) § 1046 lg-le 1, jättes muud vajalikud õigusnormid analüüsimata. Kostjal tuleb
; § 1045 lg 1 p 4; § 1046 lg 1; § 1047 lg 1 ja § 134 lg 2 alusel hüvitada hagejale tekitatud mittevaraline kahju, kuna kostja rikkus hageja isiklikke õigusi.
lg-s 2 ja § 1047 lg-s 3 toodud õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning kostja ei ole sellistele asjaoludele ka tuginenud. Kohtuotsusest ei selgu, kas kohtu hinnangul oli tegemist väärtushinnangu või faktiväitega ja kuna kohus eelmenetluses seda menetlusosalistele ei selgitanud, on kohtuotsus üllatuslik. Hageja on seisukohal, et kostja avaldas hageja kohta ebakohase väärtushinnangu, kus süüdistas hagejat alusetult solvamises, mõnitamises ja alandamises. Ei esine ühtegi õigusnormidele tuginevat põhjendust, mis annaks kostjale õiguspärase võimaluse hageja kohta öelda: 4 „Nõudekirjaga tutvumisel vapustas kaebajat nõudekirja jäme, jõhker, üleolev ja solvav toon, advokaadi poolt kasutatud solvangud ja valed, kaebaja nimetamine kurjategijaks, otsene jõhkras toonis ähvardamine, parastav suhtumine, samuti keeleline küündimatus ja labaste tänavasõnade kasutamine. Nõudekirjas esineb otsest ja isiklikku solvamist, jõhkrust, lubamatuid järeldusi, valeväiteid ja ähvardusi.“ „Sarve aukohtu otsus näitab, et advokaat tegutseb nö seaduslikult, kuna tegutseb oma kliendi nimel ja võib seega, kuidas iganes vastaspoolt solvata, mõnitada ja alandada.“ Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis annaks aluse järeldada, et hageja solvas, mõnitas, alandas, valetas, nimetas kostjat kurjategijaks, parastas või ähvardas. Kohus jättis käsitlemata aukohtu hinnangu, et advokaadi nõudekiri ei ole kostja suhtes lugupidamatu, ebaviisakas ega vastuolus seadusega. Riigikohus on leidnud (nt 3-2-1-105-01), et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse. Hagejal tuleb tõendada üksnes kommentaari avaldamine ning asjaolu, et kommentaar käib tema kohta. Mittevaralise kahju eraldi tõendamist saab lugeda n-ö „boonuseks“, kuna kohus hindab tekkinud mittevaralist kahju diskretsioonist lähtuvalt. Kostjal tuleb usutavalt tõendada asjaolu, et mittevaralist kahju ei esinenud; 2) on
lg 2 kohaldamine välistatud, kuna kostja avaldatu ei teeninud avalikkuse huvi, vaid oli avaldatud üksnes hageja halvustamiseks. Ka avaliku elu tegelast ei tohi solvata (vt RKTKo 3-2-1-43-09, p 15). Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-18-13, p 15) ja õiguskirjandusest tuleneb põhimõte, et kuigi avaliku elu tegelane peab taluma keskmisest enam kriitikat, peab see kriitika olema seotud mõne õigustatud eesmärgiga, milleks faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamise puhul on avalikkuse huvi. Maakohus pole põhjendanud, mis alusel võiks hageja solvamist ja alandamist vabandada kolmandate isikute huvidega. Järelikult ei ole kostja avaldatud kommentaarides sisalduv õiguspärane, kuna (i) ei vasta tõele/on põhjendamatu; (ii) on avaldatud põhjendamatult negatiivsena ja ebakohases vormis; 3) on ebaõige maakohtu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-11-04 tuginev seisukoht, et igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Kehtiv
Kehtiva ja kuni 30.12.2010 kehtinud
redaktsiooni olemusliku erinevuse tõttu ei saa kohus lähtuda mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel enne 30.12.2010 tehtud lahenditest. Uue redaktsiooni pinnalt tehtud lahendid ütlevad üheselt, et au teotamise kaasustes tuleb alati välja maksa rahaline hüvitis (nt 2-15-16007, p 18).
Eelnevat arvestades on põhjendamatu vandeadvokaadist hageja seisukoht apellatsioonkaebuses, mille kohaselt rikkus maakohus eelmenetluse sätteid, kuna ei selgitanud hagejale, et kostja poolt avaldatu näol võib olla tegemist ka ebaõige faktiväitega
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt avaldatu on käsitletav väärtushinnanguna, mitte faktiväitena ning ekslik on hageja seisukoht apellatsioonkaebuses, et maakohus üllatas teda nõude kvalifitseerimisel. 9.
lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. 6
lg 1 esimese lause kohaselt eeldatakse teise isiku isiklikku õigust rikkuva teo õigusvastasust. Samas tuleneb
lg 1 teisest lausest, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab väärtusotsustuse tegemist ning arvestada kõiki selles nimetatud asjaolusid kogumis.
lg 1 teine lause võimaldab kohtul mitte lugeda õigusvastaseks vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma. Sarnaselt on
lg 1 kohaldamist käsitlenud ka Riigikohus (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-153-16, p 35; nr 3-2-1-161-05, p 15; nr 3-2-1-127-08, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud õigesti
lg-t 1 ja arvestanud seejuures eelnimetatud Riigikohtu praktikat ning asunud põhjendatud seisukohale, et kostja poolt hageja kohta avaldatu ei ole õigusvastane. Maakohtu vastavad põhjendused on sisalduvad kohtuotsuse p-des 35-41. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega korda neid käesolevas otsuses. Ringkonnakohtu arvates väärib rõhutamist asjaolu, et kostja poolt avaldatu oli ajendatud hageja enda käitumisest. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et maakohus ei ole õigusvastasuse kindlakstegemisel lähtunud
Riigikohus on lahendis nr 3-21-161-05 märkinud, et tulenevalt
lg 1 teisest lausest ei pruugi isiku kohta ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane. 10. Maakohus tuvastas, et kostja poolt hageja kohta avaldatud väärtushinnang ei olnud õigusvastane (
lg 1 p 4) ning seega ei ole täidetud deliktilisest vastutusest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldused. Seega puudub alus
lg 2 kohaldamiseks ning maakohus jättis õigesti hageja mittevaralise lahju hüvitamise nõude rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.