← Eesti

2-20-4168/25

Obsah (4)§ 477§ 172§ 174§ 617

2-20-4168 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-4168 Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi I R avaldus Sillamäe linn, Viru pst

) § 613 lg 1 p 4 alusel lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Seega lahendab kohus esitatud avalduse hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

  1. Vaidlust ei ole, et avaldaja on puudutatud isiku, Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu liige. Korteriühistu korteriomanike üldkoosolek, kus otsustati maja fassaadi renoveerimiseks ja soojustamiseks kehtestada sihtmakse, toimus
  2. detsembril 2018 ning koosolekul otsustati moodustada fassaadi ehitustöödeks sihtfondi ja koguda 10 eurot igalt korterilt, s.o ühistu liikmelt seitsme kuu jooksul (jaanuar-aprill, oktoober-detsember) ning 20 eurot igalt korterilt viie kuu jooksul (mai-september). Korteriomanike
  3. aprilli 2019 üldkoosolekul otsustati suurendada sihtfondi tasu 10 euro võrra perioodil maist kuni septembrini (s.o kokku 30 eurot kuus korteri kohta. Korteriomanike
  4. jaanuaril 2020 üldkoosolekul otsustati suurendada sihtfondi elamu vooderdamiseks ja soojustamiseks 500 euro võrra igalt korterilt, s.o ühistu liikmelt, ning koguda raha ühe aasta jooksul vastavalt lisatud plaanile. Avaldaja vaidlustas ainult korteriomanike
  5. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsuse osas, mis puudutab sihtmakse suurendamist 500 euro võrra igalt korteril. Eelmiseid,
  6. detsembri 2018 ja
  7. aprilli 2019 otsuseid keegi vaidlustanud ei ole.
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas korteromanike

  1. jaanuari 2020 üldkoosolekul ainult suurendati
  2. detsembri 2018 üldkoosoleku otsusega kehtestatud sihtfondi makse rahalist suurust või kehtestati uus sihtmakse ja otsustati uue sihtmakse jaotamise kord, mis 4

