) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Nõude aluseks on kostja ja xxx vahel sõlmitud leping(ud). Liitumislepinguga sõlmiti 10.01.2019 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt xxx hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt xxx hinnakirjale. Liitumislepingu lisana sõlmiti 10.01.2019 järelmaksuleping seadme Apple iPhone XR 64GB ostmiseks, mille netohind on 799,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 12,9% aastas. Krediidi kulukuse määr on 13.67% aastas. Liitumislepingu lisana sõlmiti 15.01.2019 järelmaksuleping seadme Apple iPhone 8 64GB ostmiseks, mille netohind on 649,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 12,9% aastas. Krediidi kulukuse määr on 13.67% aastas. xxx on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas xxx teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas xxx poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse xxx osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud 2 arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. xxx on saatnud 29.04.2019 kostja poolt avaldatud aadressile xxx ülesütlemise. Kostjaga sõlmitud lepingud on üles öelnud 28.06.2019.a. Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 1. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega. xxx järelmaksu tingimuste p 5.2 järgi on xxx õigus järelmaksuleping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seoses lepingute ülesütlemisega 28.06.2019 muutusid täiendavalt sissenõutavaks kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed kogusummas 1019,57 eurot, nagu kajastub arvel nr xxx. Nimetatud summad lisandusid juba võlgnevuses olevatele järelmaksulepingust tulenevatele osamaksetele 479,35 eurot ehk kokku oli järelmaksulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud võlgnevus 1498,92 eurot. Vastavalt järelmaksu maksegraafikutele oli tasumata intressi summa 69,11 eurot. Järelmaksulepingust tulenev tasumata põhiosa oli seega 1429,81 eurot. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata põhivõlgnevus osutatud teenuste eest summas 436,73 eurot ning järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 1429,81 eurot. Kokku on põhivõlgnevus 1866,54 eurot (436,73 + 1429,81). Lisaks on kostjal järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus 69,11 eurot. xxx loovutas 22.08.2019 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 1866,54 eurot, intressivõlgnevus 69,11 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 506,91 eurot; viivised alates 25.08.2021 kuni põhinõude summas 1866,54 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 275,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 24.09.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
3 Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 275 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 275 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning esitatud on üksnes hagiavaldus, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele, ei ole tegemist keeruka nõudega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning tsiviilasja hagihinda ei pea kohus põhjendatuks 480 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 515 eurot (275+240).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (515 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.