4-21-4768/3

4-21-4768 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-4768 (2317,21,007341) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi M Ji kaebus Põhja prefektuuri korrakaitse-büroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palits 13.10.2021 otsusele nr 2317,21,007341 M Ji karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Menetlusalune isik: M J, ik: xxx, elukoht: xxx. Kaebuse esitaja RESOLUTSIOON
4. Jätta M Ji kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palits 13.10.2021 otsusele nr 2317,21,007341 M Ji karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd kaebus on esitatud elektrooniliselt, jätta kaebus VTMS § 118 lg 2 sätestatud korras tagastamata. Määruse koopia saata kaebuse esitanud isikule tema kaebuse saatmisel kasutatud elektronposti aadressile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on VTMS § 189, 190 alusel ja VTMS § 192 ja 193 sätestatud korras ja tähtaja jooksul kohtumenetluse poolel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus määruse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui määrus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määrusekaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Väärteoasjas kohus tuvastas: 15.12.2021 esitas M J Harju Maakohtule alljärgneva sisuga taotluse: Soovin, et minu väärtegu vaadataks uuesti üle. 1 Olen teadlik, et õige kaebuse esitamise kuupäev läks mööda (09.11.2021 a.) Kuupäeva mööda minemises oli mitu põhjust, nii ema koroonasse jäämine ning tema eest hoolitsemine ja majapidamise eest vastutamine, kui ka kooli töödega tegelemine. Otsuses on märgitud kergendavaks asjaoluks ainult kahetsus. Tunnistan ennast väärteo toime panemises süüdi ja kahetsen südamest. Kergendavaks asjaoluks võib ka lugeda seda, et ma olen varasemalt karistamata. Ja ka puhtsüdamlik ületunnistus..... kui politseinik küsis, kas olen joonud.....vastasin, et jah, 6 tundi tagasi jõin ühe õlle. Palun arvestada, ma luban, et ei tee seda viga enam kunagi, lasin Bolt accounti kinni panna. Plaanis on soetada ka endale alkomeeter. Ning peale seda sündmust, pole ma kordagi alkoholi tarbinud. Alates 13.07.2020 – 11.06.2021 olin xxx, teenisin xxx. Enne xxx oli mul juba B-kategooria olemas. xxx õnnestus teha mul C ja CE kategooria juurde. xxx olin autojuht. Lisaks teenisin xxx välja mitmeid ergutusi ehk kiitusi. Vaadates hetke olukorda, nii Eesti kui ka Poola piiril, võib juhtuda, et järgmisena kutsutakse mind, meie kõigi turvalisuse eest seisma. Teen seda heameelega ja uhkusega. Sõjaaja ametikohaks on xxx. Aga selleks on vaja, et mul oleks juhiluba. Juhiluba on väga vajalik ka mulle perekondlikus elus. Endisel kasuisal on firma (xxx), mis tegeleb mööbli parandusega. Kuna kasuisal endal pole juhilube, siis olen aidanud mööbli transpordiga, sest paljudel klientidel ei ole võimalust oma diivaneid ja tugitoole kohale tuua. Ilma minu abita jääb tema firma paljudest töödest ilma. Minu väärtegu kvalifitseerus Liiklusseaduse § 224 lg.2 - sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks. Sama seaduse punktis on olemas ka teine karistus....... rahatrahv. Vastavalt eelnevale, soovin et minu põhikaristus, milleks on viieks kuuks lubade ära võtmine, asendataks rahatrahviga. Kohtu seisukoht: Väärteoasjas koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on väärteoprotokoll koostatud 26.09.2021 ning väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.10.
5. Väärteoprotokollile on 26.09.2021 alla kirjutanud ka menetlusalune isik, märkides, et on protokolliga tutvunud, see on talle arusaadav. On rikkumisega nõus. Soovib saada otsust e-maili peale. Menetlusalune isik on oma allkirjaga kinnitanud, et on protokolli ärakirja kätte saanud ja kinnitab protokolli märgitud isikuandmete õigsust. Kuivõrd menetlusalune isik sai protokolli ärakirja kätte VTMS § 70 lg 1 sätestatud korras, siis oli menetlusalune isik teadlik kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seejuures nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalune isik soovib lahendit saada e-postiga. Seega saadeti kohtuvälise menetleja lahend menetlusalusele isikule tema enda poolt väärteoprotokolli koostanud kohtuvälisele menetlejale avaldatud elektronposti aadressil xxx. Vastavalt VTMS § 114 lg 4 sätetele esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seetõttu, arvestades väärteoprotokolli kantud andmeid, ei saanud tekkida olukorda, et menetlusalune isik ei tea millisest kuupäevast on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (3-1-1-84-13). Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma kui ta ei ole avaldanud soovi otsust kätte saada muul viisil, s.o elektroonilise posti kaudu. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (3-1-1-83-08). Seega oli menetlusalusele isikule väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise 2 menetleja juures kättesaadav, üheselt teada. Kui menetlusalune isik ei pea vajalikuks otsusele järele minna, võtab ta sellega riski, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuses vastu võetud otsustust, laseb mööda kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ja otsus jõustub. Juhul, kui menetlusalune isik aga soovib lahendit elektronposti aadressile ja ise avaldab kohtuvälisele menetlejale elektronposti aadressi, millelt ta teateid vastu võtab, siis on menetlejal õigus eeldada, et menetlusalune isik teated ka kätte saab ning menetlusalune isik peab ise kontrollima temale saadetud teateid. Kohtule esitatud taotluses on märgitud, et kuupäeva mööda minemises oli mitu põhjust, nii ema koroonasse jäämine ning tema eest hoolitsemine ja majapidamise eest vastutamine, kui ka kooli töödega tegelemine. Seejuures on taotlus kohtule esitatud 15.12.2021, s.o kuu ja kümme päeva pärast otsuse kättesaadavaks tegemist kohtuvälise menetleja juures ja otsuse saamist ja enam kui kuu aega pärast otsuse jõustumist. Taotluses on küll märgitud, et kaebuse esitamine viibis ema haigestumise, majapidamise eest vastutamise kui ka kooli tõttu, kuid taotlusele ei ole esitatud ühtegi neid väiteid tõendavat tõendit, s.t on tõendamata ema haigestumine, õpingutega hõivatus ja asjaolu, et peale kaebuse esitaja enese ei ole perekonnas ühtegi liiget, kes haigestunud pereliikme ja majapidamise eest hoolitseks. Samamoodi ei ole esitatud põhjendusi, mis takistas selle kõige kõrvalt trükkida 1,5 lehekülge arvutiteksti 15 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist. Seejuures on taotluses küll märgitud, et taotluse esitaja on teadlik, et kaebuse esitamise kuupäev läks mööda ja on esitatud põhjendused, kuid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses. Juhul, kui kaebetähtaja rikkumine avastatakse alles kohtulikul arutamisel, peab kohus kohtuliku arutamise peatama ning tegema määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta või - juhul, kui on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ning kohus peab seda põhjendatuks, - määruse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamine ilma, et kohus oleks eelnevalt kaebetähtaja nõuetekohaselt ennistanud, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes ja toob kaasa kaebuse lahendamisel tehtud kohtuotsuse tühistamise (3-1-1-55-10). Seega ei saa kohus kaebust läbi vaatama asuda, kuivõrd kaebuse esitaja on kaebetähtaja mööda lasknud ega ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kuna kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud, ei saa kohus seda tähtaega omal initsiatiivil ennistada. Kuivõrd VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. Viidatud KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Sellisest sõnastusest saab järeldada, et lähtuda saaks vaid KrMS § 172 lg 2 p 2 sõnastusest ning sellisest sõnastusest saab järeldada, et põhjuse mõjuvaks hindamine sõltub uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu hinnangust. Seejuures tuleb omaksvõetud kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (3-1-152-05, 3-1-1-5-07). 3 Käesoleval juhul on esitatud kohtule kolm võimalikku põhjust, kuid ühtegi nendest ei ole tõendatud, samamoodi ei selgu, milline nendest põhjustest takistas kaebetähtaja jooksul kaebuse kirjutamist. Ülalviidatud kohtupraktika kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks lugeda isiku endaga vahetult seotud asjaolu, s.o isiku enda rasket haigust, kuid taotluses on viidatud ema haigusele, s.t see haigus ei ole kaebuse esitaja enesega vahetult seotud asjaolu. Majapidamise eest hoolitsemine ja kooli töödega tegelemine saaksid olla isikuvälised asjaolud, kuid need peaksid olema sellised, mis objektiivselt takistavad kaebuse kirjutamist ja kaebuse tähtaegset edastamist. Majapidamise eest peaksid vastutama kõik täiskasvanud isikud ja kui isik tegeleb õppimisega, siis hariduse omandamisega tegelevad kõik haridust omandavad isikud, hoolitsedes samaaegselt ka majapidamise eest. Tegemist on tavaelu juurde kuuluvate kohustuste täitmisega ning need kohustused ei saa olla asjaoluks, mis teevad võimatuks kaebuse tähtaegse koostamise ja edastamise. Seega ei saa kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel olla ka selliseid mõjuvaid põhjusi, mida saaks hinnata objektiivsetena. Kuivõrd aga kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole, puudub vajadus seda ka täpsemalt analüüsida. Vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab selle esitanud isikule kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumisest enam kui kuu möödudes ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, tuleb vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele jätta kaebus läbi vaatamata ja saata kaebuse esitajale määruse koopia. Kuivõrd kaebus on kohtule saadetud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebuse tagastamiseks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4