← Eesti

2-21-134438/7

Obsah (7)§ 433§ 486§ 428§ 206§ 430§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-21-134438 Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi K. K. maksekäsu ki

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. K. K. esitas 31.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult J. V.lt 1500,00 euro saamiseks. Kohus tegi 04.11.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 10.11.
  2. Võlgnik J. V. esitas 25.11.2021 nõudele vastuväite. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 06.12.2021 määrusega ning nõue anti

§ 486lg 1 p 1 alusel üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Harju Maakohus 06.12.2021 saatis tsiviilasja kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.

  1. Menetlusosalised edastasid 16.12.2021 kohtule kompromissilepingu ning taotlused kompromisslepingu kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Menetlusosaliste poolt 16.12.2021 allkirjastatud kompromissi kohaselt kohustub J. V. tasuma K. K. arveldusarvele EExxx, selgitusega J. V., 2-21-134438 võlgnevusest 1100,00 eurot, ja riigilõivu 45,00 eurot, kõik kokku 1145,00 eurot maksegraafiku järgi, iga kuu
  2. kuupäevaks perioodil 10.01.2022 kuni 10.11.2022 igakuiste maksetega 32,00 eurot ja 10.12.2022 osamakse 25,00 eurot. Kui J. V. ei tasu võlgnevust vastavalt kokkulepitud maksegraafikule, loetakse see kompromisslepingu oluliseks rikkumiseks J. V. poolt, mille korral on K. K.l õigus kasutada kõiki seadustes ettenähtud õiguskaitsevahendeid, meetmeid ja viise oma õiguste ja huvide kaitseks, seal hulgas nõuda J. V.lt seadusega ettenähtud määras viivist tasumata osamakselt selle täieliku tasumiseni.
  3. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 486 lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva 2

(3)Tsiviilasi nr 2-21-134438 seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

  1. Kohus selgitab, et kohus kinnitab ainult kompromissi tingimused. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita. Kompromissi kinnitav määrus järgib kompromissi numeratsiooni selle erisusega, et tulenevalt resolutsiooni enda nummerdusest algab kompromissi numbriline järjestus numbriga 1.1, mistõttu kohus muudab kompromisslepingu pdes 3.1 ja 3.2 viited punktile 2.1 punktiks 1.1, kompromisslepingu p-s 4.1 viited punktidele 3.2 ja 3.3 punktideks 1.3 ja 1.4 ning kompromisslepingu p-s 4.3 viite punktile 4.1 punktiks 1.
  2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Pooled on kinnitanud, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust. (Allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.