4-21-3448/19

4-21-3448 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

1. november 2021, Tallinn 4-21-3448 (2302,21,007855) Katrin Mikenberg Jane Põldoja Julia Zautina E Li kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.08.2021 otsusele väärteoasjas nr 2302,21,007855, millega E Lit karistati liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot E L - isikukood xxx; xxx kodakondsusega; elukoht: xxx; xxx; e-post: xxx karistusregistri kohaselt varem karistamata Andrei Vesterinen (lepinguline esindaja) – Vesterinen Partnerid OÜ; e-post: info@vestp.ee Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus, esindaja Jaak Paju; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post: ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-135, maakohus otsustas:
2. Jätta menetlusaluse isiku E Li kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.08.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,21,007855 muutmata.
3. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400), märkides ära kohustusliku viitenumbri
4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
5. Otsuse koopia anda E Lile, tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD 1 4-21-3448 Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
6. detsembril
7. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE E L juhtis 04.06.2021 kell 16.58 Tallinnas Mustakivi teel (Tähesaju 18 juures) mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, oli hooletu ega hoidunud oma käitumisega kõigest, mis võiks ohustada teisi liiklejaid ja kahjustada teiste vara. Rikkus teekattemärgise 911 Ühekordne pidevjoon ja 915 Eraldussaar nõudeid ning sõitis otsa tema ees liikunud ja lubatud kohas sõidurada vahetanud sõidukile xxx registreerimismärgiga xxx, põhjustades oma tegevusega varalise kahju T K ja M G. Oma tegevusega rikkus E L LS § 16 lg 1 ja § 14 lg 2 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo 13.08.2021 otsusega väärteoasjas nr 2302,21,007855 karistati E Lit LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühikut ehk 420 eurot.
9. E L esitas kaitsja vahendusel kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kaebuses leitakse, et menetlusalune isik käitus korrektselt ja kohtuväline menetleja ei ole lähtunud kõikidest asjaoludest. Nimelt ei ole videosalvestusest näha, et E L oleks toime pannud väärteo ning kohtuväline menetleja on jätnud üle kuulamata kaebaja kaasreisija O M. Mainitud tunnistaja saab anda ütlusi selle kohta, et kaebaja ei rikkunud teekattemärgistega tähistatud liiklusnõudeid. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde. Kaitsja väitel ei märganud xxx juht küljepeeglist lähenevat kaebaja juhitud xxx. Videosalvestuse järgi tundub, et avarii leidis aset 15-20 meetrit peale pidevjoone lõppemist. Seega oli kaebaja sõidukil võimalik manööver teha õigesti ning see, et ta rikkus liiklusreegleid, on oletuslik. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ei ole märgitud sõidukite pikkused, ei ole märgitud ka avariikohta ja ei ole määratud ekspertiisi avarii toimumise asjaolude kohta. Seega on tegemist sõna-sõna-vastu-olukorraga, tõendeid tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada.
10. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaitsja esitatud seisukohtadega ja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asjas on kogutud õige ja õiglase otsuse tegemiseks piisavalt tõendeid. Olulisim tõend on videosalvestus, millest nähtub, et xxx alustab rea vahetust vasakule kohe kohast, kus see on liikluskorraldusega lubatud ja teeb seda hästi sujuvalt. Kui võrrelda videot kaitsja versiooniga juhtunust, siis see ei haaku, sest füüsiliselt ei saanud kaebaja juhitud sõiduk mahtuda xxx taha ära. Kaebaja ja tema kutsutud tunnistaja väitel oli xxx manööver järsk ja ootamatu, kuid videolt vaadates oli kaebajal võimalus manöövrit ette näha. Seega on tõendamist leidnud, et E L rikkus LS nõudeid ning on põhjustanud liiklusõnnetuse. Tegu on õigesti kvalifitseeritud ja selle eest määratud karistus proportsionaalne. MAAKOHTU SEISUKOHT 2 4-21-3448
11. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 04.06.2021 kella 16.58 ajal toimus Tallinnas Mustakivi teel Tähesaju 18 juures sõiduautode külgkokkupõrge, milles osalesid kaebaja juhitud sõiduauto xxx (xxx) ja M G juhitud sõiduauto xxx (xxx). Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati kahjustused kaebaja juhitud sõiduauto xxx parempoolsele esiküljele ja xxx vasakpoolsele tagaküljele. Nimetatu on tõendatud vahetult pärast toimunut koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (lk 1), millest nähtub nii sündmuse toimumise aeg ja koht, liiklusõnnetuses osalenud sõidukid, nende juhid ja sõiduki omanikud kui ka sõidukitele tekitatud kahjustused.
