Obsah (19)

§ 200§ 199§ 73§ 424§ 65§ 274§ 74§ 120§ 64§ 263§ 4231§ 68§ 121§ 16§ 56§ 57§ 423§ 36§ 63

Kriminaalasi nr 1-21-5331 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5331 (20278001660) Kohtu e

§ 200

lg 2 p 7, 9, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; Viljar Pekka süüdistus

§ 200

lg 2 p 7, 9, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 424 lg 2, § 4231 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav ELGAR MUST Isikukood 39005104922, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxx, e-post: , kannab karistust Tallinna vanglas, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, töökoht: puudub. Kolm kehtivat kriminaalkaristust: 1) 01.10.2015. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-17-5171 süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistatud 10kuulise vangistusega,

§ 73lg 1, 3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga; 2) 12.12.2016.

a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega nr 1-16-10996 süüdi tunnistatud

§ 424

järgi ja karistatud 6 kuu vangistusega,

§ 65

lg 2 alusel 1 aasta ja 4 kuu vangistusega, mis asendati 480 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Tartu Maakohtu 24.11.

1. a määrusega pöörati karistuse kandmata osa 5 kuud 24 päeva täitmisele, vabanes 20.06.
2. a, 3) 31.07.
3. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega nr 1-18-4916 süüdi tunnistatud

§ 274

lg 2 p 2 järgi ja karistatud 1 aasta ja 6 kuu vangistusega (kandmata karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust)

§ 74lg 1, 3 järgi 2aastase katseajaga.

26.05.

1. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrusega pöörati vangistuse kandmata osa täitmisele, kannab karistust alates 30.09.
2. a. Väärteokorras 14 kehtivat karistust. Tõkend: puudub Kaitsja Advokaat Aivar Kello Süüdistatav VILJAR PEKKA Isikukood 38504056539, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx, e-post:, kannab karistust Tallinna vanglas, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, töökoht: 100% töövõimetu, ei tööta. Neli kehtivat kriminaalkaristust: 1) 16.01.
3. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-16-10233 süüdi tunnistatud

§ 424

järgi ja karistatud 6- kuulise vangistusega,

§ 74

lg 1, 3 alusel 2- aastase katseajaga koos juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, 2) 08.06.2017. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-17-5171 süüdi tunnistatud

§ 120

ja § 121 lg 1 järgi ja karistatud

§ 64

lg 1 alusel 6 kuu vangistusega,

§ 74lg 1, 3 alusel 1 aasta ja 8- kuulise katseajaga, 3) 15.05.2018.

a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega nr 1-18-1229 süüdi tunnistatud

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistatud 3 kuu vangistusega,

§ 65lg 1 alusel 11 kuu vangistusega.

Vabanes karistuse ärakandmisega 29.08.

1. a, 4) 02.07.
2. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-20-4682 süüdi tunnistatud

§ 424

lg 2 järgi ja karistatud 10 kuu vangistusega,

§ 74

lg 1, 2, 3 järgi kuulus koheselt kandmisele 7 päeva vangistust, 9 kuud ja 23 päeva vangistust 2- aastase katseajaga, 05.05.

1. a kohtumäärusega nr 1-20-4682 karistus pööratud täitmisele, kannab karistust alates 22.05.2021.a. Väärteokorras 7 kehtivat karistust. Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember
3. a RESOLUTSIOON
4. Süüdi tunnistada Elgar Must

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

2. Süüdi tunnistada Elgar Must

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest Elgar Mustale mõista 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust. 2 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja karistuseks kuritegude kogumi eest Elgar Mustale mõista 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. 5.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 31.07.2019.

a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-4916 Elgar Mustale mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis 28.12.2021 seisuga on 3 (kolm) kuud 1 (üks) päev vangistust, ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Elgar Mustale mõista 3 (kolm) aastat ja 5 (viis) kuud ning 1 (üks) päev vangistust.

1. Kohtuotsuste kogumis Elgar Mustale mõistetud karistuse kandmise algust arvestada alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 28.12.
2. a.
3. KrMS § 180 lg 1 alusel Elgar Mustalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena 1044 (üks tuhat nelikümmend neli) eurot 78 senti.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Elgar Musta menetluskulud summas 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot riigi kanda.
5. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
6. Selgitusse tuleb märkida „1-21-5331, menetluskulud, Elgar Must“.
7. Süüdi tunnistada Viljar Pekka

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

11. Süüdi tunnistada Viljar Pekka

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

12. Süüdi tunnistada Viljar Pekka

§ 4231

ja

§ 424lg 2 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

13.

§ 64

lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest Viljar Pekkale mõista 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 14. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja karistuseks kuritegude kogumi eest Viljar Pekkale mõista 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 15.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 02.07.2020.

a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4682 Viljar Pekkale mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis 28.12.2021 seisuga on 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Viljar Pekkale mõista 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. 16.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Viljar Pekka eelvangistuses viibitud aeg 10.04.2021 kuni 22.05.2021, s.o 1 (üks) kuu 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmata osa on 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud 8 (kaheksa) päeva vangistust.

1. Kohtuotsuste kogumis Viljar Pekkale mõistetud ja ärakandmata karistuse kandmise algust arvestada alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 28.12.
2. a.
3. KrMS § 180 lg 1 alusel Viljar Pekkalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena 1220 (üks tuhat kakssada kakskümmend) eurot 98 senti.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Viljar Pekka menetluskulud summas 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot riigi kanda. 3
5. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
6. Selgitusse tuleb märkida „1-21-5331, menetluskulud, Viljar Pekka“.
7. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx esitatud tsiviilhagi täielikult.
8. Välja mõista solidaarselt Elgar Mustalt ja Viljar Pekkalt 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxkasuks (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
9. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde CD-plaadid Häirekeskuse kõnesalvestistega ja DVD-plaat politseipatrulli vormikaamera salvestisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
10. Elgar Mustale ja Viljar Pekkale on esitatud süüdistus

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi selles, et nemad 27.09.2020.

a kella 19.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas grupis koos panid toime röövimise. Nimelt lõhkusid nad xxxxxxx talu majja sissetungimise eesmärgil ära maja välisukse kõrval oleva aknaklaasi, seejärel haarasid majast väljunud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxkäest põrandamopi ja viskasid selle kõrvale maha ning nõudsid akordionite üleandmist, millega kannatanu nõus ei olnud. Seejärel käskis Viljar Pekka Elgar Mustal minna kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxx selja taha, mida viimane ka tegi ning võttis kannatanul ümbert kinni, mille tagajärjel kaotasid nad koos tasakaalu ning kukkusid maha. Kannatanu tajus tegevust otsese ründena nii enda kui majas viibiva elukaaslasexxxxxxxxxxxxx tervisele ja elule, tundis eelnevast suurt hirmu ning ei julenud osutada edasiselt aktiivset vastupanu. Seejärel tungisid Viljar Pekka ja Elgar Must kannatanu tahte vastaselt majja eesmärgiga leida sealt akordionid. Kannatanu tajus hirmu, et kui ta ei anna nõudjatele akordioneid, siis tarvitatakse tema ja tema elukaaslase suhtes vägivalda. Olles survestatud psüühilise ja füüsilise vägivallaga loovutas kannatanu enda tahte vastaselt akordioni „Köhler“ ning Itaalia päritolu akordioni. Kummagi akordioni väärtuseks pidas kannatanu 300 eurot, seega tekitati kannatanule röövimisega kahju kokku 600 eurot ja kokku kahju 625 eurot (lõhutud aknaklaas maksumusega 25 eurot). Elgar Mustale ja Viljar Pekkale on esitatud süüdistus ka

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi varguses.

Elgar Must ja Viljar Pekka, olles eelnevalt s.o 27.09.

1. a koos toime pannud röövimise (lisaks on Elgar Musta 01.10.
2. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1- 17-5171 karistatud varguse eest), 28.09.
3. a öösel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas grupis koos tungisid sisse xxxxxxx tallu varem lõhutud aknaklaasiga akna kaudu ning võtsid ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva televiisori „Philips“ (väärtusega 350 4 eurot) ja akutrellikomplekti „Bosch“ (väärtusega 150 eurot) ning tekitasid kokku kahju 500 eurot.
4. Viljar Pekkale on esitatud süüdistus ka

§ 4231järgi sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt.

Juhtimisõiguseta Viljar Pekka juhtis mootorsõidukit 01.07.

1. a (sh joobeseisundis ja selle eest on teda karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.07.
2. a otsusega nr 1-20-4682), seejärel 10.04.2021.a kella 13.20 paiku Kingu tee 2 juures Kuningamäe külas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas (mootorsõidukit BMW 320D registreerimisnumbriga xxxxxx), seejärel 27.09.
3. a kella 19.30 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Võisiku külas Esku–Võisiku teel (mootorsõidukit Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxxxxx) ning 28.09.
4. a öösel Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Võisiku külas Esku-Võisiku teel (taaskord mootorsõidukit Volkswagen Bora, registreerimisnumbriga xxxxxx). Veel on Viljar Pekkale esitatud süüdistus

§ 424lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

Viljar Pekka juhtis 10.04.

1. a kella 13.20 paiku Kingu tee 2 juures Kuningamäe külas Põltsamaa vallas Jõgevamaal mootorsõidukit BMW 320D registreerimisnumbriga xxxxxx, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema veres vereproovi võtmise ajal kl 16.45 oli 2,49±0,07 mg/g, k=
2. Teo toimepanemise hetkel oli Viljar Pekkal kehtiv karistus joobes juhtimise eest Tartu Maakohtu 02.07.
3. a otsuse nr 1-20-4682 alusel. II Kohtu seisukoht Süüdistus

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi 3.

Elgar Musta ja Viljar Pekkat süüdistatakse

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi selles, et nemad 27.09.2020.

a õhtul võtsid kannatanult xxxxxxxxxxxxxxxxx tema tahte vastaselt ära kaks akordionit: akordioni „Köhler“ ja Itaalia päritolu akordioni.

