KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-118549 T
paragrahve 163 lg 1 ja 2, jättis kohus nende kohaldamisel ja kaalutlusõiguse teostamisel arvestamata olulised asjaolud. Hageja leiab, et kohtu lähenemine on olnud liiga lihtsustatud, st et kui kostjale pakutakse kompromissina 1500 eurot ja kuna ta sellega lõpuks ei nõustunud (olles vahepeal pakkunud isegi u 3000 eurot), siis tuleb kostjal enda menetluskulud tasuda ise. Selleks, et jõuda 1500-eurose kompromissini või ka kohtulahendini, kus kukkus ära 80-83% nõudest, pidi kostja tegema õigusabikulusid. Kostja lepingulise esindaja töö poleks olnud vajalik kui KÜ oleks pidanud korrektset raamatupidamist või tulnud kohe 1500 euro suuruse kompromisspakkumisega. Vastus apellatsioonkaebusele
- Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja teha tühistatud osas uus otsus, millega anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (
§ 651lg 1). Hageja 4
(6)vaidlustab maakohtu otsuse vaid menetluskulude jaotuse osas. Muus osas on otsus jõustunud. 20.
§ 163
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
§ 163
lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab
§ 163
lg 1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.
§ 163
lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
- Kolleegium nõustub kostjaga, et praegusel juhul ei ole maakohus piisavalt menetluse asjaoludega arvestanud. Kostja on õigesti viidanud, et kohtul tuleks mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides muuhulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (vt nt Riigikohtu
- septembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 17; Riigikohtu
- juuni
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-140-14, p 34). Siiski leiab ringkonnakohus, et hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla määrav, arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid, sh kompromissiettepanekut.
- Esiteks tuleb käesolevas asjas arvesse võtta, et enamik hagist jäi siiski rahuldamata. Hageja esitas kostja vastu 24.10.2018 hagi põhivõlgnevuse 5763,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 608,36 euro nõudes.18.04.2019 esitas hageja täpsustatud hagi, milles tõi välja, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on tegelikult 3217,62 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 408,14 eurot.
- Menetluse jooksul hageja suurendas hageja nõuet 753,45 eurot põhivõlgnevuse ja 10,97 eurot viivise osas. Samas ka loobus menetluse jooksul nõudest summas 823,32 eurot, loobumise võttis maakohus vastu, määrates, et loobutusd nõude osas kannab menetluskulud hageja.
- Pooled arutasid menetluse jooksul korduvalt kompromissilepingu sõlmimist. Asja materjalidest nähtub, et mh andis maakohus 27.05.2020 istungil pooltele tähtaja sõlmida kompromiss hiljemalt 15.06.
- 15.03.2021 jõudsid pooled kokkuleppele kompromissisummas 1 500 eurot ning maakohus vormistas vastava kompromissilepingu saates selle allkirjastamiseks pooltele. Hageja allkirjastas kompromissi. Kostja kompromissi ei allkirjastanud, asudes seisukohale, et korteriühistu tegevuses on märke, mida tuleb uurida eriauditi abiga. Asjast nähtub, et pooled arutasid ka hiljem kompromissilepingu sõlmimist, kuid kuna menetluse jooksul müüdi täitemenetluses kostjale kuuluv korteriomand ning jaotuskava kohaselt oli summa saamise õigus ka hagejal, siis kompromissilepingu sõlmimiseni ei jõutud.
- Kohus võib
§ 163
lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral
§ 163
lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama (Riigikohtu 23. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15). See tähendab, et
§ 163
lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse osas õiglane, arvestades menetluse käiku ning seda, et lõpptulemusena jäi suur osa hagist rahuldamata, sh 5
(6)viivisenõue selle ebaselguse tõttu. Arvestades menetluse asjaolusid, sh hagi muutmist, mistõttu vajas kostja lepingulise esindaja abi vastuste koostamiseks, seda, et valdavas osas jäi hagi siiski rahuldamata aga arvestades ka kompromissiettepanekut, leiab ringkonnakohus, et hageja kanda tuleb jätta maakohtu poolte menetluskuludest 60 % ja kostja kanda 40%.
- Apellatsioonkaebuses tõi apellant esile, et 01.11.2019 suurendas kohus haginõuet põhivõla osas 753,45 eurot ja viivise osas 10,97 eurot. Hiljem hageja loobus nõudest summas 823,32 eurot, mille kulud jättis kohus 06.10.2020.a kohtumäärusega hageja kanda. Hilisemas kohtuotsuses otsustas aga kohus ikka, et kostjale kohtukulusid ei hüvitata, mis on jõustunud kohtumääruse rikkumine. Ringkonnakohus apellandi etteheitega ei nõustu. Maakohus tegi otsusega jaotuse, kuid see ei muutnud varasemat jõustunud määrust. Jõustunud määruse alusel on kostjal õigus nõuda samuti menetluskulude hüvitamist.
- Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust ning menetluses esitatud asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et ka ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud tuleb 60 % ulatuses jätta hageja kanda ja 40 % ulatuses kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus vastavalt
§ 177lg 1 p-s 2 sätestatule. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)