1-19-8958 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-8958 (19244000941) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekre

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Aleksandr Paltšikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Aleksandr Paltšikov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14.11.2019 otsusega

§ 200

lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti Aleksandr Paltšikovile liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 21.09.

1. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 05.12.
3. 12.11.2021 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Aleksandr Paltšikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Aleksandr Paltšikov karistusaeg algas 21.09.2019, see lõppeb 08.01.2024 ja

§ 76lg 2 p 1 kohane tähtaeg 1 1-19-8958 saabus 14.11.2021.

Aleksandr Paltšikovi isikuandmetele tuginedes vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta Aleksandr Paltšikovi ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas Aleksandr Paltšikov, et toetab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla, märkides täiendavalt, et omandas vanglas keevitaja eriala, vanglas töötab keevitajana ja soovib vabaduses töötada samas valdkonnas. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab, et Aleksandr Paltšikov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 6.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus möönab, et Aleksandr Paltšikov on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Aleksandr Paltšikov avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet, elukoha omanik ja seal elavad täisealised elanikud on andnud nõustumuse Aleksandr Paltšikovi sinna elama asumiseks ühes elektroonilise valveseadme paigaldamisega, siis on elukoht Aleksandr Paltšikovil vabanemise järgselt olemas ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Seega tuleb nentida Aleksandr Paltšikovi puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Aleksandr Paltšikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Hinnates Aleksandr Paltšikoviga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Aleksandr Paltšikovi käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Kohus toob välja, et Aleksandr Paltšikov on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses nr 31-1-91-06 on selgitatud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Aleksandr Paltšikovi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, 2 1-19-8958 distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul täidetud oluline kriteerium, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kohus leiab, et kui süüdimõistetu on vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õigusrikkumisi toime panemata, siis on täidetud eeldus, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Aleksandr Paltšikov suudab oma käitumist korrigeerida vastavalt kehtivale seadusandlusele. Aleksandr Paltšikovi karistus kantavana vangistuse tingimustes hindab kohus läbituks positiivselt.
2. Nõustuda saab sellegagi, et Aleksandr Paltšikovi käitumises vangistuses on postiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. Nii on Aleksandr Paltšikov vangistuses tegelenud nii õppimise kui töötamisega, ent mis oluline – töötamisega on ta olnud hõivatud pikema perioodi jooksul. Pikemaajaline töötamine toob kaasa järelduse tööharjumuse kohta. Ühtlasi on töötamisest saadud sissetulek taganud talle iseseisva toimetuleku ja annab võimaluse tasuda rahalisisi kohustusi ning võlgu. Iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Paltšikovi vangistuses viibimise jooksul läbinud A1 ja A2 riigikeele kurususe ning sooritanud eksami. Karistuse kandmise ajal on omandatud keevitaja kutseeriala. Vangistuses viibimise perioodil on läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening ning osalemisel on sotsiaalprogramm Õige hetk. Kahtlusteta evivad kaalu head ja toetavad suhted lähedastega, mis annavad täiendavad kaalu isiku vabastamiseks. Ametnikega suheldes on Aleksandr Paltšikov koostöövalmis ja suhtub positiivselt. Aleksandr Paltšikovil on olemas vabanemisfondis rahalisi vahendeid esmaseks toimetulekuks vabaduse tingimustes. Eelneva pinnalt on alust seisukohaks, et Aleksandr Paltšikovi puhul on arvukalt asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabanemist toetavad ja tema karistamisega on saavutatud progress rehabilitatsiooni suunas. 10.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Aleksandr Paltšikovi karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. Aleksandr Paltšikov tunnistati süüdi ja ta kannab karistust vägivallaga toime pandud varavastase kuriteo toimepanemises. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemise aluseks on kaks kuriteoepisoodi, mis pandi toime relvataolise esemega ähvardades. Kuriteoepisoodid pandi toime vaid mõnepäevase vahega. Aleksandr Paltšikov pannes toime esimese süüdimõistva kohtuotsuse tegemise aluseks oleva kuriteo, on kuriteo toimepanemise õnnestumise järgselt samadel asjaoludel asunud taas toimetama sama teomustri järgi ja samas kaupluses. Aleksandr Paltšikov kordas oma käitumisakte. Vanglakaristus kannab kinnipeetav teistkordselt. Vangistuse kandmise aluseks olev kuritegu oli toime pandud kvalifitseeriva tunnusena korduvus. Aleksandr Paltšikovile mõistis kohus liitkaristuse kohtuotsuste kogumis. Aleksandr Paltšikov on pidanud võimalikuks käituda viisil, kus ta ei väärtustanud talle antud võimalust kanda karistus vabaduses käitumiskontrollile allutatuna, olles vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi. Aleksandr Paltšikov ei väärtustanud talle antud võimalust kanda karistus vabaduses olles vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt ühes käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täites. Aleksandr Paltšikov pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Seejuures on tähelepanuväärne, et vaid napi dekaadi möödumisel asunud toimetama viisil, millel on karistusõiguslik kvaliteet. Aleksandr Paltšikov pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Karistusregistri väljavõttest selgub seegi, et Aleksandr Paltšikov on kriminaalkorras karistatud neli korda ja on toime pannud eriliigilised süüteod, nii liiklus- kui ka varavastase süüteo. Eeltoodust järeldub, et Aleksandr Paltšikov ei ole väärtustanud teiste isikute ootust ohutuse ja oma vara kaitsel. Seega on Aleksandr Paltšikov korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kes on toime pannud eriliigilisi süütegusid ja seda karistuse kandmise ajal. Aleksandr Paltšikov on isikuks, kes korduvalt ei ole väärtustanud kohtu usaldust kanda karistus vabaduse tingimustes. 3 1-19-8958
2. Seega kohus on varasemalt andnud Aleksandr Paltšikovile võimaluse vabaneda karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Varasema ennetähtaegse vabastamise materjalidest selguvana Aleksandr Paltšikovi optimistlik seisukoht seaduskuulekaks eluks ei realiseerunud. Varasemad vestlused alkoholi tarbimise kahjulikusest edulootust ei toonud. Olukorras, kus kinnipeetav enda sõltuvust ei tunnistanud, on ta vaid napi aja möödudes vabanemise järgselt pannud toime alkoholi varguse. Toetavad suhted lähedastega Aleksandr Paltšikovile piisavaks motivaatoriks seaduskuulekaks eluks ei osutunud. Olukorras, kus Aleksandr Paltšikov naaseb taas samadesse tingimustesse, puudub edulootus katseaja edukaks läbimiseks.
3. On ilmne, et alkoholi tarvitamine on olnud Aleksandr Paltšikov kuritegeliku käitumise peamine põhjus ning on suurim riskitegur ka sellise käitumise jätkumiseks. Arvestades Aleksandr Paltšikov eelnevat harjumust alkoholi tarbida, on kohtul võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Aleksandr Paltšikov suhtes kohtul usaldus puudub. Usalduse puudumise tingib Aleksandr Paltšikov enda enne vangistuse kandmisele asumist objektiivselt avaldunud käitumine. Olles süüdi mõistetud alkoholi varguses ja olles vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt, on ta vaid loetud päevade möödumisel peale karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabanemist taas asunud varastama alkoholi. Analüüsides seejuures Aleksandr Paltšikovi käitumismustrit ja antud selgitusi, on kohus veendumusel, et Aleksandr Paltšikov senine karistuse kandmise aeg ei ole mõjunud viisil, et kohtul tekib Aleksandr Paltšikov puhul usaldus, et kinnipeetav uut kuritegu toime panema ei asu. Aleksandr Paltšikov on alkoholi vaba elu elanud vaid karistuse kandmise ajal. Arvestades tema varasemat elukäiku ning väljakujunenud harjumusi ja karistuse kandmise aja pikkust, siis ei ole sedastatavad Aleksandr Paltšikov käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita - Aleksandr Paltšikov on loobunud alkoholi tarbimisest. Kuigi Aleksandr Paltšikov avaldas kohtuistungil, et mõistab oma probleemi algpõhjust ja läbitud on ka asjakohaseid sotsiaalprogramme, siis tema varasem käitumine sellele seisukohale tuge ei avalda. Arvestades asjaolu, et iseloomustuse järgi on Aleksandr Paltšikov isik, kes seni on demonstreerinud, et ei suuda vabaduse tingimustes oma käitumist kontrollida, on oht taaskord panna toime süütegu kõrge. Olukorras, kus isik ei mõtle tegu-tagajärg seosesuhtele ning käitub impulsiivselt, ei hinda kohus edulootust selliseks, et vabastada kinnipeetav ennetähtaegselt. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sedagi, et Aleksandr Paltšikovil on ees ootamas sotsiaalprogrammi jätkutegevused, mis kinnistavad omandatud teadmisi ja loovad suuremad eeldused seaduskuulekaks eluks.
4. Kui siia juurde arvestada, et Aleksandr Paltšikov näol on tegemist isikuga, kellele on antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses käitumiskontrollile allutatuna, ei osanud neid võimalusi hinnata ja pani toime uusi kuritegusi, mistõttu on korduvalt mõistetud liitkaristus. Oma varasema käitumisega on Aleksandr Paltšikov väljendanud motivatsiooni puudumist kanda mõistetud karistus vabaduse tingimustes. Käitumiskontrollile allutatuna pani ta toime uue kuriteo ja seda vaid mõne kuu pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Kohus ei leia põhjuseid, mis tekitaksid kohtus usalduse, et seekord suudab Aleksandr Paltšikov pälvida kohtu usalduse. Kohtu usalduslimiit on ammendunud. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja antud võimalused Aleksandr Paltšikovile mingisugust õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud ning kriminaalhooldaja järelevalve ei ole piisav motivaator Aleksandr Paltšikovi õiguskuulekale teele suunamisel.
5. Analüüsides toimepandud tegude tehiolusid, on kohus seisukohal, et vaatamata Aleksandr Paltšikovi vangistusaegsele positiivsele käitumisele ja progressile on ta toime pandud teoga kahjustanud õigushüvesid ja õiguskorda sedavõrd, et tema poolt seniks kantud karistusaeg pole piisav, et allutada teda vangistusest erinevale karistuse kandmisele viisile. Olgu ka korratud, et seadusandaja tahte kohaselt (vt