1. Selles, et süüdistatavad nimetatud kuupäeval xxxxxxxxxxxxxxxxelukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu külas xxxxxxx talus viibisid ja sealt kaks akordionit kaasa võtsid, vaidlus puudub. Seda tõendavad kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ütlused, tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlused, äratundmiseks esitamise protokollid, Häirekeskuse kõnesalvestise vaatlusprotokoll, sündmuskoha vaatlusprotokoll ning Elgar Musta ja Viljar Pekka enda ütlused. Selle kohta, mida süüdistatavad akordionitega edasi tegid, annavad teavet tunnistaja xxxxxxxxxxxi ütlused.
2. Vaidlusküsimus seisneb selles, kas süüdistatavate käitumise näol oli tegemist vargusega

§ 199

tähenduses või röövimisega

§ 200tähenduses.

1. Röövimine koosneb asja äravõtmisest ja vägivallast ja kohtu arvamusel süüdistatavad mõlemad tingimused oma käitumisega ka täitsid. Süüdistatavad võtsid kannatanult xxxxxxxxxxxxxxxxx tema tahte vastaselt ära kaks akordionit, ehk et kannatanu ei soovinud oma akordione süüdistatavatele anda, need võeti temalt ära vägivallaga.
2. Vägivald tähendab kannatanu psüühilist või füüsilist mõjutamist, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks (vt Riigikohtu 14.01.2003 lahend nr 3-1-1-131-02, p 7). Seega võib vägivald olla nii psüühiline kui füüsiline ning tuvastada tuleb mitte üksnes vägivalla esinemine, vaid ka seos vägivalla ja asja ülemineku vahel.
3. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx suhtes füüsilist vägivalda ei kasutatud, s.o ei esinenud kehalist väärkohtlemist

§ 121tähenduses.

A.V. on avaldanud, et kuigi üks meestest võttis tal õues ümbert kinni ja nad kukkusid mõlemad maha, siis füüsilisi vigastusi ega valu talle ei tekitatud (I kd tl 2-5). Seda kinnitab ka tunnistaja Mxxxx Kxxxx, kelle ütluste (I kd lk 104-106) kohaselt 5 ta ei näinud, et keegi oleks A.V.t löönud. Samuti on süüdistatav Elgar Must väitnud (I kd tl 123-125), et kellegi löömist või kellelegi haiget tegemist ei olnud. Ka süüdistatav Viljar Pekka kinnitab (I kd tl 148-150), et nemad A.V.t ei löönud.

1. Kannatanu A.V. suhtes kasutati psüühilist vägivalda - ähvardamist, mis tähendab kannatanu psüühilist mõjutamist eesmärgiga luua asja süüdlasele ülemineku alus. Ähvardamine ei pea tingimata olema sõnaline, vaid võib väljenduda ka konkludentselt ehk tegudega.
2. Kannatanu on ülekuulamisel 02.10.2020 avaldanud, et toimunu tekitas temas hirmu ja hingelist traumat (I kd tl 2-5). Ülekuulamisel 02.07.2021 (II kd lk 163-166) on A.V. täpsustanud, et ta tundis hirmu selle ees, et need kaks meest teda või tema elukaaslast ründavad. Hirm tekkis kannatanul juba siis, kui ta nägi kahte võõrast meesterahvast hilisel kellaajal oma maja juures ja sai aru, et nad ei ole heade kavatsustega. Hirm süvenes, kui üks meestest temalt ümbert kinni võttis, mida kannatanu tajus rünnakuna. Kui mehed majja sisse läksid, suurenes A.V. hirm veelgi. Kannatanu ütlustest ei tulene, et Elgar Must ja Viljar Pekka oleksid teda sõnades millegagi ähvardanud, vaid kannatanu hirm tekkis meeste käitumisest.
3. Hinnates A.V. arusaama olukorrast, ei saa tähelepanuta jätta Häirekeskuse kõnesalvestist (I kd tl 13-16, 17, 18). A.V. on Häirekeskusesse helistades väitnud, et teda rööviti (rõhutatult, et akordione mitte ei varastatud, vaid need rööviti). Kuigi kohus ei pööra sellele väitele nii suurt tähelepanu kui prokurör (kohtu hinnangul ei suuda ilma juriidiliste eriteadmisteta isik, eriti veel hirmu- ja ärevusseisundis, adekvaatselt eristada vargust ja röövimist), on aga oluline, et kannatanu avaldas Häirekeskuse ametnikule sõnaselgelt, et akordionid võeti ära vägisi. Veelgi enam, kannatanu selgitas, et ta on väga närvis ja kardab, et röövlid võivad tagasi tulla.
4. Eeltoodust tuleneb, et A.V. tundis Elgar Musta ja Viljar Pekka ees hirmu ning kartis, et nad võivad teda või tema elukaaslast füüsiliselt rünnata. Kohtu hinnangul oli hirmu tundmine põhjendatud nii kannatanu kui ka objektiivse kõrvalseisja vaatepunktist. Elgar Must ja Viljar Pekka läksid kannatanu maja juurde õhtusel ajal, nad olid alkoholijoobes ja kannatanu jaoks võõrad, neid ei olnud sinna kutsutud. Süüdistatavad on kannatanust, kes on invaliid, ja tema elukaaslasest tunduvalt nooremad ja füüsiliselt märkimisväärselt tugevamad. Seda tajus ka kannatanu, eriti ühe meesterahva puhul, kes oli tema hinnangul musklis ja treenitud lihastega. Elgar Must ja Viljar Pekka ei teinud välja sellest, et A.V. neid õues nägi ja neil ära minna käskis. Sellest sai kannatanu järeldada üksnes seda, et tema isik ja sõnad süüdistatavaid ei heiduta. Üks süüdistatavatest võttis A.V. ümbert kinni ja nad kukkusid koos maha. Kuigi kannatanule ei tehtud sellega haiget, andis see siiski väga selge signaali, et mehed on vajadusel valmis füüsiliseks kontaktiks. Olenemata sellest, et Elgar Must ja Viljar Pekka olid teolt tabatud, s.o neid nägid nii kannatanu kui tema elukaaslane, läksid süüdistatavad majja ja käisid seal omavoliliselt ringi. Järelikult sai kannatanu aru, et temal ei ole olukorra üle mingit kontrolli, vaid kaks võõrast meesterahvast tegutsevad tema kodus oma parima äranägemise järgi.
5. Kirjeldatud käitumine on kohtu hinnangul kannatanu A.V. konkludentne ähvardamine. Õhtune aeg, süüdistatavate joobeseisund, vähimagi isikliku tutvuse puudumine kannatanuga, ilmselge füüsiline üleolek kannatanust, pererahavale vahelejäämisest mitte välja tegemine, soovimatus lahkuda ja füüsilise jõu, kuigi väheintensiivse, rakendamine kannatanu suhtes tähendavad kogumis hinnates seda, et Elgar Must ja Viljar Pekka panid oma käitumisega toime A.V. ähvardamise.
6. Toimepandud psüühiline vägivald on ka põhjus, miks A.V. oma akordionid süüdistatavatele andis. Kannatanu on öelnud, et pidas seda ainsaks viisiks neist meestest lahti saada (I kd tl 2-5) ja kartis, et kui ta pille ei anna, võivad tema ja ta naine viga saada (II kd lk 163-166).
7. Mis puudutab kaitsjate seisukohti, et psüühilist vägivalda ei esinenud või kui ka esines, ei olnud see seotud akordionite üleandmisega, siis leiab kohus, et ühtki teist loogilist põhjendust, miks kannatanu lasi endalt pillid ära võtta, ei ole. Süüdistatavad on kannatanu jaoks täiesti võõrad, tulid tema koju ilma kutsumata ja käitusid äärmiselt ebaviisakalt. Kohtu jaoks on hirmu 6 tundmine ja ähvarduste tajumine ainus eluliselt usutav selgitus, miks kannatanu loobus vastupanu osutamast ja isegi andis ühe akordioni asukoha ise välja. Seda, kui tugevat hirmu A.V. süüdistatavate ees tundis, kirjeldab ka kannatanu järgnev käitumine. Nimelt ei julgenud kannatanu pärast röövimist oma koju jääda, vaid läks koos elukaaslasega Põltsamaale venna juurde. Kannatanul tekkis tunne, et röövlid võivad tagasi tulla.
8. Elgar Must ja Viljar Pekka panid röövimise toime grupis, minnes A.V. elukohta koos ja võttes sealt kaks akordionit ära koos. Selle jaoks tungisid nad sisse kannatanu elukohta, üritades esmalt siseneda akna kaudu ja sisenedes lõpuks uksest ilma kannatanu loata. Süüdistatavad tegutsesid ühtse teoplaani kohaselt ja kooskõlastatult. Oluline pole see, et kes täpselt varguse plaani välja mõtles ja kes akna lõhkus (tulenevalt süüdistatavate ütlustest on nendes detailides mõningased vastuolud). Üheks oluliseks momendiks ühtse röövimise teotahte kujunemisel oli hetk, mil kannatanu A.V. tuli majast välja ja nõudis süüdistatavate lahkumist. Sellest hetkest alates tegutseti röövimise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult (vt ka järgnevad punktid tahtluse osas).
9. A.V.lt akordionite ära võtmine oli ilmselgelt planeeritud. Seda kinnitab asjaolu, et Elgar Must ja Viljar Pekka teadsid täpselt, mille järgi nad on tulnud, s.o kahe akordioni. Kust süüdistatavad akordionite kohta informatsiooni said, asja materjalidest ei selgu, kuid see ei ole kriminaalasja lahendamiseks ka oluline. Tähtis on see, et süüdistatavad läksid A.V. elukohta konkreetselt kahte akordionit ära võtma. Kuigi süüdistatav Elgar Must on oma ütlustes (I kd tl 123-125) väitnud, et neil oli mõte minna sinna majja lihtsalt kondama ja akordionitest nad justkui ei teadnudki midagi, siis süüdistatav Viljar Pekka ütluste (I kd tl 148-150) kohaselt helistas keegi Elgar Mustale ja tahtis pille osta, mille peale süüdistatavad A.V. juurde läksid. Viljar Pekka ütlused haakuvad kannatanu ütlustega, mille kohaselt küsiti temalt akordionite järele juba õues ja süüdistatavad väljendasid korduvalt soovi saada endale mõlemad akordionid.
10. Süüdistatavate tahtlus akordionid ära võtta hõlmas ka A.V. konkludentset ähvardamist, mida on käsitletud ülal. Kohus nõustub kaitsjatega, et Elgar Mustal ja Viljar Pekkal ei olnud konkreetset, eelnevalt läbi räägitud plaani, mida nad sihtkohas teevad või kuidas kannatanuga käituvad. Siiski näitab nende käitumine sündmuskohas, et nende kavatsus ei olnud akordionite salajane ära viimine, vaid nad olid ka valmis kokkupuuteks kannatanuga. Juba maja juurde sõites nägid nad tulesid ja said aru, et keegi on kodus, mida on selgitanud oma ütlustes Viljar Pekka. Sellegipoolest otsustasid nad oma tegevust jätkata ning jätkasid seda ka siis, kui A.V. oli neid näinud ja proovinud ära ajada (vt ka otsuse p 16). Nad jätkasid akordionite nõudmist ja otsimist ka pärast rüselust kannatanuga. Kohus nõustub, et Elgar Musta ja Viljar Pekka eesmärk kannatanu juurde minnes oli üksnes akordionite ära võtmine, mitte kannatanu suhtes füüsilise või psüühilise vägivalla rakendamine. Siiski tuleb märkida, et

