Obsah (5)

§ 115§ 620§ 103§ 127§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19830 Tsiviilasi X hagi Beauty

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Poolte esile toodud asjaoludest võib järeldada, et nende vahel oli sõlmitud leping hagejale iluteenuse osutamise kohta. Kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest, kui ta on seda lepingut rikkunud. Kohtu hinnangul võib poolte vahel sõlmitud lepingut pidada käsunduslepinguks. 36.

§ 620

lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.

§ 620

lõikest 2 tuleneb, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. 37. Riigikohus on leidnud, et

§ 620

lõikest 2 tuleneb, et käsundisajal on kohustus ära hoida käsundiandja muude õigushüvede, sealhulgas elu ja tervise kahjustamine (RK TKo 3-2-1-48-15, p 17, p 18). Kui käsundisaaja eelviidatud kaitsekohustust rikub, saab käsundiandja nõuda temalt kahju hüvitamist. Nõude rahuldamiseks tuleb muuhulgas kontrollida, kas käsundisaaja on lepingut rikkunud ehk kas rikkumine ei ole

§ 103järgi vabandatav (samas, p 19).

Vastutusest vabanemiseks peaks käsundisaaja tõendama, et talle ei saa käsundiandja tervise kahjustamises midagi ette heita, sest ta järgis

§ 620lõigetes 1 ja 2 sätestatud hoolsusstandardit (samas, p 19).

Lisaks on Riigikohus selgitanud, et

§ 620järgi on käsunduslepingust tulenev vastutus süüline.

Lepingulise kohustuse rikkumise korras eeldatakse lepingut rikkunud poole süüd ehk lepingu rikkuja peab tõendama süü puudumist (RK TKo 3-2-1127-16, p 14). Käsunduslepingu puhul võib käsundisaaja vastutusest vabaneda ka siis, kui ta tõendab, et oli hoolas

§ 620lg 1 ja lg 2 teise lause mõttes (RK TKo 3-2-1-48-15, p 21).

7

1. Tarbijakaitse seaduse (TKS) § 9 lg 1 kohaselt peavad kaup ja teenus vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele seaduses sätestatu kohaselt. TKS § 9 lg 2 p 2 järgi on kaupleja kohustatud rakendama pakutava kauba või teenuse eripäraga vastavuses olevaid meetmeid, mis võimaldaksid kauplejal valida ohu vältimise sobiva tegevuse. Eeltoodust tuleneb, et kostja kui iluteenuse osutaja pidi tagama, et tema osutatud teenus on hageja tervisele ohutu. Kostjal tuli vältida hageja tervise kahjustamist. Kostja vabaneks tervise kahjustamisest tulenevast vastutusest, kui ta tõendaks, et tal puudus süü ja ta oli hoolas teenuse osutamisel.
2. Kostja on iseenesest nõustunud, et teatud juhtudel võis teenuse osutamine kaasa tuua terviseprobleeme. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et teenuse osutamisega seotud riskidest teavitas kostja hagejat enne teenuse osutamist. Kuna hagejal tekkis tervisekahjustus, tuli kostjal tõendada, et see tekkis hagejast tuleneva riski realiseerumise tõttu ning mitte mõnel muul põhjusel, sealhulgas seetõttu, et kostja ei olnud ise teenuse osutamisel hoolas. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele oma vastuväiteid tõendanud.
3. Lepingulise kohustuse rikkumise korral tuleb arvestada

§ 127

lõikega 2, mille kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

§ 127

lg 3 näeb ette, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Samuti tuleneb

§ 127

lõikest 4, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul pidi kostja hoolsuskohustust täites hoidma ära kahju tekkimise hagejal tervisele. Võimalik tervise kahjustamisest tulenev kahju pidi olema kostjale ettenähtav. Sisuliselt nõuab hageja selle kahju hüvitamist, mis oli põhjuslikus seoses kostja osutatud teenusega.