12. Vaidlus seisneb selles, kas E L rikkus teekattemärgiste ühekordne pidevjoon ja eraldussaar nõudeid ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse sõites otsa tema ees liikunud ja lubatud kohas sõidurida vahetanud M G juhitavale sõiduautole Xxx. Nimetatud asjaolu kindlakstegemisel on olulised järgmised tõendid: - M G juhitud sõiduauto pardakaamera videosalvestus, millest nähtuvalt sõidab sõiduk Tallinnas Mustakivi teel, jõuab salvestise 1:09 sekundil lõigule, kus avaneb kolmas rida ning samal sekundil alustab manöövrit kolmandasse ritta. Manöövri tegemise alguses (1:09 sekundil) on veel näha sõidurea algust tähistav pidevjoon. Juht vahetab sõidurada sujuvalt. Salvestuse 1:11 sekundil sõiduauto rappub ning 1:12 on sõiduauto täielikult kolmandal sõidurajal. Juht sõidab manöövrit tehes 50-52 kilomeetrit tunnis. Salvestuse 1:19 sekundil jääb sõiduauto seisma. - sündmuskoha vaatlusprotokoll, sellele lisatud skeem ning fototabel (lk-d 2-21). Tõendist selgub, et liiklusõnnetus toimus teeosas, kus on kolm sõidurada, millest kolmas eraldussaare juurde tekkiv sõidurada laiusega 2,8 meetrit. Sõidurea algust tähistava pideva joone lõpp-punkt asub eraldussaare tipust 7,8 meetri kaugusel. Seejuures kolmanda sõidurea alguses (eraldussaare tipu juures) on pidevjoon äärekivist 2,8 meetri kaugusel (on sama lai kui algav kolmas sõidurada) ning kahaneb edasise 7,8 meetri vältel kuni äärekivini. Eraldussaare tipust 29,8 meetri kaugusel asub äärekivil nühkejälg, mis lõpeb 30,6 meetri kaugusel. Eraldussaare tipust 32,4 kilomeetri kaugusel asub Xxxi vasakpoolne tagaratas ning 65,4 meetri kaugusel Xxx. Suurim lubatud kiirus sündmuskohal on 50 kilomeetrit tunnis. - tunnistaja M G ütlused maakohtus. Tunnistaja oli sõiduauto Xxx roolis. Tunnistaja selgitas, et sõitis autoga Tähesaju City suunas, möödus reast, mis pöörab vasakule Prisma poole ning peale pidevjoone lõppemist hakkas rahulikult reastuma vasakule. Reastumise käigus juhtus liiklusõnnetus, sest tagant vasakult tahtis kaebaja juhitud Xxx läbi lipsata ja sõitis vasakus reas, mis oli mõeldud vasakule pööramiseks. Algul tunnistaja arvas, et on ise eksinud, aga pärast vaatas tähiseid ja sai aru, et ilma pidevjoont ületamata ei oleks tagumine sõiduk saanud üldse kolmandas reas sõita. - kaebaja E Li ütlused maakohtus. Kaebaja väitel soovis ta pöörata Tähesaju tänavale ning reastus esimesel võimalusel kui joon lubas vasakusse ritta. Kohe pärast tema reastumist hakkas reastuma tema eessõitev Xxx. Kaebaja nägi, et auto sõidab tema autole peale ja kohe pidurdas. Video vaatamise ajal oletas kaebaja, et salvestise 1:08 sekundil oli ta Xxx taga, 1:09 juba reastus vasakusse ritta ja 1:10 juba kolmandas reas. Pardakaamera videosalvestis on eksitav. Kaebaja pööras vasakusse sõiduritta esimesel võimalusel ning Xxx ei näidanud enne manöövri alustamist suunatuld. Liiklusõnnetuses puutus kokku tema auto parempoolne esitiib ning teise auto tagumine vasak uks ja tagumine vasaktiib. Lisaks sai kriimustada kaebaja sõiduki vasak esiratas, mis sõitis vastu äärekivi. - tunnistaja O M ütlused maakohtus. Tunnistaja viibis liiklusõnnetuse ajal Xxxi juhi kõrvalistmel ning selgitas, et sõitis liiklusõnnetuse toimumise ajal koos E Liga Tähesaju tänava suunas. Peale Laagna teed sõitis nende ees Xxx. Kui tuli pöörde koht, siis nemad 3 4-21-3448 pöörasid vasakule ning nende ees sõitnud Xxx juht keeras põhjuseta ja suunatuld näitamata neile ette. Avarii tagajärjel põrkas nende auto vastu äärekivi, teine auto peatas kaugemal. Video vaatamise ajal arvas tunnistaja, et E L alustas reastumist 1:09 sekundil. Ta sai aru, kuidas olukord paistab kaameras ning ei osanud öelda, kuidas E Li juhitud auto nõuetekohast vasakpööret sai sooritada.
