← Eesti

2-20-16637/20

Obsah (4)§ 1043§ 1046§ 134§ 1047

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2021, Tartu Tsiviilasja number 2

) § 1046 lg-le 1, jättes muud vajalikud õigusnormid analüüsimata. Kostjal tuleb

§ 1043

; § 1045 lg 1 p 4; § 1046 lg 1; § 1047 lg 1 ja § 134 lg 2 alusel hüvitada hagejale tekitatud mittevaraline kahju, kuna kostja rikkus hageja isiklikke õigusi.

§ 1046

lg-s 2 ja § 1047 lg-s 3 toodud õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning kostja ei ole sellistele asjaoludele ka tuginenud. Kohtuotsusest ei selgu, kas kohtu hinnangul oli tegemist väärtushinnangu või faktiväitega ja kuna kohus eelmenetluses seda menetlusosalistele ei selgitanud, on kohtuotsus üllatuslik. Hageja on seisukohal, et kostja avaldas hageja kohta ebakohase väärtushinnangu, kus süüdistas hagejat alusetult solvamises, mõnitamises ja alandamises. Ei esine ühtegi õigusnormidele tuginevat põhjendust, mis annaks kostjale õiguspärase võimaluse hageja kohta öelda: 4 „Nõudekirjaga tutvumisel vapustas kaebajat nõudekirja jäme, jõhker, üleolev ja solvav toon, advokaadi poolt kasutatud solvangud ja valed, kaebaja nimetamine kurjategijaks, otsene jõhkras toonis ähvardamine, parastav suhtumine, samuti keeleline küündimatus ja labaste tänavasõnade kasutamine. Nõudekirjas esineb otsest ja isiklikku solvamist, jõhkrust, lubamatuid järeldusi, valeväiteid ja ähvardusi.“ „Sarve aukohtu otsus näitab, et advokaat tegutseb nö seaduslikult, kuna tegutseb oma kliendi nimel ja võib seega, kuidas iganes vastaspoolt solvata, mõnitada ja alandada.“ Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis annaks aluse järeldada, et hageja solvas, mõnitas, alandas, valetas, nimetas kostjat kurjategijaks, parastas või ähvardas. Kohus jättis käsitlemata aukohtu hinnangu, et advokaadi nõudekiri ei ole kostja suhtes lugupidamatu, ebaviisakas ega vastuolus seadusega. Riigikohus on leidnud (nt 3-2-1-105-01), et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse. Hagejal tuleb tõendada üksnes kommentaari avaldamine ning asjaolu, et kommentaar käib tema kohta. Mittevaralise kahju eraldi tõendamist saab lugeda n-ö „boonuseks“, kuna kohus hindab tekkinud mittevaralist kahju diskretsioonist lähtuvalt. Kostjal tuleb usutavalt tõendada asjaolu, et mittevaralist kahju ei esinenud; 2) on

§ 1046

lg 2 kohaldamine välistatud, kuna kostja avaldatu ei teeninud avalikkuse huvi, vaid oli avaldatud üksnes hageja halvustamiseks. Ka avaliku elu tegelast ei tohi solvata (vt RKTKo 3-2-1-43-09, p 15). Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-18-13, p 15) ja õiguskirjandusest tuleneb põhimõte, et kuigi avaliku elu tegelane peab taluma keskmisest enam kriitikat, peab see kriitika olema seotud mõne õigustatud eesmärgiga, milleks faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamise puhul on avalikkuse huvi. Maakohus pole põhjendanud, mis alusel võiks hageja solvamist ja alandamist vabandada kolmandate isikute huvidega. Järelikult ei ole kostja avaldatud kommentaarides sisalduv õiguspärane, kuna (i) ei vasta tõele/on põhjendamatu; (ii) on avaldatud põhjendamatult negatiivsena ja ebakohases vormis; 3) on ebaõige maakohtu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-11-04 tuginev seisukoht, et igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Kehtiv

§ 134lg 2 ei eelda, et hageja õiguste rikkumine oleks oluline või erilise raskusega.

Kehtiva ja kuni 30.12.2010 kehtinud

redaktsiooni olemusliku erinevuse tõttu ei saa kohus lähtuda mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel enne 30.12.2010 tehtud lahenditest. Uue redaktsiooni pinnalt tehtud lahendid ütlevad üheselt, et au teotamise kaasustes tuleb alati välja maksa rahaline hüvitis (nt 2-15-16007, p 18).

  1. M. Reiljan vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse jõusse ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja rikkunud hageja isiklikke õigusi. Kostja arvates on hageja teda nõudekirjas ja järgnevas kirjavahetuses solvanud, mõnitanud ja alandanud, käitunud üleolevalt ja ülbelt (kostjat on nimetatud kurjategijaks, au teotajaks, labaselt solvajaks, laimukampaanias osalejaks, ükskõikseks ja hoolimatuks, peitupugejaks, kes kardab oma tegude eest vastutada jne). Sellega on hageja rikkunud kostja isiklikke õigusi ning kahjustanud kostja psüühilist seisundit. Kostjal on õigus oma isiklik subjektiivne arvamus hageja tegevuse kohta välja öelda. Nõudekirjas ja kirjavahetuses sisalduv, meedias avaldatu ja isiku sõnavõtud olid sellise hinnangu kujundamise alusena piisavad. Kostja väärtushinnang pole ebakohane (ei ole vulgaarne, inimväärikust alandav ega mõnitav). Kostja eesmärk ei olnud hagejat kahjustada. Hageja on kohtumenetluses jätkanud kostja sõnade õigsuse kinnitamist: hageja käitumine vastaspoolega on solvav, alandav, mõnitav, üleolev. Ka Aukohus kinnitas, et hageja sõnakasutus ja suhtlusstiil ei ole korrektsed. Samuti on kostja tõendanud, et hageja maine ei ole muutunud pärast Aukohtu otsuse 5 kommenteerimist (hageja maine oli määritud juba enne kostja kommentaari ning hageja on teinud meedias kõikvõimaliku selleks, et oma mainet määrida). Hageja väited on tõendamata. Kuna meedias oli avaldatud vaid hageja ennastkiitvaid artikleid ja vaatepunkti Aukohtu otsuste suhtes, oli kostjal õigustatud huvi avaldada ka enda arvamus Aukohtu otsusest. Väljendusvabadust kaitsevad põhiseaduse § 45, Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art 19 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta; 2) ei pea väärtushinnangute avaldamiseks alati esinema avalik huvi, kuid praegusel juhul on huvi olemas – avalikkust huvitab, kuidas lahenevad hageja skandaalsed kohtuasjad ja mida aukohtu otsus tegelikult sisaldas; 3) vastuse lisad (mida kostja ei esitanud maakohtule, kuna hageja pole varem väitnud, et ta on saanud mittevaralise tervisekahju ja olnud sunnitud külastama psühholoogi) kinnitavad, et hageja väide ränkade tervisekahjude kohta pole eluliselt usutav; 4) avaldas kohus rahalise hüvitise osas seisukoha seoses R. Holmile makstava rahasummaga, seega pole see asjassepuutuv. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
  3. aprilli 2021 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes selles esitatud põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
  4. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
  5. Hagiavalduse kohaselt (I kd, tl 3, p 1) rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et avaldas väljaandes Kroonika artikli „Kaebaja aukohtu otsusest: kuna Robert Sarv esindab klienti, siis võib vastaspoolt alandada ja mõnitada?“ juures järgmise seisukoha: „Sarve aukohtu otsus näitab, et advokaat tegutseb oma kliendi nimel ja võib seega, kuidas iganes vastaspoolt solvata, mõnitada ja alandada. Keegi ei saa teda vastutusele võtta, kuna ta tegutseb kliendi nimel,“ lisas Merike. Hageja kinnitas hagiavalduses, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga (I kd, tl 3 p 2) ning jäi samale seisukohale ka apellatsioonkaebuses (III kd, tl 2, p 10). Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt nõustus maakohus hagejaga, et kostja poolt avaldatu näol on tegemist väärtushinnanguga, kuid see ei ole

§ 1046lg 1 alusel õigusvastane.

Eelnevat arvestades on põhjendamatu vandeadvokaadist hageja seisukoht apellatsioonkaebuses, mille kohaselt rikkus maakohus eelmenetluse sätteid, kuna ei selgitanud hagejale, et kostja poolt avaldatu näol võib olla tegemist ka ebaõige faktiväitega

§ 1047tähenduses.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt avaldatu on käsitletav väärtushinnanguna, mitte faktiväitena ning ekslik on hageja seisukoht apellatsioonkaebuses, et maakohus üllatas teda nõude kvalifitseerimisel. 9.

§ 1046

lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. 6

§ 1046

lg 1 esimese lause kohaselt eeldatakse teise isiku isiklikku õigust rikkuva teo õigusvastasust. Samas tuleneb

§ 1046

lg 1 teisest lausest, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab väärtusotsustuse tegemist ning arvestada kõiki selles nimetatud asjaolusid kogumis.

§ 1046

lg 1 teine lause võimaldab kohtul mitte lugeda õigusvastaseks vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma. Sarnaselt on

§ 1046

lg 1 kohaldamist käsitlenud ka Riigikohus (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-153-16, p 35; nr 3-2-1-161-05, p 15; nr 3-2-1-127-08, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud õigesti

§ 1046

lg-t 1 ja arvestanud seejuures eelnimetatud Riigikohtu praktikat ning asunud põhjendatud seisukohale, et kostja poolt hageja kohta avaldatu ei ole õigusvastane. Maakohtu vastavad põhjendused on sisalduvad kohtuotsuse p-des 35-41. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega korda neid käesolevas otsuses. Ringkonnakohtu arvates väärib rõhutamist asjaolu, et kostja poolt avaldatu oli ajendatud hageja enda käitumisest. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et maakohus ei ole õigusvastasuse kindlakstegemisel lähtunud

§ 1046lg-st 2.

Riigikohus on lahendis nr 3-21-161-05 märkinud, et tulenevalt

§ 1046

lg 1 teisest lausest ei pruugi isiku kohta ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane. 10. Maakohus tuvastas, et kostja poolt hageja kohta avaldatud väärtushinnang ei olnud õigusvastane (

§ 1043

lg 1 p 4) ning seega ei ole täidetud deliktilisest vastutusest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldused. Seega puudub alus

§ 134

lg 2 kohaldamiseks ning maakohus jättis õigesti hageja mittevaralise lahju hüvitamise nõude rahuldamata.

  1. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
  2. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta ja loeb kostjale tagastatuks apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 06.05.2021 kirja 1-l lehel ja 20.03.2021 teksti 3-l lehel, samuti 11.08.2021 täiendavas seisukohas esitatud lisa 1 ja lisa 2 kokku 18-l lehel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.