Obsah (11)
§ 436§ 459§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5776 Tsiviilasi A. Ž.i hagi A. Ž. ja K.
) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 436
lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
- Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
- Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a) hageja ja kostjate seaduslik esindaja on alaealiste kostjate vanemad (tlk 16-17 – sünni tõendid); 5
(9)b) Pärnu Maakohtu 28.05.2019 kohtumäärusega nr xxxx mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis summas 270 eurot alates 22.05.2019 kuni laste täisealiseks saamiseni (tlk 6). 20. Laste isa taotleb esitatud hagiga elatise vähendamist 125 euroni lapse kohta. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning märgivad, et elatise vähendamiseks alus puudub. 21.
§ 459
sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
- Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma alaealistele kostjatele elatist summas 270 eurot kuus lapse kohta – tegemis on juba seadusjärgsest määrast (292 eurot kuus lapse kohta) väiksema elatisega. Lapse elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
- Hageja märgib, et tema majanduslik seisukord on halb ega võimalda kostjatele nõutavat elatist tasuda. Hageja selgitab, et alates 06.03.2021 asus hageja tööle S OÜ-sse, kus tema kuupalk on 948,32 eurot (neto). Hageja leiab, et tema majanduslik olukord on oluliselt muutnud võrreldes eelmise aastaga (hageja palk on vähenenud peaaegu kolmekordselt võrreldes varasema 2500-eurose netosissetulekuga – tlk 8 konto väljavõte), mistõttu käib elatise tasumine üle jõu. Iseenesest on sellega täidetud
§ 459
p 1 eeldus, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist on oluliselt muutunud hageja maksevõimet puudutavad asjaolud. Järgnevalt analüüsib kohus, kas nimetatud asjaolud annavad aluse elatise vähendamiseks. Hageja tegutseb ettevõtluses, talle kuulub OÜ A (likvideerimisel; rk xxxx; tlk 25, tlk 37), mis aga ei ole kasumlik (tlk 35 pöördel – bilansiaruanne). Selle tulemusena OÜ A omanikud on otsustanud ettevõtte likvideerida. Hageja ei teeni ettevõttest tulu. Hagejale kuuluvad korterid aadressidega Xxxx (registriosa nr xxxx) ja Xxxx (registriosa nr xxxx). Hageja selgitas, et elab korteris aadressiga Xxxxa ja teises korteris elab Hageja ema V. Z.. Hagejale kuulub garaaž aadressiga xxxx (registriosa nr xxxx). Kinnistusraamatust ei nähtu, et mõni hagejale kuuluv korteriomand oleks käesoleval hetkel koormatud isikliku eluaegse kasutusõigusega. Ühisvara jagamise menetlus on tänaseks lõppenud, mistõttu vara müümiseks takistused puuduvad. Hageja konto väljavõttelt (tlk 59-65) nähtub, et hageja sissetulek töötasu näol on ca 940 eurot/kuus. Konto väljavõttelt nähtub, et hageja kasutab toidukulleri teenuseid, külastab restorane ja tanklaid. Küll aga ei nähtu kontolt igapäevaste kulude (nt toit) kandmine, 6
(9)mistõttu saab eeldada, et hageja kasutab selleks sularahavahendeid. Seetõttu on ka eluliselt usutav kostjate väide, et hageja saab töötasu ka n.ö mustalt (sularahas). Samuti on nimetatud konto väljavõte esitatud perioodi 01.03.2021-01.09.2021 kohta, kuigi kogus kohustas väljavõtteid esitama alates märtsist 2021 kuni n.ö tänaseni (istung toimus 13.09.2021 ning hageja seisukoht on esitatud alles 23.09.2021). Seega ei ole konto väljavõte kohtu hinnangul täielik. Hageja igakuised vältimatud kulud on järgmised: • eluasemelaen (tlk 66-76) summas 388,89 eurot kuus, laenusumma tagastamise lõpptähtpäev on 16.10.2044; • väikelaen (tlk 77-83) summas 100,40 eurot kuus, laenusumma tagastamise lõpptähtpäev on 20.02.2022; • arve (tlk 92) kommunaalteenuste eest (keskmine) – 110 eurot; • korteriga seotud kindlustus (kohustuslik) – 11,66 eurot; • elukindlustus –11,12 eurot; • toit, riided ja tervis –220,50 eurot. Kokku 842,57 eurot. Hageja on müünud sõiduki, mistõttu on eelduslikult ära langenud sellega seonduv laenuleping. Samuti on paari kuu pärast lõppemas väikelaenuleping. Hageja tööealine ning- võimeline. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-11812 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Hagejal ei ole peale kostjate rohkem ülalpeetavaid, kes satuks käesoleva hagi rahuldamata jätmisel kostjatega võrreldes ebavõrdsesse majanduslikku seisu. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et tasuvama töökoha leidmine või suurema sissetuleku teenimine oleks hageja puhul raskendatud või välistatud. Olukorras, kus isikul on kohustus pidada ülal kahte alaealist last, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Lisaks tuleb märkida, et hageja suhtes ei toimu täitemenetlusi. Samuti ei ole hagejale kuuluv kinnisvara arestitud. Hagejale kuulub vallasvarana mootorratas, mis on elatise tasumise kohustuse täitmiseks võimalik võõrandada. Samuti kuulub hagejale mitmeid kinnisvaraobjekte, mis on võimalik elatise tasumiseks võõrandada. Seega leiab kohus, et hageja majanduslik olukord on väljamõistetud elatise tasumiseks piisavalt hea. Hageja huvi omada kinnisvara ja toreduslikku vallasvara ei kaalu üles kostjate huvi saada nende elulaadile kohast ülalpidamist. 24. Hageja viited erinevatele elatise suurust puudutavatele uuringutele ei ole asjakohased, kuivõrd kohus lahendab vaidluse vastavalt seadusele. 25. Tähtsust ei oma ka lapsetoetuse temaatika. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostjate igakuised kulud oleksid väiksemad, kui väljamõistetud elatis seda eeldab ja kohus on tuvastanud, et hageja majanduslik seisukord ei ole halb, ei ole asjakohased viited kostjate eest makstavale lapsetoetusele. Lisaks tuleb rõhutada, et lapsetoetusega on võimalik arvestada elatise vähendamisel alla miinimummäära – käesoleval juhul jääb aga 7
(9)kokkulepitud elatis juba alla miinimummäära, mistõttu võib asuda seisukohale, et makstava lapsetoetusega on elatise suuruse määramisel juba arvestatud.
- Eeltoodust tuleneb, et kostja sissetuleku vähenemine küll andis aluse käesoleva hagi esitamiseks, kuid ei olnud sedavõrd drastiline, et oleks andnud aluse hagi rahuldamiseks.
- Seega, kuna ei ole täidetud
§ 459
sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 28. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 29.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 173
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus on otsuse teinud hageja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 30.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
§ 174
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 31. Kostjad esitasid 22.10.2021 menetluskulude nimekirja. Kostjate menetluskuludeks on esindajakulud 180 eurot (töömaht 8h; tunnihind 0-45 eurot käibemaksuta). 32.
§ 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
§ 144
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
§ 175
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 33. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
§ 477
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
§ 477
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. 8
(9)34. Kostjate esindaja on teinud järgmised toimingud: 13.05.2021a kliendiga nõupidamine (0h 30 m) ja hagiavaldusega tutvumine
(1h); 08.06.2021 Kostjate seisukoha koostamine (3 h); 13.09.2021 istungil osalemine (1 h); 13.10.2021 kostjate seisukoha koostamine (2 h 30 min).
- Kohus, kontrollinud kostjate menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tasumääradega.
- Kokku loeb kohus kostjate lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 8h. Menetluskulu summas 180 eurot tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista. Kohus rahuldab kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. 37.
§ 177
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
§ 178
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 9
(9)