§ 16

lg 2 teise lause kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohapealset olukorda hinnates said süüdistatavad aru, et ilma kannatanu hirmutamiseta ei ole neil võimalik akordione kätte saada. Oma tegevuse jätkamine nähes, et kannatanu on kodus ja pille vabatahtlikult ära ei anna, vaid teda tuleb selle jaoks survestada, näitab, et süüdistatavate tahtlus hõlmas ka kannatanu ähvardamist. Järelikult panid Viljar Pekka ja Elgar Must röövimise toime kavatsetult. 19. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Elgar Must ja Viljar Pekka tuleb süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi.

Süüdistus

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi 20.

Elgar Mustale ja Viljar Pekkale on esitatud süüdistus

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi selles, et nemad 28.09.2020.

a öösel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxx külas tungisid sisse xxxxxxx tallu ning võtsid ära A.V.le kuuluvad televiisori „Philips“ ja akutrellikomplekti „Bosch“. 7

1. Kannatanu A.V. ütluste (I kd tl 59-61) kohaselt tuli ta 01.10.2020 pealelõunal koju Xxxxxxxxxxxx tallu ning avastas, et aknad on pärani lahti ning televiisor ja akutrell ära viidud. Televiisori ja akutrelli kadumise avastamise kohta on samasisulisi ütlusi andnud tunnistaja Mxxxx Kxxxx (I kd tl 104-106). 27.09.
2. a sündmuskoha vaatlusprotokollis (I kd tl 19-55) on näha toas olevat televiisorit, mida 02.10.
3. a sündmuskoha vaatlusprotokollis (I kd tl 6580) enam näha ei ole. Kahtlustatav Elgar Must on väitnud (I kd tl 123-125), et nad läksid Viljar Pekkaga 28.09.2020 õhtul akordione tagasi viima, kuid kedagi ei olnud kodus ning majas tuli neil mõte hoopis televiisor ja akutrell kaasa võtta. Kahtlustatava Viljar Pekka sõnul (I kd tl 148150) rääkis Elgar Must juba 27.09.2020 õhul tagasi sõites, et nad võiksid sinna majja hiljem tagasi minna ja ka televiisori ära võtta. Seda nad ka tegid ja lisaks televiisorile võttis Elgar Must veel midagi kaasa, mis hiljem osutus akutrelli komplektiks.
4. Tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi.

Pärast eelmisel päeval toimunud röövimist (p 4) tungisid süüdistatavad ühiselt ja kooskõlastatult ehk grupis koos (p7) sissetungimise teel (p 8) sisse kannatanu majja ja varastasid sealt asju. 23. Elgar Must ja Viljar Pekka panid varguse toime kavatsetult. Elgar Musta ütlusi selle kohta, et nad läksid tegelikult akordione tagasi viima ning televiisori ja akutrellikomplekti vargus toimus poolkogemata, ei saa pidada usaldusväärseteks. Esiteks ei saa pidada eluliselt usutavaks, et tegutsedes sooviga toimepandud kuritegu heastada ja akordione omanikule tagastada, otsustavad isikud kannatanule hoopis rohkem kahju teha. Teiseks ei haaku Elgar Musta ütlused Viljar Pekka omadega, kelle sõnul tekkis mõte tagasi minna ja telekas ära võtta juba siis, kui nad akordione röövimas käisid. Kuigi Elgar Musta ja Viljar Pekka plaan seisnes üksnes televiisori varastamises, hõlmab nende tahtlus ka akutrellikomplekti vargust. Tahtlus ei pea olema suunatud konkreetsele esemele, vaid peab hõlmama süüteokoosseisu asjaolusid. Praegusel juhul oli Elgar Musta ja Viljar Pekka eesmärgiks võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seega panid süüdistatavad varguse toime kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

24. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Elgar Must ja Viljar Pekka tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi.

Süüdistus

§ 424lg 2 järgi 25.

Süüdistuse kohaselt juhtis alkoholijoobes Viljar Pekka 10.04.2021 kella 13:20 paiku Kingu tee 2 juures Kuningamäe külas Põltsamaa vallas Jõgevamaal mootorsõidukit BMW 320D registreerimisnumbriga xxxxxxx

1. Joobetunnustega Viljar Pekkat nägi Kuningamäe tankla juures sõitmas tunnistaja xxxxxxxxx, kes teavitas sellest Häirekeskust (II kd tl 3-5) ja kes on andnud selle kohta ka ütlusi (II kd tl 1-2). Seda, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas juhtis autot just Viljar Pekka, kinnitab ka tunnistaja xxxxxxxxxxx (II kd tl 11-13). Auto juhtimist kinnitab ise ka Viljar Pekka. Seega on juhtimise fakt leidnud kohtu arvates igakülgselt tõendamist. Vaidlust selles asjas on põhjustanud aga Viljar Pekka väide, et tema ei olnud joobes. Võimaluse selliseks väiteks annab südmuste käik, kuivõrd fakt on see, et mootorsõiduki roolist Viljar Pekkat joobnuna ei tabatud ja alkoholisisaldust tema väljahingatavas õhus mõõdeti mõni aeg pärast seda, kui ta oli mootorsõidukit juhtinud. Politseiametnikust tunnistaja xxxxxxxxxxxxon oma ütlustes (II kd tl 6-7) selgitanud, kuidas ta tabas Esku külas Viljar Pekka, kellele just külaelanikud osutasid kui joobes juhile. Viljar Pekka väljus tema kinnipidamise hetkel kortermajast, mille ette ta oli auto parkinud. Viljar Pekkal mõõdeti tema kinnipidamise hetkel joobes suuruseks 1,64 mg/l kohta (II kd tl 19). Seejärel viidi Viljar Pekka Tartusse ja Tartu Ülikooli Kliinikumi joobeseisundi tuvastamise saatekirja (II kd tl 21-24) kohaselt tuvastati Viljar Pekka verest etanoolisisaldus (2,49±0,07) mg/g. Alkoholisisaldust Viljar Pekka veres süüdistuses nimetatud ajal autot juhtides on tuvastatud ka 01.06.
2. a. määratud ekspertiisiga. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 21E-LÕX0112 (II kd tl 137-141) oli etanooli arvutuslik kontsentratsioon Viljar Pekka veres 8 auto juhtimise hetkel süüdistuses märgitud ajal vähemalt 2,12 mg/g, kuid tõenäoliselt oli vere etanooli sisaldus suuremgi enne vereproovi võtmist esinenud etanooli eliminatsiooni tõttu. Seega, kuna LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootosõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi, siis ületas alkoholisisaldus Viljar Pekka veres lubatud piirmäära selgelt.
3. Viljar Pekka eelnev karistatus joobes juhtimise eest nähtub karistusregistri väljavõttest (II kd tl 51-56). Asudes teadlikult pärast alkoholi tarvitamist sõidukit juhtima, pani Viljar Pekka mootorsõiduki joobes juhtimise toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Viljar Pekka tuleb seega süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi.

Süüdistus

§ 4231järgi 28.

Viljar Pekkale on esitatud süüdistus

§ 4231

järgi selles, et ta on juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 01.07.2020, 27.09.2020, 28.09.2020 ja 10.04.

2. 01.07.2020 sõitmise fakti kinnitab kehtiv kohtuotsus (II kd lk 57-61). Seda, et nii röövimise toimepanemisel 27.09.2020 kui ka varguse toimepanemisel 28.09.2020 juhtis sõidukit Viljar Pekka, kinnitavad Elgar Musta ja Viljar Pekka ütlused. Elgar Must on avaldanud (II kd lk 169171), et sõideti Viljar Pekka naise xxxxxxxxxx autoga ning mõlemal korral oli roolis Viljar Pekka. Seda, et tema oli roolis, on tunnistanud ka Viljar Pekka ise (I kd tl 148-150). 10.04.2021 sõiduki juhtimist puudutavaid tõendeid on käsitletud ülal. Seda, et Viljar Pekkal juhtimisõigus puudub, tõendavad vastavad õiendid (II kd tl 78, 176). Üks tunnus, mida süstemaatilisuse hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav ajavahemik. Tegemist on kriteeriumiga, mille kaudu tuvastada tegudevaheline sisemine seos või selle puudumine. Ehkki ajalisel kriteeriumil pole iseseisvat õiguslikku tähendust, tuleb lähtuda põhimõttest, et mida pikem on periood üksikute rikkumiste vahel, seda väiksema tõenäosusega moodustavad need rikkumised n-ö sisulise süsteemi ning seda kaalukamad peavad süstemaatilisuse jaatamiseks olema muud seda toetavad argumendid (vt Riigikohtu lahend 1-20-3067, p 12). Viljar Pekka puhul joonistub kohtu arvates süstemaatilisus välja reljeefselt. Juhtimiste vahelised ajavahemikud on väga lühikesed, rikkumistest peegelduva n-ö sisulise süsteemi moodustabki vajaduspõhisus – Viljar Pekka ei hooli juhtimisõiguse puudumisest, kui on tarvis sõita, siis ta lihtsalt läheb ja sõidab.
3. Viljar Pekka juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta kavatsetult. Ta teadis, et tal puudub juhtimisõigus ning seega oli autorooli istudes tema eesmärgiks mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Viljar Pekka tuleb süüdi tunnistada

§ 4231järgi.

III Karistus 31.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 32. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 1-18-2232, p 71). Elgar Musta karistus 9 33.

