Obsah (6)

§ 374§ 370§ 376§ 230§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 03.12.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4388 Tsiviilasi K K hagi J S v

§-le 374 ja palus, et kohus liidaks mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhinõude menetlusse tsiviilasjas nr 2-21-

1. Hageja avaldas, et pärast nõude suurendamist on hagi hind 4 525 eurot. Menetluskulud palus hageja kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited
2. Kostja leidis esmalt, et hagi on valesti menetlusse võetud. Kostjale ei ole aru saada, mida hageja nõuab ja millisel alusel. Hagi on tõendamata. Kostja vaidleb kõigile hageja paljasõnalistele väidetele vastu. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud ainult kuludokumendid. Muud asjaolud on tõendamata. Kostja tegu ja põhjuslik seos on tõendamata.
3. 15.09.2021 seisukohtades leidis kostja, et esitatud video ei ole täielik. Täielikus videos on näha, et kostja ei hüpanud hagejale selga ootamatult. Hageja oli teadlik ja hakkas ise liikuma toa teisele poolele, kus kukkus näoli. Videos on näha ainult lõpp, kus hageja oli juba kukkunud. Kostja hiljem videot enam ei esitatud.
4. 13.12.2020, kui õnnetus juhtus, pakkus kostja hagejale koheselt abi ravi osaliseks tegemiseks. Kostja soovis vaid, et hageja teataks vajadusest. Hageja seda ei teinud, vaid nõudis kaks kuud hiljem kogu ravi eest tasumist. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
6. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et 13.12.2020 viibisid hageja ja kostja koosviibimisel, mille käigus hüppas kostja selja tagant hagejale kukile, hageja kaotas tasakaalu ja kukkus näoga vastu põrandat, mille tulemusena ta murdis kaks esihammast. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on vastutav hagejale tekkinud varalise ja mittevaralise kahju eest.
7. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista varalise kahju 997 eurot. 08.08.2021 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles suurendas varalise kahju nõuet ja palus kostjalt välja mõista 1025 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja esitas taotluse liita mittevaralise kahju nõue menetlusse käesolevas tsiviilasjas, tuginedes

§-le

2. Kohus leiab, et hageja on esitanud asjatu liitmise taotluse, millel puudub faktiline alus ja mis seetõttu rahuldamisele ei kuulu.

§ 374

näeb ette, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Eeltoodud sättest tuleneb, et kohus saab liita ühte menetlusse mitu hagi ning see on võimalik olukorras, kus kohtu menetluses on korraga mitu üheliigilist hagi. Antud juhul ei ole kohtu menetluses mitut samaliigilist hagi erinevate tsiviilasjade numbritega, vaid hageja on samas tsiviilasjas esitatud nõuet täiendanud.

§ 374

ei kohaldu, kui hageja oma nõuet täiendab või esitab lisaks menetluses olevale nõudele veel mõne nõude. 20.

§ 370

lg 1 sätestab, et hageja võib ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. Seega võib hageja korraga ühes hagis esitada varalise ja mittevaralise kahju nõude. 21.

§ 376

lg 1 kohaselt võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Samas tuleneb

§ 376

lõike 4 punktist 2, et hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Kohus leiab, et hageja on sisuliselt laiendanud oma kahju hüvitamise nõuet, paludes samadele asjaoludele ja tõenditele tuginedes mõista kostjalt lisaks otsestele ravikuludele välja mittevaralise kahju. Sellisel viisil nõude laiendamine on pärast hagi menetlusse võtmist lubatav ning selleks ei ole vajalik kostja nõusolekut. Sisuliselt ei ole kostja nõude laiendamisele vastuväiteid esitanud. Seega on kohtul võimalik menetleda hageja mittevaralise kahju nõuet koos varalise kahju nõudega.