13. Kõrvutades pardakaamera videosalvestust sündmuskoha vaatlusprotokolliga, saab ühtviisi järeldada, et kokkupõrge Xxx ja Xxxi vahel sai toimuda vaid viimast sõidukit juhtinud E Li käitumise tulemusel. Nimetatud tõenditest, aga ka tunnistaja M G ütlustest nähtuvalt alustas Xxx vasakule reastumist esimesel võimalusel. Sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi asub sõidurea algust tähistava pideva joone lõpp-punkt eraldussaare tipust 7,8 meetri kaugusel ning videosalvestusest nähtuvalt on Xxx manöövri alguses (salvestisel kell 01:09) pidevjoone lõpp-punkti veel näha. Salvestiselt on näha, et 2 sekundit hiljem kell 01:11 Xxx rappub ning sõiduki kiirus on reastumisel 50-52 km/h. Autojuhtidele üldteadaolevalt läbib 50 km/h liikuv sõiduk ühe sekundiga ligilähedaselt 14 meetrit. 52 km/h liikuva sõiduki puhul on ühe sekundiga läbitav vahemaa ligilähedaselt 14,5 meetrit. Nimetatu on kooskõlas nii salvestiselt nähtava ajakuluga alates Xxx reastumise algusest kuni vappumiseni kui ka sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuva nühkejälje asukohaga, mille jättis kokkupõrke järgselt äärekivile Xxx xxx vasak esiratas. Nimelt 2 sekundiga läbib 50-52 km/h liikuv sõiduk ligilähedaselt 28-29 meetrit ning kokkupõrke tagajärjena äärekivile tekkinud nühkejälg asus eraldussaare tipust arvates 29,8 meetri kaugusel. Järelikult pidi kokkupõrge aset leidma veidi enne nühkejälje algust kolmandal sõidurajal.
14. Arvestades, et Xxx Xxx on keskmise auto pikkusega (s.o ca 4,5 meetrit) ja alustas reastumist kolmandale reale esimesel võimalusel pidevjoone lõppedes kiirusega 50-52 km/h, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebajal, kes oma sõnul sõitis Xxx taga teisel sõidurajal samuti 50 km/h sõidukiirusega, oli võimalik reastuda kolmandale sõidurajale ja jõuda 2,8 meetri laiusel sõidurajal kokkupõrke hetkeks Xxx kõrvale ilma sõiduraja alguses olevat pidevjoont ületamata. Kuivõrd salvestisest nähtuvalt on Xxx sõiduraja vahetus sujuv, siis ei pea kohus usutavaks, et Xxx Xxxi juht E L ei saanud aru Xxx manöövrist. Kohus asub uuritud tõendite põhjal seisukohale, et arutatav liiklusõnnetus sai tekkida üksnes seetõttu, et kaebaja juhtis kolmandale sõidurajale jõudmiseks sõiduki üle teekattele kantud pidevjoonte. Asjaolu, kas Xxx näitas enne reastumist suunatuld või ei, ei ole antud juhul oluline, kuivõrd ei ole põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega – kokkupõrkega. Nimelt üle pidevjoonte ei tohtinud E L Xxx Xxxiga kolmandale rajale suunduda ning Xxx juhil, kes alustas reastumist esimesel võimalusel teekattemärgistega lubatud kohas, oli õigus eeldada, et tagant poolt ei sõida üle pidevjoonte samale rajale sõidukeid.