§ 200

lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolm kuni viisteist aastat vangistust ning

§ 199lg 2 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Prokurör on taotlenud mõista Elgar Mustale

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi karistuseks 4 aastat vangistust ning

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

34.

§ 200lg 2 sanktsiooni keskmine määra on üheksa aastat vangistust.

Kohus nõustub prokuröriga, et Elgar Mustale tuleb mõista karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Elgar Must ei tekitanud toimepandud teoga olulist kahju, sest röövitud akordionite väärtus kokku oli 600 eurot, millele lisandub lõhutud aknaklaasi väärtus 25 eurot. Samuti oli kannatanu suhtes rakendatud vägivald pigem väheintensiivne, st kannatanu suhtes kasutati üksnes psüühilist vägivalda, talle ei tekitatud füüsilisi vigastusi ega põhjustatud valu. Kohus võtab ka arvesse, et Elgar Must on oma süüd tunnistanud (

§ 57

lg 1 p 3) ja avaldanud kahetsust (

§ 57lg 1 p 8).

Siinkohal tuleb märkida, et puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Isik võib siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka saabunud tagajärge, viidates samal ajal näiteks ka kannatanu rollile toimunus (RKKKo nr 1-20-3535, p 20). 35.

§ 199lg 2 sanktsiooni keskmine määr on kaks ja pool aastat vangistust.

Ka siinkohal nõustub kohus prokuröriga, et Elgar Mustale tuleb mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Elgar Must ei tekitanud kannatanule olulist kahju, samuti esinevad karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamine ja kahetsuse avaldamine.

1. Süüdistataval on kriminaalkorras kolm kehtivat karistust, sh varguse toimepanemise eest. Ta on kandnud vangistust nii reaalselt kui tingimisi, samuti on vangistust asendatud üldkasuliku tööga. Kahetsusväärselt ei ole kõik eeltoodu Elgar Musta õiguskuulekale teele suunanud. Ta on jätkanud ühiskonnas mitteaktsepteeritavat käitumist, mida lisaks uute kuritegude toimepanemisele ilmestavad ka arvukad karistused väärteokorras. Kuriteod, milles teda praeguses asja süüdistatakse, pani Elgar Must toime vahetult enne vangistuse kandmisele asumist, vabadusest n-ö viimast võttes. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Elgar Musta puhul on karistuse eesmärke võimalik saavutada vaid reaalse vangistuse kandmisega.
2. Elgar Mustale tuleb

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi mõista karistuseks 4 aastat vangistust ning

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista Elgar Mustale liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. Kuna asja menetleti lühimenetluses, siis tuleb mõistetavat liitkaristust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ning mõista Elgar Mustale liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.

1. Kuriteod, mille eest Elgar Must käesolevas kriminaalasjas süüdi tunnistatakse ja karistatakse, on pandud toime pärast Tartu Maakohtu 31.07.
2. a otsuse kriminaalasjas nr 1-18-4916 kuulutamist, kuid enne sellega mõistetud karistuse ära kandmist. Seega tuleb

§ 65lg 2 alusel moodustada liitkaristus ka kohtuotsuste kogumis.

Selle jaoks tuleb praeguses asjas mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 39. Kohtuotsuse kuulutamise, s.o 28.12.2021 seisuga on Elgar Mustal kriminaalasjas nr 1-184916 mõistetud karistusest kandmata 3 kuud 1 päev vangistust, mille võrra tuleb mõistetud vangistust 3 aastat 2 kuud suurendada. Seega on Elgar Musta kandmisele kuuluv liitkaristus 3 aastat 5 kuud 1 päev vangistust, mille algust arvestada alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest. Viljar Pekka karistus 10 40.

§ 200

lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolm kuni viisteist aastat vangistust,

§ 199

lg 2 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse,

§ 424

lg 2 kuni nelja-aastase vangistuse ja

§ 4231rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

41. Prokurör on taotlenud mõista Viljar Pekkale

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi karistuseks 4 aastat vangistust,

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistuseks 1 aasta vangistust ning

§ 423

1 ja § 424 lg 2 järgi

§ 36lg 1 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust.

1. Kohus leiab, et Viljar Pekkale tuleb röövimise ja varguse toimepanemise eest mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra sarnastel põhjendustel nagu Elgar Mustale, mida kohus siinkohal üle kordama ei hakka. Elgar Musta ja Viljar Pekka süü on ühesugune. Toimiku materjalide põhjal ei ole alust arvata, et ühe süüdistatava teopanus oleks olnud oluliselt suurem või erinev teise omast. Ka Viljar Pekka puhul tuleb karistust kergendavate asjaoludena arvestada süü tunnistamist ja kahetsuse avaldamist.
2. Kuna Viljar Pekka on süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise pannud 10.04.
3. a toime ühe teoga, moodustavad süüteod ideaalkogumi. Viljar Pekkale tuleb mõista karistus

§ 63

lg 1 kohaselt selle sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ehk

§ 424lg 2 alusel.

Võttes arvesse Viljar Pekka joobe suurust, autojuhtimise aega ja kohta ning asjaolu, et tema tegevus häiris ka Häirekeskusesse helistanud kaaskodanikku, on põhjendatud mõista talle karistus sanktsiooni keskmise määra lähedale.