§ 76

lg 4) on süüdimõistetu vangistusaegne korrektne käitumine vaid üks aspekt, mida kohus arvestab 4 1-19-8958 vabastamisküsimuse lahendamisel. Kohus ei saa kõrvale jätta ega jäta kõrvale toimepandud kuriteo asjaolusid – kuriteo toimepanemise asjaolusid kohustub kohus arvestama seadusest tulenevalt. Lisaks tuleb silmas pidada, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab olema tema ennetähtaegeks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Kuna Aleksandr Paltšikovi karistamise aluseks olevad teod viitavad võimalusele, et ta on suuteline uuteks kuritegudeks majandusliku kasu saamise eesmärgil ja arvestades, et töökohagarantii puudub, siis viitab see ka küllaldaselt suurele uute kuritegude toimepanemise ohule. Eeltooduga seoses kohus möönab, et Aleksandr Paltšikovi vabanemise korral on tal vabaks kasutamiseks rahalisi vahendeid väärtuses, mis võimaldavad tal vähemalt mõne aja jooskul, esialgselt majanduslikku toimetulekut. Siinkohal on oluline, et Aleksandr Paltšikovil on võlgnevused, mis tema majanduslikku toimetulekut arvestades on märkimisväärsed suuruses ca 14 000 eurot. Märgitu koostoimes asjaoluga, et Aleksandr Paltšikovi jaoks oli kuritegude toimepanemise motivaatoriks majandusliku kasu saamine, viitab ühetaoliselt, et Aleksandr Paltšikovi majanduslik olukord pole juba varasemalt olnud tema õiguskuulekuse garantiiks, ning on ohuks mis võib viia uute kurotegude toimepanemisele. Seda enam, kui kuritegude toimepanemise asjaolud on muutunud ohtlikumaks.