15. Mis puudutab E Li ja tunnistaja O M ütlusi sellest, et Xxx Xxx pidevjoont ei ületatud, tegi reavahetuse esimesel võimalusel ning Xxx manööver oli järsk, siis need ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega. Mõlemad isikud rääkisid kohtus, et E L tegi reavahetuse nõudeid järgides esimesel võimalusel. Samas, nagu nähtub videosalvestusest, ei olnud Xxx sõidukiirust, kokkupõrke hetkeks läbitud vahemaad ja manöövri sujuvust arvestades Xxx Xxxi samasugune reavahetus ilma pidevjoont ületamata võimalik. Mõlemad räägivad ka sellest, et Xxx manööver oli järsk või ootamatu, kuid videosalvestuse järgi oli nimetatud sõiduauto ümberreastumine sujuv ning kui E L ei oleks liiklusnõudeid rikkunud, siis ei oleks liiklusõnnetust juhtunud. Isikud ei oska erinevust videosalvestise ja enda ütluste vahel selgitada. Seega ei ole nimetatud isikute ütlused osas, mis puudutavad reavahetust ning eesliikuva sõiduki manöövrit, usaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta. 4 4-21-3448
16. Kaitsja hinnangul ei ole välja selgitatud kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ning tekkinud on sõna-sõna-vastu-olukord. Kohus sellist seisukohta ei jaga, sest peale isikute ütluste on asjas kogutud ka teisi tõendeid. Toimikusse on lisatud on hea kvaliteediga videosalvestis, millest arusaamine ei ole ülemäära keerukas, samuti on asjas teostatud väga üksikasjalik, skeemi ja rohkete fotodega sündmuskoha vaatlusprotokoll. Seega on kohtuväline menetleja kogunud otsuse langetamiseks piisavalt materjale ja otsuse saab teha eriteadmistega liiklusasjatundjat kaasamata. Kui kaebaja leidis, et tähtis on mõlema sündmuses osalenud sõiduki pikkus, siis oli tal võimalus need andmed sõiduki esindustest välja uurida. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul sõiduautode pikkusel liiklusõnnetuse põhjuse väljaselgitamiseks olulist kaalu. Lisaks heidab kaitsja menetlejale ette, et ei ole kindlaks tehtud liiklusõnnetuse toimumise koht. Kohus tõi eelnevalt pardakaamera salvestuselt nähtuva Xxx kiiruse, manöövri toimumise üksikasjade ja sündmuskohavaatluse protokollist nähtuva andmestiku alusel esile, et sõidukite kokkupõrke koht oli eraldussaare tipust arvates veidi vähem kui 29,8 meetri kaugusel. Selline järeldus haakub iseenesest ka kaebaja enda väitega, mille kohaselt tema auto vasak esiratas tõukus kokkupõrke tagajärjel vastu äärekivi. Selline järeldus on kooskõlas ka 50-52 km tunnis liikuva Xxx läbitud vahemaaga (28-29 m) sõiduraja vahetamisel 2 sekundi kestel.
17. Väärteoetteheite järgi rikkus E L teekattemärgise 911 ühekordne pidevjoon ja 915 eraldussaar nõudeid. Nimetatud nõuded on sätestatud majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruses nr 12 Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele ning sama määruse § 25 lg 1 p 3 ja lg 6 p 3 kohaselt nimetatud teekattemärgistest 911 ja 915 üle sõita ei tohi. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Liiklusseaduse § 16 lg 1 järgi peab liikleja hoiduma kõigest mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. E L toodud nõudeid ei täitnud, eiras teekattemärgiste nõudeid, tekitas sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju teistele isikutele, mistõttu on täidetud LS § 223 lg 1 objektiivne koosseis.
18. Etteheidetava teo pani E L toime ettevaatamatusest - ta pidi aru saama, et üle pidevjoonte kolmandale sõidurajale sõites rikub ta liiklusnõudeid, selline rikkumine ei ole ohutu ja võib põhjustada liiklusõnnetuse. Tähelepanematusest ei arvestanud ta asjaoluga, et võimaluse avanedes võib teekattemärgistega lubatud kohas manöövrit alustada temast ees liikunud Xxx teiselt sõidurajalt.
19. E Li süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
20. LS § 223 lg 1 järgi võib mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on E Lit karistanud rahatrahviga 105 trahviühikut (420 eurot), s.o kergema karistusliigiga ja sedagi sanktsiooni alumises kolmandikus. Seega on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel juba arvestanud, et tegemist on ettevaatamatusest toime pandud süüteoga, kus varaline kahju seisnes väheses plekimõlkimises ning teistele isikutele tervisekahjustusi ei tekkinud, samuti seda, et karistusregistri andmetel ei ole süüteo toimepanijat varem liiklussüütegude eest karistatud. Seega on kohtu arvates 420 euro suurune rahatrahv E Lile piisav, et mõjutada teda edaspidi liiklusnõudeid järgima ning olema kaasliiklejate vastu tähelepanelikum ja kohusetundlikum. Mõistetav karistus on proportsionaalne ka üldpreventiivseid eesmärke 5 4-21-3448 silmas pidades, st näitab üldsusele, et ka ettevaatamatusest toime pandud liiklusõigusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 6