1. Viljar Pekkal on kriminaalkorras neli kehtivat karistust, sh mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Ta on kandnud vangistust nii reaalselt kui tingimisi. Uute kuritegude toimepanemine korduvatest kriminaalkaristusest olenemata näitab, et karistused ei ole Viljar Pekka puhul oma eesmärki saavutanud, vaid isik on õigusvastase elustiili viljelemist jätkanud. Ühiskonnas kehtivate reeglite eiramist näitavad ka korduvad väärteokorras mõistetud karistused. Seetõttu leiab kohus, et Viljar Pekka puhul on karistuse eesmärke võimalik saavutada vaid reaalse vangistuse kandmisega.
2. Viljar Pekkale tuleb

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi mõista karistuseks 4 aastat vangistust,

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistuseks 1 aasta vangistust ning

§ 4231

ja

§ 424

lg 2 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista Viljar Pekkale liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. Kuna asja menetleti lühimenetluses, siis tuleb mõistetavat liitkaristust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ning mõista Viljar Pekkale liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust.

1. Kuriteod, mille eest Viljar Pekka käesolevas kriminaalasjas süüdi tunnistatakse ja karistatakse, on pandud toime pärast Tartu Maakohtu 02.07.
2. a otsuse kriminaalasjas nr 120-4682 kuulutamist, kuid enne sellega mõistetud karistuse ära kandmist. Seega tuleb

§ 65lg 2 alusel moodustada liitkaristus ka kohtuotsuste kogumis.

Selle jaoks tuleb praeguses asjas mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

1. Kohtuotsuse kuulutamise, s.o 28.12.2021 seisuga on Viljar Pekkal kriminaalasjas nr 1-204682 mõistetud karistusest kandmata 2 kuud 20 päeva vangistust, mille võrra tuleb mõistetud vangistust 3 aastat 8 kuud suurendada, mõistes karistuseks 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust.
2. Käesolevas kriminaalasjas on Viljar Pekka olnud kahtlustatavana kinni peetud ja vahistatud perioodil 10.04.2021 kuni 22.05.2021, mil jõustus kriminaalasjas nr 1-20-4682 tehtud karistuse täitmisele pööramise määrus.

§ 68

lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 12 päeva karistusest maha arvata. Seega on Viljar Pekka kandmisele kuuluv liitkaristus 3 aastat 9 kuud 8 päeva vangistust, mille algust arvestada alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest. 11 IV Tsiviilhagi

1. Kohus on tuvastanud, et Elgar Must ja Viljar Pekka tekitasid kannatanule A.V.le varalist kahju, võttes temalt õigusvastaselt ära akordionid, televiisori ja akutrellikomplekti. Kannatanu on akordionid ja akutrellikomplekti tagasi saanud, kuid tagasi saamata on televiisor „Philips“ väärtusega 350 eurot. Samuti on kannatanule tekkinud varaline kahju 25 eurot, mis on süüdistatavate poolt lõhutud aknaklaas.
2. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
3. Kohtu arvates tuleb A.V. tsiviilhagi summas 375 eurot rahuldada täies ulatuses. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja kaotsimineku korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Elgar Musta ja Viljar Pekka poolt röövitud televiisori asukoht ei ole hetkel teada, mistõttu on tegemist kaotsiläinud esemega, mille väärtus on hagiavaldusest nähtuvalt 350 eurot. Aknaklaasi lõhkumisega tekitatud kahju on hagiavalduse kohaselt 25 eurot. Mõlemad märgitud summad on kohtu hinnangul mõistlikud ja tekitatud kahjule vastavad. Tsiviilhagi tuleb välja mõista Elgar Mustalt ja Viljar Pekkalt solidaarselt. V Asitõendid
4. Kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaadid Häirekeskuse kõnesalvestistega (I kd tl 18; II kd tl 132, 184) ja DVD-plaat politseipatrulli vormikaamera salvestisega (I kd tl 57).
5. Nimetatud asitõendid jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kriminaaltoimikusse. VI Kriminaalmenetluse kulud
6. Käesolevas kriminaalasjas on Elgar Musta menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on 1460 eurot, pool DNA ekspertiiside tasust ehk 142,50 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 3) ning määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4) summas 178,80 eurot kohtueelses menetluses ja 723,48 eurot kohtumenetluses. Kokku on Elgar Musta asjas menetluskulud 2504,78 eurot.
7. Käesolevas kriminaalasjas on Viljar Pekka menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on 1460 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 3), ekspertiisitasu 95 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 3), pool DNA ekspertiiside tasust ehk 142,50 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 3) ning määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4) summas 337,20 eurot kohtueelses menetluses ja 632,28 eurot kohtumenetluses. Kokku on Viljar Pekka menetluskulud 2680,98 eurot.
8. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
9. Kohus on seisukohal, et menetluskulude tasumine kogu ulatuses käiks üle jõu nii Elgar Mustale kui Viljar Pekkale, arvestades menetluskulude suurust ja asjaolu, et süüdistatavatel on sissetuleku teenimine vangistuses viibimise tõttu vähemalt mõnda aega raskendatud. Seetõttu jätab kohus sundraha riigi kanda. Elgar Mustal tuleb menetluskulude katteks tasuda 1044,78 eurot ja Viljar Pekkal 1220,98 eurot. 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing kohtunik 13