1. Vaatamata asjaolule, et kohtu veendumusel pole Aleksandr Paltšikovi poolt ära kantud karistuse pikkus ja temast lähtuv oht piisavad tema karistuse kandmise viisi muutmiseks, ei pea kohus võimalikuks Aleksandr Paltšikovi vabastamist ka järgmistel põhjustel. Aleksandr Paltšikovi kohta koostatud iseloomustuse järgi ja individuaalse täitmiskava järgi soodustusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Individuaalne täitmiskava ei näe käesoleva aja seisuga ka ette avavanglasse paigutamise võimalust. Aleksandr Paltšikov on hinnatud kinnipeetavaks, kes vajab järelevalvet, suunamaks teda õiguskuulekale käitumisele ja võimaldamaks vangistusasutusel tema suhtes vangistuse täideviimist. Tõsi, et vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine vangistuses olnud suhtlemisel ametiisikutega positiivne. Samas süüdimõistmise aluseks olev kuritegu ei olnudki seotud vägivallaga. Tegemist oli etteplaneeritud toime pandud raske varavastase kuriteoga. Kohtu seisukoha järgi kinnipeetava käitumismustris on ilmnenud muutused, kuid puudub võimalus kinnitada toimunud muutuste püsivust ning Aleksandr Paltšikov on alles oma mõttemaailmas suundumas seaduskuulekale teele.
2. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teo pani Aleksandr Paltšikov toime tingimustes, kus tal olid olemas kindel elukoht ja lähedase toetus, ehk et sisuliselt olid Aleksandr Paltšikovil olemas ligilähedaselt samalaadsed tingimused, mis toetavad vaadeldavalgi juhul tema ennetähtaegset vabanemist. St, et juba varasemalt pole Aleksandr Paltšikovi vabastamise kasuks rääkivad asjaolud tema õiguskuulekust taganud ega välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. See toob põhjuslikuna kaasa, et ka praegusel juhul pole kohtul võimalik positiivsetele ja Aleksandr Paltšikovi vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni.
3. Kohus arvestab sedagi, et elektroonilise valveseadme alla vabanemisel on võimalik kontrollida, kas isik viibib enda elukohas. Kuid seadme abil ei ole võimalik kontrollida millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Mõningal määral võib elektrooniline valve küll takistada kuritegude toimepanemist, kuid ei välista seda täielikult. Elektrooniline valve ei võimalda täielikult kontrollida, millega isik vabaduses olles tegeleb, mistõttu on vähetõenäoline, et see meede vähendaks kahtlustatava puhul uute kuritegude toimepanemise riski. Seega ümbritseb kinnipeetavat vabanemise korral taas tuttav ümbruskond ning esineb risk uute kuritegude toimepanemiseks. Ja nagu kohus välja tõi, ei taganud seaduskuulekat elu ka lähedaste olemasolu. Ehk elektroonilise valve ei taga uute varavastaste kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu vanglas viibimise puhul. 5 1-19-8958
4. Aleksandr Paltšikov avaldas kohtuistungil, et vabanemise koral soovib jätkata töötamist omandatud erialal. Kiiduväärt on töö tegemise soov ning omades seejuures erialast ettevalmistust ja töö tegemise kogemust. Kuid Aleksandr Paltšikovi varasem ametlik töökogemus on napp. Arvestades, et Aleksandr Paltšikovil on harjumus toime panna varavastaseid kuritegusi ja panusta kohus soovile tulevikus ametlikule töö tegemisele sellist osakaalu, mis toetaks kinnipeetava ennetähtaegset vbanemist. Seda enam, et Aleksandr Paltšikovil puudub töökoha garantii.
5. Aleksandr Paltšikovi iseloomustuses on välja toodud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse arvmääratlused. Kohus väljendab ühemõtteliselt ja selgelt, et nimetatuid arvandmeid kohus seisukoha kujundamisel ei arvetanud. Viitega kõrgema astme kohtu lahenditele, selgitab kohus, et pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Metoodikat ja täpseid andmeid teadmata pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel järgiti metoodikat ja võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. (vt täpsemalt RKKKm
6. märts 2019 nr 1-09-14104 p 27).
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksandr Paltšikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 6