1-21-1740/55

(21233000001)Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Evelin Veeret Viru Vangla materjalid Pavel Lavrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kriminaalasi Süüdimõistetu Pavel Lavrov (isikukood 39510033716; viibimiskoht Viru Vangla) Karistuse kandmise algus 28.01.2021 ja lõpp 19.06.2022 Kohtuistungi toimumise aeg 16.11.2021, videokohtuistung RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Pavel Lavrov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 12.11.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P. Lavrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
2. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.04.2021 otsusega mõisteti P. Lavrov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati teda 3 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.11.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta, 1 kuu ja 22 päeva vangistuse võrra ning mõistis P. Lavrovile liitkaristuseks 1 aasta, 4 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks luges kohus 28.01.
3. Kohtuotsus jõustus 18.09.
5. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist, nimetades teda ohtlikuks avalikkusele ning kõrgohtlikuks konkreetsele täiskasvanu(te)le (risk ühiskonnas). Oht 1 1-21-1740 seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjel võivad tekkida kergemad vigastused ning joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises, mille tagajärjel võivad tekkida liiklusohtlikud olukorrad. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist, ei õpi probleeme seaduskuulekalt lahendama, käitub impulsiivselt ja mõtlematult. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Arvestades P. Lavrovi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava enne tähtaegset vabanemist.
6. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta P. Lavrovi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.
7. Süüdimõistetu P. Lavrov palus 16.11.2021 kohtuistungil enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning selgitas, et vabaduses planeerib elada seaduskuulekat elu ja heatahtlikku elu, omandada kõrghariduse, luua pere ja elada seaduskuulekalt normaalset elu. P. Lavrovi sõnul on tal hetkel negatiivne suhtumine alkoholi, läbis vanglas olles sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, tänu millele muutis oma eesmärki ja oma mõtlemist alkoholi suhtes. Leiab, et alkohol on selline katalüsaator, mis tõukab teda õigusrikkumistele, seega ta ei taha seda tarvitada. Alkoholi mitte tarvitamiseks planeerib tegeleda spordiga, tööga ja õppimisega. Süüdimõistetu sõnul ainuke probleem on võimalikult paljud sisustada oma vaba aega, et ei jõuaks mõelda alkoholile. Samuti loodab ta, et lähedased aitavad teda ja suhtlusringkonnas ei ole selliseid isikuid, kes kuritarvitavad alkoholi, seega keegi ei tõukaks teda uuesti alkoholi tarvitama. P. Lavrov märkis, et tahab õppida infotehnoloogiat või programmeerimist, sai hiljuti teada, et Jõhvis avati TalTech õppimiskoht, mis on eestikeelse ja inglisekeelse programmiga, õpib hetkel riigikeelt ja teab enda sõnul hästi inglise keelt seega loodab saada kõrgharidust. Suhtlusringkonnaks vabaduses on kinnipeetava sõbrad ja endised klassikaaslased, ema ja õde, kriminaalseid isikud suhtlusringkonnas ei ole. Tüdruksõbraga, kelle suhtes vägivalda kasutas, enam lähedasi suhteid ei ole ja temaga suhelda ei plaani, seda enam, et pandud on ka 3 aastaks lähenemiskeeld, mida P. Lavrov ei soovi rikkuda. P. Lavrovi sõnul sai ta selle aja jooksul s.o 9 kuu jooksul tähtsaid elu õppetunde, mis aitavad tal edaspidi toime tulla. Peamiselt olid kuriteod seotud vägivalla kasutamisega lähisuhetes ja üks kord ka sõiduki juhtimisega alkoholijoobes, mis tekkisid probleemsete suhetega tema endise tüdruksõbraga. P. Lavrov väljendas, et see ei õigusta tema sotsiaalset ohtlikku käitumist. Olles vanglas, kus on väga palju aega mõtlemiseks ja järelduste tegemiseks jõudis P. Lavrov enda sõnul järeldusele, et tsiviilses ühiskonnas ei ole kohta vägivallale, mistahes konflikti olukorras ei ole lubatud kasutada ei füüsilist ega emotsionaalset vägivalda eriti veel naise suhtes, kes ei saa ennast kaitsta ja agressorile vastu hakata. Konflikti tuleb alati sõnaliselt lahendada, et tulla tulemuseni ja kompromissini, mis rahuldaks mõlemat poolt. Mistahes vägivalda kasutamata olgu see siis füüsiline või vaimne vägivald. P. Lavrov selgitas, et enne ta arvas, et teine pool peab arvestama vaid tema positsiooniga ja ei peaks omama oma positsiooni, kuid mõistis, et see oli täitsa vale arusaamine ja see tõi teda vanglasse. Süüdimõistetu märkis, et ei tohi minna edasi teisi märkamata, ümbritsevat keskkonda märkamata, tuleb märgata ka ümbritsevaid inimesi ning tuleb võtta kuulda nende arvamust ja arvestada ka nende huvisid ja vajadusi, arvestada ka lähedaste arvamust ja nende positsiooni. P. Lavrov selgitas, et alkoholi kuritarvitamine, isegi tavaline alkoholi tarvitamine teeb olukorra halvemaks, muudab teda kui isiksust ning seejuures kannatab teda ümbritsev ühiskond ja samuti ka tema lähedased. Alkoholi kuritarvitamine ei ole väljapääs ja ei ole ka lahendus antud situatsioonile. P. Lavrovi sõnul on tal väga piinlik tekkinud olukorra pärast, häbi kannatanu ees oma antisotsiaalse käitumise pärast. 9 kuu jooksul vanglas olles ehk siis juba teist korda vanglas olles saabudes sealsesse ühiskonda tegi järelduse, et vangla ei ole sugugi hea koht, isegi hirmus koht ja sinna tagasi naasta ta ei taha. Teeb kõik endast oleneva, et olla õiguskuulekas kodanik, et olla heatahtlik inimene. Vanglas olles sai aru, et ta ei ole üksi, et lähedased aitavad teda ja vastutasuks aitab ka tema oma lähedasi. Vabaduses ootab P. Lavrovi 2 1-21-1740 tema selgituste kohaselt ennekõike tema ema ja õde. P. Lavrov märkis, et kuna ta sattus vanglasse, siis ema õlgadele langes kogu majanduslik olukord, tal on väga raske üksi arveid maksta ja ka kodutöödega tegeleda. Õde kasvatab üksi väikest last ega ei saa aidata ema. P. Lavrovi sõnul võib öelda, et ta on ainuke mees perekonnas, tema lähedased vajavad tema moraalset, füüsilist ja materiaalset abi. P. Lavrov selgitas, et tal on olemas töö, kus teda hinnatakse ja oodatakse ja ta jätkab ka riigikeele õpingutega, mida alustas sõjaväes. Kinnipeetav tõi välja, et sooritas just riigikeele eksami A2 tasemel ja on päris kindel, et sooritas selle positiivselt. Riigikeele abiga soovib P. Lavrov saada kõrgharidust ja panna ennast proovile infotehnoloogias. P. Lavrov märkis, et hakkab pidama ka tervislikku eluviisi ja sportima. Selgitas, et kuigi viibib teist korda vanglas, siis sel korral vangla muutis tema suhtumist ja palus anda talle võimalus tõestada, et ta suudab vabaduses elada õiguskuuleka kodanikuna. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et P. Lavrovi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
9. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
12. Vangla iseloomustusest nähtub, et ajavahemikul 11.05.2021 kuni 25.06.2021 läbis P. Lavrov sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isik töötas tundides aktiivselt kaasa, arutles ja põhjendas. Mõistis, et tema väärtused olid valed, muutusid mõtlemismustreid ja hoiakuid. Seadis endale konkreetse eesmärgi ning pani paika plaani, kuidas seda ellu viia. Läbiviija hinnangul on programmiga alkoholi liigtarvitamise risk maandatud. 01.03.2021 alustas P. Lavrov riigikeele õpinguid tasemel A
14. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi P. Lavrovil ei ole. Nimetatu on positiivne asjaolu vabastamisküsimuse otsustamisel. 3 1-21-1740 Isiku elutingimused
15. Vangla iseloomustusest tulenevalt enne vangistust elas P. Lavrov aadressil xxx koos ema I K . Tegemist on 2-toalise korteriga. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda samale aadressile. Kinnipeetava ema ei võimaldanud kriminaalhooldusametnikul teostada kodukülastust, kuid telefonivestlusel kinnitas, et on nõus, et kinnipeetav asub tema juurde elama. Kinnistusraamatu järgi korteri omanik on Pavel Lavrov. Varasema riskihindamise andmetel on korteris kodukülastus teostatud ning kodus on olemas kõik eluks vajalik.
16. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel on omandanud xxx N K xxx erialal. Vanglas on asunud õppima riigikeelt tasemel A
17. Õpi- ja käitumisraskuste kohta info puudub.
18. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et enne vangistust töötas ta ajavahemikul 07.07.2017 kuni 13.04.2021 S xxx. Varasemalt on teinud juhutöid mitteametlikult ehitusvaldkonnas ja autotehnikuna. Isiku sõnul saab ta majanduslikult hästi hakkama. Kulud ei ületa tulusid. Vastupidine info puudub. Isikul on olemas tööoskused ja kogemused, mis aitavad kaasa tööleidmisele. Vabanedes soovib tööle asuda K OÜ-sse. Ettevõtte juhatuse liige A I kinnitas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga, et ta on valmis Pavel Lavrovi võtma vabanemisel tööle xxx ja xxx ametikohale. K-Raha andmetel nõuded puuduvad. Sooritatud kuriteod ei ole seotud majandusliku toimetulekuga. Küll aga tema majanduslikku toimetulekut võib mõjutada alkoholi kuritarvitamine. Töösse suhtub kohusetundlikult, varasema vangistuse ajal on töötanud.
19. Kokkuvõttes oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral mitmeid positiivseid aspekte. P. Lavrovi puhul võib positiivsena välja tuua, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ta on alustanud riigikeele õpinguid tasemel A
20. Ka see, et ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening on positiivne. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Samuti on tal olemas ema ja õe tugi. P. Lavrovil puuduvad võlgnevused. Vabastamise võimalikud tagajärjed
21. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
22. Vangla ja prokuratuur on vabastamise vastu. Prokuratuuri seisukoht pole kommenteerimisväärne, kuna sellel polegi põhjendusi. Vangla nimetab P. Lavrovi ohtlikuks avalikkusele ning kõrgohtlikuks konkreetsele täiskasvanu(te)le (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Kohtu jaoks on vangla „ohtlikkuse“ hinnang paljasõnaline ning ebaveenev nagu ka protsentuaalsed ohuhinnangud. Siinkohal ei korda kohus täies mahus üle Riigikohtu kohtumääruses nr 1-09-14104 nimetatud põhjendusi, miks sellisele riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Ennekõike pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Selleta aga pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. Samas lahendis rõhutab Riigikohus, et enne isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmist tuleb ka kaaluda põhjalikult, kuidas oleks uue kuriteo risk maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega, millist mõttekäiku vangla hinnangust ei nähtu.
23. Vangla iseloomustuses märgitakse, et P. Lavrovi on karistatud kriminaalkorras neljal korral, nimetatu nähtub ka karistusregistrist. P. Lavrovi on karistatud peamiselt vägivallakuritegude eest, ühel korral ka liikluskuriteo eest - Viru Maakohtu 09.04.2021 otsusega nr 1-21-1740 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, Viru Maakohtu 20.11.2019 otsusega nr 1-198905 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 424 lg 1 järgi, Viru Maakohtu 29.03.2019 otsusega nr 1-194 1-21-1740 2582 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja Viru Maakohtu 18.12.2018 otsusega nr 1-18-10187 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.
24. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et P. Lavrovi sõnul tarvitas ta viimati alkoholi
25. septembris. Samas teadaolevalt on käesolev kuritegu toimepandud ka alkoholijoobes (31.12.2020). Varasemalt tarvitas alkoholi regulaarselt paar korda kuus. Kõik kuriteod on toimepandud alkoholijoobes. Isik on korduvalt karistatud lähisuhtes kehalise väärkohtlemise ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Tunnistab, et on alkoholijoobes muutunud agressiivseks ning kahetseb, et ei oska normaalsel kombel probleeme lahendada. Isik ei soovi sellist elu elada ning üritab tulevikus kõik endast oleneva teha, et oma vigu mitte korrata. Motivatsioon muutuseks on olemas, kuid vabaduses olles võib tahtejõust ja sihikindlusest väheseks jääda. Vajab lähedaste tuge. Ajavahemikul 11.05.2021 kuni 25.06.2021 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isik töötas tundides aktiivselt kaasa, arutles ja põhjendas. Isik mõistis, et tema väärtused olid valed, muutusid mõtlemismustreid ja hoiakuid. Narkootikume ei tarvita. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine.
26. Vangla iseloomustuse kohaselt P. Lavrovi suhtlemisoskused vastavad elukogemusele. On korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes. Alkoholijoobes kaotab enesevalitsuse ning käitub impulsiivselt tagajärgedega arvestamata. Probleemide ilmnemisel kasutab vägivalda. Isik ei lahenda tülisid sihipäraselt ning selletõttu kordab oma vigu. Empaatiavõime vähene, ei mõista, millist kahju tema käitumine lähedastele tekitab. Saab aru, et vägivald ei ole lahendus ning peab oma käitumist korrigeerima. On seadnud eesmärgiks kõrghariduse omandamise ja pere loomise. Usub, et loobudes alkoholi kuritarvitamisest, ei pane toime ka uusi õigusrikkumisi. Isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, kuid tema korduvad kuriteod näitavad teatavaid kuritegelikke hoiakuid. Isik ei õigusta oma varasemaid kuritegusid, pigem tunneb häbi oma käitumise pärast, kuid muutusteks ei ole leidnud piisavalt alternatiive. Samas käesoleva vägivaldse teo puhul süüd ei tunnista. Suhtumine ametnikesse positiivne. On rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Käesolev kuritegu sooritatud käitumiskontrolli ajal. Sõnades soovib elada seaduskuulekalt, kuid võib piisavast sihikindlusest ja tahtejõust väheseks jääda.
27. Kohtu veendumusel räägib P. Lavrovi vabastamise kahjuks otsesõnu tema suhe alkoholiga – iseloomustuses on rõhutatult osutatud tema alkoholilembusele. Alkoholiprobleeme jaatas P. Lavrov ka kohtuistungil. See näitab üheselt, et alkoholijoobes avaldub P. Lavrovi agressiivne, impulsiivne ja mõtlematu käitumine ning et alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel esineb otsene põhjuslik seos. Iseloomustuses on ka otsesõnu välja toodud, et kõik kuriteod on toimepandud alkoholijoobes. Teadaolev on, et alkoholi tarvitamine vangistuse tingimustes on keelatud ja välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu. P. Lavrovi puhul on alkoholi tarvitamine riskifaktoriks. Kuigi P. Lavrov avaldas kohtuistungil, et tal on negatiivne suhtumine alkoholi ja selle tarvitamisest hoidumiseks planeerib ta tegeleda spordiga, tööga ja õppimisega, siis leiab kohus, et ainuüksi need tegevused ei suuda P. Lavrovi alkoholi tarvitamisest eemale hoida. Kohus leiab, et P. Lavrovi kohtuistungil antud kinnitus, et nüüd on ta otsustanud elada ilma alkoholita, on paljasõnaline ning ei ole mitte mingisuguste reaalsete tegevusplaanidega toetatud. On üldteada asjaolu, et alkoholi tarvitamisest loobumine on pikk protsess ja nõuab kõrget enesemotivatsiooni. Kohtu hinnangul vajab alkoholi kuritarvitamisest vabanemine lisaks soovile sõltuvusest vabaneda ka nö välist abi, kas siis ravi, psühholoogi või muu toetava võrgustiku näol. P. Lavrovi puhul ei nähtu, et ta oleks enda jaoks läbi mõelnud, milline see väline abi vabaduses peaks olema. Seejuures leiab kohus, et ainuüksi mõte, et enam ei tarvita ja hoian end töö, spordi või õppimisega tegevuses, ei ole piisav. Isikul peaks ikkagi olema läbi mõeldud konkreetsed tegevused, kuidas alkoholitarvitamisest vabaduses hoiduda ning käesoleval juhul P. Lavrov seda teinud ei ole. Kuna P. Lavrov on alkoholivaba elu elanud vaid vangistuses viibimise 5 1-21-1740 perioodil, siis puudub kohtul veendumus, et vabadusse siirdudes suudab ta hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt „ei“ alkoholi tarbimisele. Kohtu ette ei ole toodud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid P. Lavrovi suutlikkust elada alkoholivabalt vanglast vabanemise järgselt. Kuna kuriteo toimepanemist soodustavaks faktoriks on mh alkohol, siis erinevate ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda risk viisil, mis toob kaasa teiste isikute õigushüvide taaskordse kahjustamise.
28. Ka rõhutab kohus, et P. Lavrovi ei hinnanud ega väärtustanud kohtu usaldust kanda talle mõistetud karistust vabaduses olles. Nimelt Viru Maakohtu 20.04.2020 määrusega vabastati P. Lavrov tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 20.11.2019 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 27.06.2021 ning määrati katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS 75 lg 2 p 2, 4, 8 ja 9 sätestatud kohustusi. P. Lavrov võeti kriminaalhooldusosakonnas arvele 06.05.
29. Paraku juba veidi peale poolt aastat, s.o 31.12.2020 pani P. Lavrov toime katseajal uue kuriteo, mis tähendab, et tema enesekontrollivõime on väga madal. Seega P. Lavrov, pannes uue kuriteo toime ajal, mil tal oli ennetähtaegselt vangistusest vabastatud ja tal oli võimalus kanda karistust vabaduses olles, on näidanud oma suhtumist talle mõistetud karistusse. Kohtul puudub igasugune kindlustunne selles, et seekordselt vangistusest vabanedes suudaks P. Lavrov muuta enda senist käitumismustrit, kuhu on lahutamatu osana kuulunud õigusrikkumiste toimepanemine.
30. Kohus leiab, et isiku varasemast elukäigust lähtub ohuprognoos uute kuritegude toimepanemiseks. Juba ainuüksi asjaolust, et korduvad karistused ja vabadusekaotus ning kriminaalhooldus ei ole pannud P. Lavrovi oma elus korrektuure tegema, näitab tema ohtlikkust. Ka kohtupraktikas on täheldatud korduvalt karistatud isikute suuremat retsidiivsust. Sellised P. Lavrovi iseloomustusest läbikäivad asjaolud nagu impulsiivsus, hoolimatus oma tegude ja nende tagajärgede suhtes ning mõtlematus, osutavad samuti uute kuritegude toimepanemise ohule.
31. Siinjuures peabki kohus paslikuks hinnata süüdimõistetu neid argumente, mis ta tõi istungil välja seoses tema süü tunnistamise ja kahetsemisega. Nimelt leiab süüdimõistetu, et tal on väga piinlik tekkinud olukorra pärast ja väga häbi kannatanu ees oma antisotsiaalse käitumise pärast. P. Lavrov on ka varasemalt kasutanud vägivalda endise tüdruksõbra suhtes ning tema kuritegude dünaamika on jäänud samaks (kuritegude sarnane joon on vägivaldne käitumine), siis on jätkuvalt oht uue vägivaldse kuriteo toimepanemiseks. Seejuures on P. Lavrovi endise tüdruksõbra suhtes vägivalla kasutamise eest süüdimõistetud ja karistatud neljal korral. Vägivald on hõlmanud nii kannatanu juustest tirimist ja nende põletamist, pea löömist, kaelast kägistamist, lahtise käega näkku löömist ja ka rusikaga näkku ning kõhtu löömist, käest tugevalt haaramist, millega kannatanule tekitati füüsilist valu ja vigastused. P. Lavrovi tegutsemine näitab, et ta ei adu oma tegude tagajärgi. Samuti ei evi P. Lavrov ilmselt mingitki ohvriempaatiat.
32. Töökoha olemasolu vabaduses on iseenesest positiivne asjaolu, mis toetab P. Lavrovi vabastamist. Arvestades aga eeltoodud vabastamata jätmise vastu rääkivaid argumente, ei oma K OÜ juhatuse liikme valmisolek P. Lavrovi võtma vabanemisel tööle xxx ja xxx ametikohale sellist kaalu, et teda ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastada.
33. Ka asjaolust, et P. Lavrovi sõnul on tal ema ja õega hea ja toetav suhe, ei saa teha järeldust, et tema edasine elukäik saab olema õiguskuulekas. 6 1-21-1740
34. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele P. Lavrovi vabanemist toetavatele asjaoludele (elukoha ja töökoha olemasolu, sotsisaalprogrammi läbimine kinnipidamisasutuses, riigikeele õpe, distsiplinaarkaristuste puudumine, võlgnevuste puudumine, ema ja õe toetus) on sedastatavad mitmed asjaolud (alkoholi tarvitamise risk, korduv varasem karistatus, kuriteo sooritamine katseajal), mis tema ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja tema valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
35. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu P. Lavrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 7