1. Medco Partners OÜ koostatud ambulatoorse epikriisi (toimiku lk 3) kohaselt käis hageja arsti plaanilisel ja korduval visiidil 29.04.
2. Hageja diagnoosiks oli korduvana märgitud muud täpsustatud pigmentatsioonihäired. Anamneesis on märgitud, et 11 päeva tagasi oli hagejal olnud fotodepilatsioon ja tal olid tekkinud põletuspinnad parema reie ja sääre eespindadele. Hageja oli raviks kasutanud panthenoli. Anamneesi kohaselt määrati talle ravi Sodermix armikreemiga kaks korda päevas 3 kuni 6 kuu jooksul. Parema reie ülaosal oli tekkinud põletik, millest jäi 1 mm läbimõõduga perifollikulaarne pigmentatsioon, millele raviarst soovitas UV kaitset. Kohus leiab, et kuigi hagejal esines veel üks tervisehäire, mille tõttu ta regulaarselt arsti külastas, tõendab esitatud tõend siiski nahakahjustuste tekkimist kostja osutatud teenuse tagajärjel.
3. Hageja esitas kohtule fotod oma jalast (toimiku lk 6-10, lk 25-26, lk 70-72), millest nähtuvad punakad põletuse jäljed. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, millal täpselt on fotod tehtud. Kostja esitas kohtule kaks hageja fotot koos metaandmetega (toimiku lk 49-50), millest võib järeldada, et fotod oli tehtud 21.04.2019 ja 01.05.
4. Iseenesest ei ole kostja vastu vaielnud hageja väitele, et teenuse osutamise tõttu tekkisid hagejal jalal põletusjäljed. Seega võib eelviidatud tõendite alusel lugeda tõendatuks, et kostja osutatud teenuse tagajärjel sai hageja tervis kahjustada ning hageja jalal tekkisid põletusjäljed, mis vajasid ravi. Esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, kui kaua hageja ravi vajas ning kas tal tekkisid põletusarmid, mida kreemide kasutamisega ravida ei olnud võimalik.
5. Hageja esitas kohtule Magdaleena Südameapteegi 14.05.2019 tšeki (toimiku lk 11), mille kohaselt on ta ostnud Sodermix kreemi ning elastset sidet ja tasunud selle eest 21,71 eurot. 8 Medco Partners OÜ esitas hagejale 29.04.2019 arve (toimiku lk 12) dermatoloogi esmase vastuvõtu ja Sodermix kreemi eest kokku summas 63,50 eurot. Seega on kogumis eelviidatud tõenditega tõendatud, et hagejal tekkis kostja teenuse osutamise tulemusena varaline kahju 85,21 eurot. Hageja ja kostja vestlusest Messangeri vahendusel nähtub, et hageja saatis kostjale Medco Partners arve ja palus selle hüvitamist. Kostja vastus ei ole kohtule esitatud tõendist lõpuni loetav (toimiku lk 27).
6. Lisaks esitas hageja kohtule 03.09.2019 Medco Partners OÜ arve IPL konsultatsiooni eest summas 15 eurot (toimiku lk 13). Millises küsimuses hagejat konsulteeriti ja kuidas oli see seotud kostja osutatud teenusega, arvest järeldada ei saa. Kostja esitas kohtule väljavõtte Freya Estetica ilusalongi kodulehelt (toimiku lk 47-48) fotoepilatsiooni kohta, mida saab teha IPL laseriga. Seega ei saa esitatud tõendite pinnalt välistada, et IPL teenust saab kasutada mitte üksnes armide raviks, vaid ka epilatsiooniks.
7. Medco Partneris OÜ ehk Vitaclinika koostas 23.03.2020 hagejale tõendi (toimiku lk 61), mille kohaselt viibis hageja 29.04.2019 kliinikus nahaarsti vastuvõtul ja 03.09.2019 laserravi arsti vastuvõtul fotoepilatsiooni tagajärjel tekkinud armide konsultatsiooniks. Hagejale määrati ravi. Tõendis kinnitati, et hageja on kliiniku püsiklient ja omab pikaajalist laserravi kogemust. Tõendis märgitu järgi olid sellele lisatud konsultatsioonil tehtud fotod (toimiku lk 62-64). Tõend ei ole allkirjastatud. Fotodelt nähtuvad jalalt kerged tumedamad jäljed. Millal olid fotod tehtud ja kas nimelt need fotod olid 23.03.2020 tõendile lisatud, järeldada ei ole võimalik. Fotodest ei saa järeldada, et hageja jalale olid tekkinud pöördumatud armid, mida pidi ravima korduvate laserravi protseduuridega. Tõendis ei ole märgitud, milline ravi konsultatsiooni käigus hagejale määrati. Kohtu hinnangul saab 23.03.2020 tõendist järeldada vaid seda, et hageja tasus 15 eurot konsultatsiooni eest ning konsultatsioon oli seotud tema jalal esinevate põletusjälgedega.
8. Seega on kogumis hagejale tekkinud varaline kahju tõendatud summas 85,21 eurot + 15 eurot = 100,21 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista 99,01 eurot. Kuigi kostja avaldas kohtumenetluses korduvalt, et on valmis hüvitama hagejale kahju summas 99,01 eurot, ei ole ta väitnud ega tõendanud, et ta oleks vastava summa hagejale hüvitanud kohtumenetluse eelsel ajal või kohtumenetluse ajal. Kohus leiab, et hageja varalise kahju nõue ei ole muus osas tõendatud.
9. Hageja esitas kohtule Vitaclinika laserravi keskuse hinnakirja (toimiku lk 28), mille kohaselt oli kuni 1 pangakaardi suuruse armi eemaldamise ravi hinnaks 250 eurot ja kahe pangakaardi suuruse armi eemaldamise hind alates 130 eurot. Hinnakirjast ei ole võimalik järeldada, et hagejal on tekkinud armid, milliste raviks on vaja läbi viia 6 protseduuri hinnaga 330 eurot. Sellise hinnaga protseduuri hinnakirjast ka ei nähtu. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja täiendavaid tõendeid selle kohta, et tema jalal tekkisid armid, mille ravimiseks oleks tulnud läbida 6 protseduuri hinnaga 330 eurot korra kohta. Hageja väited 1980 euro suuruse kahju tekkimise kohta ei ole tõendatud.
10. Kohus leiab, et kostja vastutab hagejaga sõlmitud lepingu rikkumise ehk hagejale tervisekahjustuse tekkimise eest. Pooled ei vaidle ja asjas on leidnud tõendamist, et protseduuri osutamise tulemusena tekkisid hageja jalale põletuse jäljed. Kostja ei ole tõendanud, et nende tekkimise põhjus tulenes hagejast, mitte kostja hooletust tegevusest. Kuna kostja väitis, et hagejale tekkis tervisekahjustus temast endast tulenevatel põhjustel, oleks kostja pidanud neid väiteid tõendama.
11. Kostja esitas kohtule väljavõtte oma kodulehelt fotoepilatsiooni kohta (toimiku lk 43-44), milles oli muuhulgas välja toodud, et kaks nädalat enne protseduuri tegemist ja selle tegemise ajal tuleb vältida päevitamist ja isepäevitavate kreemide kasutamist. Protseduuri vastunäidustuseks oli muuhulgas allergia valguse või päikese suhtes. Samuti esitas kostja kohtule 9 patsiendile välja töötatud loa blanketi protseduuri teostamiseks (toimiku lk 80), milles oli märgitud vajadus hoiduda päevitamisest kaks nädalat enne protseduuri. Pooled ei vaidle selle üle, et enne protseduuri teavitas kostja hagejat nendest riskidest. Samas ei ole asjas leidnud tõendamist hagejale tekkinud tervisekahjustuste põhjus. Üksnes kostja oletuste alusel ei saa kohus lugeda kostja väiteid tervisekahjustuste tekkimise põhjuste kohta tõendatuks.
12. Hageja esitas kohtule oma perearsti tõendi (toimiku lk 60), mille kohaselt ei esine hagejal perearstile teadaolevalt päikeseallergiat ning ta ei põe kroonilisi nahahaigusi. Kostja väitis, et perearst ei pruukinud olla hageja tervislikust seisundist täielikult teadlik, kuid ei ole ise tõendanud, et hagejal esines päikeseallergia või mõni muu tervislik seisund, mille tõttu talle protseduuri tulemusena põletusjäljed tekkisid.
13. Hageja esitas kohtule väljavõtte Vitaclinika kodulehelt (toimiku lk 66-67), milles oli patsientidele selgitatud, mida tuleb teha enne tätoveeringu lasereemaldamise protseduuri. Muuhulgas ei tohtinud 4 nädalat enne ja 4 nädalat pärast protseduuri päevitada. Kohus leiab, et ainuüksi hageja seletuste ja esitatud tõendi alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et hageja ei päevitanud 2 nädala jooksul enne vaidlusaluse protseduuri tegemist. Küll aga leiab kohus, et päevitamisest tulenevate nõuete eiramine enne protseduuri osutamist ja seetõttu hagejale kahju tekkimine, oli asjaolu, mida pidi tõendama kostja. Negatiivse asjaolu tõendamist ei saanud eeldada hagejalt.
14. Kostja esitas kohtule protseduuril kasutatud seadme sertifikaadi (koos tõlkega toimiku lk 7778). Ainuüksi sertifikaadist ei saa kohus järeldada, et teenuse osutamine oleks igal juhul pidanud olema hageja tervisele ohutu ning protseduuri tegemisega ei kaasnenud riske, mis võisid tuleneda seadmest või teenust osutava isiku tegevusest. Hagejal tekkinud tervisekahjustuse tegeliku põhjuse tõendamiskohustus lasus kostjal, sest kostja pidi tõendama süü puudumist lepingu rikkumisel. Kostja kahtlusustest ei piisa kohtu hinnangul selleks, et lugeda hagejal tekkinud tervisekahjustuse põhjus tuvastatuks. Kostja ei suutnud ise kohtumenetluses üheselt välja tuua, millisel põhjusel hagejale nahakahjustus tekkis.
15. Kostja esitas kohtule kosmeetik A. K. vastused oma esindaja päringule (toimiku lk 100-101). A. K. on avaldanud, et ta ei ole ühelgi kliendil näinud sellist nahareaktsiooni nagu hagejal. Enne protseduuri tutvustas ta kliendile enda sõnul sellega seonduvaid tingimusi. Hageja sai selgitustest aru ja soovis protseduuri. Kuna protseduuri ajal tundis hageja ebamugavust, see katkestati. A. K. avaldas arvamust, et reaktsioon tekkis, sest hageja oli eelnevalt päevitunud või oli tema nahk ülitundlik näiteks päikeseallergia tõttu. Kohus leiab, et A. K. vastustega kostja esindaja küsimustele ei saa lugeda tõendatuks tervisekahjustuse tekkimise põhjust. Vastusest ei nähtu, milline tervishoiualane haridus A. K.l on ning milline on tema pädevus tervisekahjustuste ulatuse ja nende põhjuste hindamisel. Selget tervisekahjustuse tekkimise põhjust ei suutnud ka teenust osutanud isik välja tuua.
16. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud süü puudumist hagejale tervisekahjustuste tekkimisel. Kostja vastutab hagejal tervisekahjustuste tekkimise eest. Kuna hagejale tekkinud varaline kahju on leidnud tõendamist summas 100,21 eurot, millest hageja palus kostjalt välja mõista 99,01 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista visiiditasu, konsultatsioonitasu ja ravikreemide ostmisega seotud kulu 99,01 eurot.
17. Hageja mittevaralise kahju nõue kuulub kohtu hinnangul rahuldamisele osaliselt. Hageja palus kostjalt välja mõista 3000 eurot, sest talle tekkis valu ning ta pidi kuu aega järjest kaks korda päevas oma jalga siduma. Kuna põletus tekkis kevadel, pidi hageja loobuma seelikute kandmisest suvel, et hoida oma jalga päikese eest. Jala esteetiline välimus tekitas hagejal suurt ebamugavust ja piinlikust. Kostja pidas hageja nõuet alusetuks ja leidis, et soovitud hüvitis ei ole 10 kooskõlas varasema kohtupraktikaga. Hageja väited kaks korda päevas jala sidumise kohta on tõendamata. 56.

§ 134

lg 1 näeb ette, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kohus leiab, et antud juhul oli kostja kohustus tagada hagejale ohutu teenuse osutamine suunatud ka mittevaralise huvi järgimisele.

§ 134

lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kuna hageja tervis sai kahjustada, tuleneb sellest õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitist.

1. Hagejal tuli tõendada neid asjaolusid, milliste esinemisega ta mittevaralise kahju nõude sidus (RK TKo 3-2-1-18-13, p 22). Vaatamata kohtu selgitustele hageja neid asjaolusid ei tõendanud. Hageja ei tõendanud, et ta pidi pika ajaperioodi jooksul oma jalga kaks korda päevas siduma. Hageja ei tõendanud pikaajaliste armide tekkimist. Hageja soovitud hüvitise suurus ei ole kooskõlas varasemas kohtupraktikas sarnastel asjaoludel välja mõistetud hüvitistega. Riigikohtu koostatud mittevaralise kahju hüvitiste analüüsist aastatel 2018 kuni 2019 nähtub, et tsiviilasjas nr 2-18-12323 mõisteti kannatanule välja hüvitis 200 eurot, sest tema luumurdu ei diagnoositud õigel ajal, vaid 8 päeva hiljem. Kahju tekitanud isikute hooletuse tõttu toimunud kukkumiste ja sellega seotud vigastuste tulemusena on kohtupraktikas välja mõistetud hüvitisi summas 300 kuni 500 eurot. Seejuures on suuremate hüvitiste väljamõistmise korral olnud tegemist kannatanutel luumurdude tekkimisega. Raske tööõnnetuse ja ühe sõrme kaotuse tulemusena on välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot (tsiviilasjas nr 2-18-16452).
2. Kohus nõustub eeltoodu alusel kostja väitega, et hageja soovitud mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot ei ole põhjendatud ega ole kooskõlas varasema kohtupraktikaga. Hagejale tekkis küll tervisekahjustus, kuid see oli peamiselt esteetilist laadi, ei toonud kaasa töövõime kaotust ega pikaajalise keeruka ravi vajadust. Hageja liikumine ja igapäevane elu tekkinud kahjustuse tõttu häiritud ei olnud. Armide tekkimist hageja ei tõendanud. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et tekkinud tervisekahjustuse raskust arvestades on mõistlik mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 99,01 eurot + 150 eurot = 249,01 eurot.
3. Kuna hageja pöördus hagiavaldusega kohtu poole, ei oma asjas tähtsust Tarbijavaidluste komisjoni esimehe otsus (toimiku lk 4-5, lk 68-69) menetluse lõpetamise kohta.
4. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Samas näeb TsMS § 163 lg 2 ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
5. Kostja pakkus vaidluses hagejale kompromissina küll 99,01 euro tasumist, kuid ei tasunud hüvitist kohtumenetluse ajal. Hageja mittevaralise kahju nõudele vaidles kostja täielikult vastu ega teinud selles osas hagejale ühtegi ettepanekut. Kostja eitas vastutust hagejale tervisekahjustuse tekkimise eest. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb olenemata kostja kompromissettepanekust ja hagi rahuldamise rahalisest ulatusest jätta menetluskulud poolte endi kanda. 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2021 kohtuotsusega nr 2-
6. 12