega). Eelnimetatust tuleb kahjuks järeldada, et Heino Nõmme ei ole siiamaani temale mõistetud pikaajalisest karistusest õppust võtnud.
  18. Seega kohus nõustub vangla arvamusega, mille kohaselt süüdimõistetu on kõrgohtlik. Kohtu käsutuses olevatest materjalidest nähtub, et Heino Nõmme puhul seisneb oht füüsilises ründes, kehavigastuste tekitamises, mis võivad lõppeda kannatanu surmaga. Kohus nõustub ka sellega, et oht on kõige tõenäosem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist ja ei kontrolli oma emotsioone ja käitumist selle tagajärjel. Kohtu hinnangul ei saa olla kindel selles, et võimaldades Heino Nõmmel karistuse ära kanda leebemates tingimustes, suudab ta kriminaalhoolduse edukalt läbida, sest ta siiani ei tunnista enda süüd tahtliku tapmise toimepanemises. Eeltoodud süü eitamine näitab kinnipeetava suutmatust adekvaatselt hinnata oma käitumist ja selle tagajärgi. Seega ei saa kuidagi välistada seda, et Heino Nõmme vabaduses olles paneb uuesti toime samalaadse üliraske kuriteo. Mida raskem on aga uus kuritegu, mida süüdimõistetult võib tema eelneva käitumise põhjal karta, seda väiksem peab isiku ennetähtaegseks vabastamiseks olema selle kuriteo toimepanemise tõenäosus. Arvestades, et teise isiku tapmine kuulub kõige raskemate kuritegude hulka, peaksid Heino Nõmme ennetähtaegseks vabastamiseks esinema eeltoodust kindlamad ja veenvamad argumendid, mis räägiksid tema retsidiivsusriski kindla vähenemise kasuks selle vangistuse jooksul. Kohtu hinnangul eeltoodud argumendid on nõrgad ning kaheldavad, mistõttu pole võimalik asuda seisukohale, et Heino Nõmme poolt senini kantud karistus ühes kinnipidamisasutuses läbitud tegevustega on enda eesmärgi saavutanud.
  19. Iseloomustuses tuuakse välja, et isiku vanemad on surnud, õdesid-vendi ja lapsi isikul ei ole. Teistest lähedastest ei tea midagi, kuna pole nendega aastakümneid suhelnud. Suhted elukaaslasega, kellega olevat elanud koos 5 aastat, katkesid eelmise vangistuse ajal. Seega puudub süüdimõistetul vabaduses ka toetav sotsiaalne võrgustik, mis ei soodusta ka tema resotsialiseerumist. Heino Nõmme on küll kohtuistungil välja toonud, et plaanib tegutseda vabaduses ka aktiivselt elukaaslase leidmisega. Samas, arvestades tema isikuandmeid, on toetava lähisuhte tekkimine lähiajal küsitav. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul seega tulemuslikum süüdimõistetu edasist õiguskuulekust silmas pidades see, kui ta jätkab karistuse kandmist kinnipidamisasutuses.
  20. Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu seega kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (elukoha olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumine, võimalus saada vanaduspensioni, läbitud sotsiaalprogrammid ning vestlused) üles negatiivseid (püsiva töökoha puudumine, alkoholi kuritarvitamise risk, karistatus esimese astme kuriteo toimepanemise eest, suur võlgnevus, kriminaalkorras karistatud isikutest koosnev suhtlusvõrk, isiku hoiakud, ühiselamusse elama asumine ning puuduv lähedaste isikute tugi), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kui Heino Nõmme satuks praegu vabadusse, leiaks ta end taas suure tõenäosusega samasugustes tingimustes, kus ta oli kuritegude toimepanemise ajal. Neid asjaolusid arvestades poleks ennetähtaegne vabastamine õigustatud ei eri- ega üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Seega leiab kohus, et Heino 8 1-13-158 Nõmme ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks peaks Heino Nõmme mõistetud karistuse tingimusi käesoleval hetkel kuidagi leevendama. Tema tähtaegne vabanemine toimub ca 5 aasta pärast. Need aastad võiks olla tema jaoks aeg mõelda oma ülejäänud elu plaanid tõsiselt läbi. Seda mõttetegevust on tal rahulikum teha vanglas, kus pole juurdepääsu alkoholile. Kohtu hinnangul ei maandaks ka kriminaalhooldusametniku poolt pakutud käitumiskontroll ning lisakohustuste määramine uue raske isikuvastase kuriteo toimepanemise riski. Kui süüdimõistetu on korduvalt ignoreerinud tõdemust, mille kohaselt on elu tähtsaim individuaalne õigushüve, siis on kaheldav ka see, et ta järgiks talle kohtumäärusega mõistetud kohustuste täitmist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Heino Nõmme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja seda ka vaatamata süüdimõistetu kõrgele eale. Õnneks on süüdimõistetu ka kinnipidamisasutuses enda sõnul praeguste tingimustega rahul („Kui päris aus olla, siis mul on küll töökoht siin ja ausalt öelda siin ka hea“), olles soetanud endale ka tarvilikku tehnikat, mis tõstab tema elukvaliteeti kinnipidamisasutuses. Menetluskulu suurus ja selle hüvitamine 36. Kohtuistungil osales kinnipeetava kaitsjana riigi õigusabi korras Ahto Sirendi, kes esitas kaitsjatasu taotluse kokku 75, 60 euro hüvitamiseks. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses. 37. Kohus leiab, et Heino Nõmmele võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Täitmiskohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.