(7)2-20-4168 erineb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 sätestatust ning kas korteriomanike üldkoosolek oli pädev suurendama sihtmakseid või kehtestama uut sihtmakset ja selle jaotamise korda.
  1. Kohus tuvastas
  2. detsembri 2018 üldkoosoleku protokollist, et koosolekul oli vastu võetud otsus moodustada sihtfond: 10 EUR/kuu, ajavahemikuks 7 kuud (jaanuar-aprill, oktooberdetsember ja 20 EUR/kuu ajavahemikuks 5 kuud (mai-september) (t.l.-35). Sihtfond moodustati vastavalt ettepanekule vooderdada maja kogu lõunapoolne fassaad. Kuidas jaotada sihtfondi maksete tasumise kohustus korteriühistu liikmete vahel, seda üldkoosoleku protokollist ei selgu. Kohus leiab, et üldkoosolek seda küsimust ei otsustanud ning seega tuleb sihtfondi maksete kohustuse jaotuse osas kohaldamisele KrtS § 40 lg 1, mis sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sihtfondi maksete rahalise suuruse määras üldkoosolek kooskõlas korteriühistu põhikirja p-ga 3.3.
  3. Korteriomanike üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud ning seega on otsus sihtfondi loomise ja maksete määramise osas kehtiv ja kuulub korteriomanike poolt täitmisele. 8.
  4. Kohus tuvastas
  5. aprilli 2019 üldkoosoleku protokollist, et koosolekul oli päevakorra punkti 3 arutelu käigus vastu võetud otsus suurendada sihtfondi suurust maist septembrini 10 euro võrra, mis moodustab 30 eurot. Koosoleku päevakorra punkt 3 all toimus arutelu maja fassaadi renoveerimise ja hinnapakkumiste üle. Kohus järeldab, et otsus sihtfondi maksete suurendamiseks on tühine KrtS § 29 lg 1 alusel, kuna päevakorra punkti 3 all hääletamisele pandud otsus ei ole vastavuses päevakorraga. Päevakord nägi otsustamiseks ette teema „Maja fassaadi renoveerimine ja hinnapakkumiste arutamine“ (t.l.-40 pöördel), otsustati aga suurendada sihtfondi makseid, mida ei olnud päevakorras märgitud (t.l.-41). Koosoleku protokollist selgub, et koosolekul ei osalenud kõik korteriomanikud ja seega ei olnud koosolek KrtS § 29 lg 1 alusel pädev sellist otsust vastu võtma ning koosoleku otsus sihtfondi suurendamiseks on tühine koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg
  6. Kohus saab tühisusele tugineda ka juhul, kui menetlusosalised sellele otseselt ei viita. Tühine otsus on kehtetu ja tühisel otsusel ei ole õiguslike tagajärgi. 8.
  7. Kohus tuvastas
  8. jaanuari 2020 üldkoosoleku protokollist (t.l.-10), et koosolekul oli vastu võetud otsus „sihtfondi suurendamiseks 500 eurot korterilt aasta jooksul viiekorruselise maja põhjapoolse seina soojustamiseks“. Kohus järeldab, et
  9. jaanuari 2020 üldkoosolekul suurendati
  10. detsembri 2018 üldkoosoleku otsusega kehtestatud sihtmakset ja muudeti sihtmakse tasumise kohustuse jaotust. Lähtuvalt eelnevate üldkoosolekute protokollide sõnastusest on kohus seisukohal, et sihtmakse oli
  11. detsembri 2018 üldkoosolekul kehtestatud kogu maja fassaadi soojustamiseks ja renoveerimiseks ning ei saa järeldada, et igal koosolekul otsustati luua erinevad sihtfondid maja põhjapoolse külje ja maja lõunapoolse külje renoveerimiseks.
  12. Kohus leiab, et
  13. jaanuari 2020 üldkoosolek ei olnud pädev muutma sihtmakse tasumise kohustuse jaotust selliselt, et sihtfondi makse 500 eurot aastas arvestatakse korteri kohta, ning selles osas on üldkoosoleku otsus vastuolus seadusega ja TsÜS § 38 lg 1 kohaselt kehtetu. 9.
  14. KrtS § 40 lg 1 ja lg 2 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. 5
(7)2-20-4168 9.
  1. Korteriühistu põhikirja p 3.
  2. sätestab kohustuste jaotamise ja arvelduste korra osas: Vastavalt sõlmitud tarnijatega lepingutele, ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, küte, kanalisatsioon, elekter, gaas) üldkoosoleku poolt kehtestatud korras. Makse summa määramisel, sõltuvalt tarbimise liigist, lähtutakse alljärgnevast:“ ning vastavalt põhikirja p-le 3.3.
  3. sihtfondide sissemaksete korral määrab maksete suuruse üldkoosolek. Kuna KrtS § 40 lg 1 ja lg 2 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud, sealhulgas sihtfondi maksed, korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Sihtfondide maksete tasumise kohustuse jaotuse määrab põhikirja p 3.
  4. alusel üldkoosolek ning ka maksete suuruse määramine on antud üldkoosoleku pädevusse. 9.
  5. Praegusel juhul ei sisalda põhikirja p-d 3.
  6. ja 3.3.
  7. seda, et sihtfondi maksed tuleb jagada korteriomanike vahel võrdselt. Põhikirja p 3.
  8. lubab sisuliselt kulude jaotamise pindalapõhisest arvestusest kõrvalekalduvalt otsustada üldkoosolekul ilma põhikirja muutmata. KrtS § 17 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kuna põhikirja p 3.
  9. ja 3.3.
  10. on vastuolus seadusega osas, milles korteriühistu üldkoosoleku otsusega ilma põhikirja muutmata võib sätestada seaduses sätestatust erineva majandamiskulude jagamise korra, siis tuleb sihtfondi sissemaksete korteriomandite vahel jaotamisel juhinduda KrtS § 40 lg 1 sätestatud üldreeglist, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kohus viitab ka
  11. mai 2011 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendil tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, kus on jõutud samale järeldusele. 9.
  12. Kohus järeldab, et
  13. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsus osas, et sihtfondi makse 500 eurot aastas arvestatakse korteri kohta, on vastuolus seadusega. Sealjuures on otsus seaduslik osas, millega suurendati sihtmakset 500 euroni aastas, kuna kooskõlas põhikirja p 3.3.
  14. on maksete rahalist suurust pädev määrama üldkoosolek. Maksete suuruse määramist seadus ei reguleeri ning KrtS § 17 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Otsus sihtfondi moodustamise kohta oli vastu võetud
  15. detsembri 2018 üldkoosolekul ning otsus on kehtiv (vt määruse p 8).
  16. Avaldaja palus kohtul tunnistada kehtetuks Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu korteriomanike
  17. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsus „sihtfondi suurendamisest“ 500 euro ulatuses korterilt aasta jooksul. 10.1 Kohus rahuldab avalduse osaliselt ja tunnistab KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu korteriomanike
  18. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsuse osas, et sihtfondi makse 500 eurot aastas arvestatakse korteri kohta. Menetluskulud 11.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 11.

  1. Tsiviilasi on algatatud korteriomaniku avalduse alusel, menetluses osaleb kaks isikut – korteriomanik kui avaldaja ja korteriühistu kui puudutatud isik. Kohus rahuldas avalduse osaliselt. Avaldaja esitatud nõue koosnes sisuliselt kahest nõudest - avaldaja palus kohtul tunnistada kehtetuks Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu korteriomanike
  2. jaanuari 2020 üldkoosoleku 6

(7)2-20-4168 otsus „sihtfondi suurendamisest“ 500 euro ulatuses korterilt aasta jooksul, s.o avaldaja vaidlustas nii sihtfondi suurendamise kui ka sihtfondi maksete tasumise jaotuse korteriomandite vahel. Kohus rahuldas ainult ühe osa sellest nõudest ning seega on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 11.2. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, siis menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Jõustumine ja täitmine 12.

§ 617

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2021 kohtuotsusega. 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.