1. Sisulise vaidluse osas leidis hageja, et kostja tekitas talle kehavigastuse ning peab hüvitama ravikuludest tuleneva kahju. Hagejal murdus tervikuna üks esihammas ja teisest oli puudu suur kild. Juhtunu tekitas hagejale üleelamisi ning traumaga kaasnesid valud. Hageja pidi korduvalt hambaarsti juurde pöörduma. Hageja palus välja mõista varalise kahju 1025 eurot ja mittevaralise kahju kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja ise pidas õiglaseks hüvitiseks 2000 eurot, sest tehislikud hambad ei ole võrreldavad inimese enda hammastega. Kostja vabatahtlikult kahju ei hüvitanud.
2. Algselt leidis kostja hagile vastu vaieldes, et hageja nõue on täielikult tõendamata. Menetluse käigus möönis kostja hagejale selga hüppamist, kuid asus väitma, et ta ei teinud seda ootamatult. Hageja kohtule esitatud video ei olnud kostja arvates täielik ja täielikust videost oli näha, et hageja hakkas ise liikuma toa teisele poole, kus kukkus näoli.
3. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Eeltoodust tuleneb, et teisele isikule kehavigastuse tekitamine on õigusvastane tegu. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 25.

§ 230

lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. 01.07.2021 selgitas kohus kostjale, et kui hageja nõuded ei ole tõendatud, saab hagi jätta rahuldamata, mitte menetlusse võtmata (toimiku lk 46). Samuti selgitas kohus kostjale, et kui hageja tõendab kostja õigusvastase teo, kahju ja põhjusliku seose, on kostjal vastutusest vabanemiseks võimalik tõendada süü puudumist. Kohus leiab, et hageja on tõendanud täiendavalt esitatud tõenditega kostja õigusvastase teo, kahju tekkimise ja põhjusliku seose kahju tekkimise ning kostja teo vahel. Kostja ei ole tõendanud süü puudumist.

1. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja põhjustas talle tervisekahjustuse, mille tagajärjel tuli hagejal kanda hambaraviteenuste kulusid.
2. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lõikest 5 tuleneb, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus leiab, et hageja on tõendanud talle kehavigastuse tekitamise ning juba ainuüksi seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist.
3. Kohtute infosüsteemi vahendusel on kättesaadav hageja esitatud video. Sellelt videolt on nähtav kõhuli kukkunud hageja, kes katsub oma suud. Samal ajal tõuseb kostja üles tema selja pealt. Kostja ei eitanud menetluse käigus enam seda, et ta hagejale selga hüppas, kuid väitis, et ta ei teinud seda ootamatult. Kuidas iseenesest võiks see asjaolu välistada täielikult kostja süüd, ei ole kostja selgitanud. Kostja väited, et on olemas terviklik video, kust nähtuvad mingid muud asjaolud, on jäänud paljasõnaliseks.
4. H K, A K ja R S on koostanud kinnituskirjad (toimiku lk 56-61), milles nad kinnitasid, et viibisid 13.12.2020 koos hageja ja kostjaga koosviibimisel. Koosviibimise käigus hüppas kostja kinnituskirjade kohaselt ootamatult hageja kukile, hageja kaotas tasakaalu ning kukkus näoga vastu põrandat, mille tõttu tal murdus täielikult üks hammas ja osaliselt teine hammas. Kinnituste järgi hageja kostjat eelnevalt ei provotseerinud. Hageja esitas endast pärast õnnetust tehtud foto (toimiku lk 54), millest nähtub ühe esihamba täielik murdumine ning teisest esihambast tüki eemaldumine.
5. Hageja ja kostja sõnumite vahetusest (toimiku lk 55) nähtub, et hageja selgitas kostjale, et ta on trauma tõttu kandnud kahju üle 1100 euro. Hageja teatas, et ta on pidanud ravima 2 hammast ja soovib kulude hüvitamist kostjalt. Kostja ei eitanud vestluses, et ta on hagejale kahju tekitanud, kuid ei vastanud sisuliselt hageja kahju nõudele, kuigi hageja edastas kostjale oma konto numbri.
6. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et kostja tekitas hagejale tervisekahjustuse. Kostja hüppas hagejale selga, hageja kaotas tasakaalu ning kukkus näoli maha, murdes täielikult ühe esihamba ja kahjustades teist. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ta ei olnud hagejale tervisekahjustuse tekitamises süüdi. Seega vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest. Vabatahtlikult ja kohtumenetluse eelsel ajal ei ole kostja tekkinud kahju üheski osas hüvitanud.
7. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hagejale on esitatud hambaravi teenuste arveid (toimiku lk 4-18). 15.12.2020 on hagejale esitatud arve osalise hambakrooni taastamise eest summas 74,07 eurot. 15.01.2021 on hagejale esitatud arve 56,30 euro eest hambatüki eemaldamise, anesteesia ja juurekanali avamise ning puhastamise eest. 26.01.2021 on esitatud arve ühele hambale ajutise täidise paigaldamise eest summas 13,63 eurot. 28.01.2021 on esitatud arve mädakolde avamise ja selle ravi eest summas 29 eurot. 04.02.2021 on esitatud arve muuhulgas ühele hambale ajutise täidise paigaldamise eest summas 19 eurot. 15.02.2021 on esitatud arve ortopantomogrammi tegemise ja juurekanali täitmise eest summas 79 eurot. 19.02.2021 on esitatud arve hamba lihvimise eest krooni paigaldamiseks, samuti saneerimise ja täiskeraamilise silla paigaldamise eest summas 640 eurot. Samal päeval on esitatud teine arve summas 114 eurot anesteesia, juurekanalithvti fikseerimise eest jäävhamba juurekanalisse ning hambaköndi taastamise eest kroonimiseks. Kokku on hagejale arveid esitatud 1025 euro eest.
8. Dr I R on koostanud hageja ravijuhtumi kohta õiendi (toimiku lk 62-63), mille kohaselt käis hageja saamas hambaraviteenust 15.12.2020 kuni 19.02.2021, sest üks esihammas oli murdunud ja teisel eemaldunud suur kild. Arst kinnitas, et kõik hagejale esitatud raviarved olid vajalikud traumast tingitud kahjustuste kõrvaldamiseks. Lisaks tekkis hagejale valu, mistõttu ta pidi tarvitama valuvaigisteid. Põletiku tekkimise tõttu pidi hageja läbima antibiootikumi kuuri. Ühtlasi on arst kinnitanud, et trauma tagajärjed on hagejale jäädavad, sest tehislik hammas ei asenda inimese enda hammast. Taastatud hambad on nõrgemad ja võivad tulevikus uusi taastamisi vajada.
9. Eeltoodud tõenditega on kohtu hinnangul kogumis tõendatud põhjuslik seos ja tekkinud kahju suurus. Hageja on pidanud tasuma 1025 eurot nimelt nende tervisekahjustuste ravimiseks, milliseid põhjustas talle kostja. Kostjalt tuleb hageja kasuks varalise kahjuna välja mõista 1025 eurot.
10. Kohus leiab, et eelviidatud tõenditega kogumis on ka tõendatud asjaolud, mis võimaldavad rahuldada hageja mittevaralise kahju nõude. Hagejale on tekitatud pöördumatu tervisekahjustus. Hageja välimus oli ebaesteetiline, mis pidi kohtu hinnangul hagejale põhjustama üleelamisi. Hageja tundis arsti kinnituse kohaselt valu, pidi tarvitama valuvaigisteid ja läbima põletiku tõttu antibiootikumi kuuri. Kostja keeldus vabatahtlikult hagejale tekitatud kahju hüvitamisest.
11. Kohus nõustub hageja väitega, et kohtute välja mõistetavad mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Riigikohtu koostatud mittevaralise kahjuhüvitiste viimaste aastate analüüsidest tsiviilasjades ja kriminaalasjades nähtub, et hammaste parandamisel tervishoiuteenuse lepingu rikkumise korral on kannatanutele välja mõistatud hüvitised vahemikus 500 eurot kuni 2000 eurot (tsiviilasjad nr 2-15-9940, 2-13-16075, 2-13-52963). Lepinguvälisel tervise kahjustamisel seoses vigastustega pea piirkonnas on välja mõistetud hüvitised vahemikus 400 eurot kuni 1300 eurot (tsiviilasjad nr 2-17-6714, 2-18-830). Kriminaalasjades on mõistetud kannatanule välja kehavigastuste tekitamisel hammaste vigastamise ja kaotamise eest hüvitised 800 eurot (kriminaalasi nr 1-173167), 2000 eurot (kriminaalasi nr 1-19-8477) ja 1500 eurot (kriminaalasi nr 1-20-982). Kohus osundab, et reeglina ei olnud kriminaalasjas välja mõistetud hüvitised seotud üksnes hammaste kaotuse, vaid ka teiste kehavigastuste tekitamisega.
12. Kohus leiab, et arvestades hagejale tekitatud tervisekahjustuse ulatust ja pöördumatust, varasemat kohtupraktikat ja kostja soovimatust kahju mistahes osas hüvitada, on mõistlik mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja mõista 1500 eurot. 38.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja ei esitanud kohtule rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude taotlust, mistõttu ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik