lg 1 rikkumisele ei vasta tõele, samuti on antud väide tõendamata ning kostja seda omaks ei võta. Kostja ei nõustu ka hageja väidetega nagu oleks kostja enda kohustuse täitmisest kõrvale hoidnud ning väldiks hagejaga suhtlemist. Hageja sellekohased väited on tõendamata. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Isegi kui lepingurikkumine oleks toimunud
lg 4 alusel, peab eelnevalt väidetavast tehingust taganemisele andma kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmise jaoks, mida hageja teinud ei ole. Samuti märkis kostja, et ei saa enda kohustust täita temast mitte sõltuvatel põhjustel, kuna kinnistu on arestitud ebaseaduslikult ning keelumärke tõttu pole võimalik kinnistut jagada väiksemateks osadeks sh 1 ha suuruseks maatükiks, mis on kõnealuse müügitehingu objektiks. Seega ei ole kostja ka lepingu 6.1 tähenduses endal lasuvat kohustust rikkunud asjaõiguslepingu sõlmimise jaoks. Hageja ei ole õigustatud kostjalt küsima ka leppetrahvi summas 5000 eurot lepingu p 6.1.3 alusel kuna täiendavat tähtaega hageja kostjale ei ole andnud ning tehingust taganemise materiaalõiguslikud eeldused tehingust taganeda ei ole olnud täidetud, puudus nõusolek tehingust taganemise jaoks ja ka eeldusi reaalselt ei eksisteeri. Leppetrahv on ka põhjendamatult suur, tavapäraselt on see ühiskonnas valitsevate arusaamade ja kokkulepete kohaselt ca 10 % tehingu summast, antud tehingu puhul ca 90%, selline leppetrahvi suurus on hea usu põhimõtetega vastuolus kuna ületab tavapärases kinnisasja müügitehingus olevat leppetrahvi 8x. Samuti ei ole hageja kahju kannatanud. Seega saaks olla hea tavaga kooskõlas leppetrahv 650 eurot. Kostja ei nõustu ka hageja poolt välja toodud viivise väljamõistmise aluste käsitlusega ning vastav taotlus arvestada viivist hagi esitamisest on asjakohatu. Hagejal on õigus arvestada viivist antud juhul sellest hetkest kui hageja oleks tehingust taganenud seaduslikult ja tegu oleks kehtiva tehingust taganemisega, hetkel aga seda ei ole toimunud, seega ei ole ka õiguslikku alust viivist nõuda hagejal. 3 Kohtu põhjendused
) § 116 lg 1,
lg 2 p 1 ja 5,
lg 1 ja
lg 1 p 1 alusel õigus müügilepingust taganeda, kui: lepingupoolte vahel on kehtiv müügileping, lepingupool on müügilepingut oluliselt rikkunud, sh on lepingupool jäänud oluliselt ilma sellest, mida ta lepingu alusel saada lootis või müüja ei ole kõrvaldanud ükskõik millist puudust täiendava tähtaja jooksul ja lepingupool on esitanud mõistliku aja jooksul taganemisavalduse.
lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe
lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks.
lg 1 näeb ette õiguse nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist lepingust taganemise korral. Poolte vahel sõlmitud müügilepingu p 6.1.3 kohaselt oli hagejal kahenädalase etteteatamistähtajaga (täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks) õigus lepingust ühepoolse 4 avalduse alusel taganeda kui asjaõiguslepingut lepingu eseme omandi üleandmiseks kostjalt hagejale ei ole kostjast tulenevatel asjaoludel sõlmitud hiljemalt 30.03.
lg 2 p 1, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Käesoleval juhul oli hagejal õigustatud ootus sõlmida hiljemalt 30.03.2016 asjaõigusleping ning saada lepingu eseme omanikuks. 7.
lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 1 kohaselt tuleb lepingu poolel esitada lepingust taganemiseks teisele lepingupoolele lepingust taganemisavaldus mõistliku aja jooksul.
lg 1 punkt 2 kohaselt hakkab mõistlik aeg jooksma ajahetkest, kui teisele lepingupoolele antud täiendav tähtaeg
Kui taganemisavaldus ei vasta formaalsetele tingimustele, mh kui ei ole edastatud korrektset taganemise avaldust ettenähtud aja jooksul, ei saa taganemist kui tahteavaldust lugeda tehtuks, kuna selle eeldused ei ole täidetud. Sellel juhul on avaldus tagajärjetu, st seda ei loeta tehtuks (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-5-13 p 18). Riigikohtu seisukoha järgi hakkab § 116 lg 2 p-st 1 tulenevalt lepingust taganemiseks ettenähtud mõistlik aeg kulgema alates ajast, kui pool sai või pidi teada saama lepingu rikkumisest, mille tõttu jäi ta olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-157-12 p 17). Mõistlik aeg sisaldab mh rikkumise või tähtaja möödumise teadvustamist, oma võimaluste kaalumist ja hindamist (mh konsulteerimist nt juristiga), alternatiivide otsimist lepinguga saavutada soovitu asendmaiseks jne. Teisisõnu peab kahjustatud poolele jääma piisav aeg reageerimiseks. Selline aeg peab olema aga objektiivselt määratav ja arusaadav ka teisele poolele, kes peab käitumist samuti ette arvestama osata. Kohus on seisukohal, et mõistlik aeg lepingust 5 taganemiseks ei saa olla üldjuhul lühem kui 6 kuud taganemise alusest teada saamisest (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-43-15 p 13). Hagiavalduse kohaselt on taganemisavaldus saadetud kostjale 25.03.2020 ning 08.06.
8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka leppetrahvi summas 5000 eurot.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Seega saab leppetrahvi nõuda siis, kui poolele on esitatud eelnev teade. Tegemist on õigust kaotava tähtajaga. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjale teatanud enne hagiavalduse esitamist, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-28-08 leidnud, et mõistlik aeg
lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Nimetatud lahendis oli kolleegium seisukohal, et arvestades nõude aegumistähtaja pikkust (3 aastat), mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul
Seejuures tuleb siiski arvestada, et mõiste "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste. Seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades ning seega võib kolm kuud teatud juhul olla ka ebamõistlikult pikk tähtaeg. Kohtu hinnangul on hageja minetanud ka oma õiguse leppetrahvi nõudmiseks. Kohustuse rikkumise pidi hageja avastama hiljemalt 31.03.2016. Leppetrahvi nõue on esitatud alles koos hagiavalduse esitamisega 22.04.2021. Kohtu hinnangul ei ole seega hageja teatanud oma leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul. 9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise.
lg 2 kohaselt juhul, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kohus ei pea võlgnevuse nõuet põhjendatuks, siis on põhjendamatu ka viivise nõue.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.