Obsah (5)

§ 121§ 28§ 2§ 210§ 59

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. 2) Kaebaja on nõudega karistada Viru Vangla ametnikke sisuliselt esitanud kohtule kuriteoteate, mis peaks olema esitatud politseile. Ametialaste süütegude vastutusele võtmise menetluskord on sätestatud KarS-is. Seega on kaebuse lahendamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord, mistõttu kuulub kaebus

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. D. Semenov esitas 25.11.2021 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.11.
2. a määruse peale. Kaebaja väitel tegi kohus põhjendamatult otsustuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja palub ringkonnakohtul teha otsus kaebaja kompenseerimisnõude rahuldamiseks summas 2150 eurot. Kaebaja märgib, et kaebuses toodud faktilised asjaolud on aluseks kompensatsioonile RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel. Kaebaja väitel esitas ta vanglale 23.08.2021 kahju hüvitamise nõude (nr 6-16/2014-1), millele vangla vastas 19.10.2021. Kaebaja on vajadusel valmis need dokumendid kohtule tõenditena esitama. Kaebaja leidis, et vangla tegevus on

§ 28lg-test 1 ja 2 tulenevate menetlusosaliste kohustuste rikkumine.

Vangla viib kohut segadusse, esitades teadlikult või lohakuse tõttu ebatõese faktiväite ning kuritahtlikult takistab asja õiget ja kiiret läbivaatamist. Kaebaja palub kohtul läbi vaadata vangla trahvimise küsimus ning selgitada välja süüdlane valeinfo esitamise eest ja kohustada vanglat algatama distsiplinaarmenetlus ametniku suhtes. Kaebaja märkis, et kohus ajas määruses segamini

§ 2lõike 4 lõikega 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 18.11.2021. a määruse tühistamist kaebuse tagastamise osas, milles halduskohus viitas kaebuse tagastamise alusena

§ 121lg 1 p-le 4.

Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määrust kaebuse tagastamise osas, milles halduskohus viitas kaebuse tagastamise alusena

§ 121lg 1 p-le 1.

7.

§ 2

lg-s 4 (halduskohus viitas määruse põhjenduste p-s 5 ebaõigesti lg-le 2) sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude 2 väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Vastutus oluliste asjaolude väljaselgitamise eest lasub halduskohtumenetluses kohtul. Selliste asjaolude välja selgitamata jätmine võib kujutada endast menetlusnormi rikkumist (RKHKo 29.09.2005, 3-3-1-32-05, p 18). Seega on tõendite kogumise ja tõendamise eesmärgiks asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemine. Poolte võrdsuse tagamiseks peab kohus vajadusel kaebajale selgitama kaebuse täpsustamise vajadust ja andma selleks tähtaja (RKHKm 11.05.2005, 3-3-1-22-05, p-d 6-7). Halduskohtul tuleb välja selgitada kaebaja tegelik tahe (RKHKm 19.02.2012, 3-3-1-87-11, p 18), misjärel saab kohus hinnata kaebuse tagastamise või menetlusse võtmise võimalust. Vajalik on ka hüvitatava kahju liigi määratlemine. 8.

§ 210

lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

§-s 120 on määratletud kohtu toimingud kaebuse saamisel. Ettevalmistavas menetluses kontrollitakse, kas kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks. 9. Tartu Halduskohus ei pidanud vaidlustatud määruses (põhjenduste p 6) vajalikuks kaebuse käiguta jätmist, kuigi asus seisukohale, et kaebus ei vasta

§-des 37-39 sätestatud nõuetele. Halduskohtu arvates näis kaebaja tahteks olevat vaidlustada kohustamis- ja/või hüvitamisnõudega vangla tegevust, nõudes 2150 eurot. Halduskohus märkis (määruse põhjenduste p 7), et kuna kaebaja ei ole pöördunud Viru Vangla poole kohtueelselt ühegi kaebuse, vaide ega kahjunõudega, siis on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu kuulub kaebus tagastamisele

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul ilmneb määruskaebuse väidetest, et halduskohus mõistis kaebaja nõuet valesti, leides, et kaebaja tahteks näib olevat vaidlustada kohustamis- ja/või hüvitamisnõudega vangla tegevust, nõudes 2150 eurot. Kaebaja näib soovivat esitada hüvitamiskaebust. Kaebaja väidab määruskaebuses, et ta esitas 23.08.2021 vanglale kahju hüvitamise nõude, millele vangla vastas 19.10.

1. Kaebaja ka märgib määruskaebuses, et kahju hüvitamise avalduse koopia ja vangla vastuse originaal on tema käes ning ta on valmis need esitama kohtule tõenditena. Määruskaebusele kaebaja eelmainitud dokumente ei lisanud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt küsis halduskohus Viru Vanglalt 04.11.
2. a kohtunõudega (tl 7) infot, kas kõikides kaebuse nõuetes on läbitud kohtueelne kord ning palus esitada kaebaja taotlused/vaided kohtule. Viru Vangla edastas 11.11.
3. a vastusega (tl 9) kaebaja poolt 13.08.2021 vanglale esitatud pöördumise nr 6-10/23614-1 (tl 10) ning teatas, et vaideid ei ole kinnipeetav vanglale esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu nõudest ei pruukinud Viru Vangla täpselt mõista, milliseid tõendeid tuleks vanglal kohtule esitada või milliste nõuetega seoses halduskohus teavet küsis. Halduskohus ei pidanud siiski asjas vajalikuks täiendavate tõendite kogumist ega kaebuse täpsustamist hoolimata tõdetud ebaselgusest kaebuse nõuete ja aluse osas. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub tõendite kogumisel halduskohtu poolt

§ 59lg 3 rikkumine ja seeläbi ka uurimispõhimõtte rikkumine.

Eeltoodut arvestades ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis õigustaks Viru Vangla trahvimist

§ 28lg 2 alusel.

Siinkohal ringkonnakohus ka selgitab kaebajale, et ringkonnakohtul puudub pädevus kohustada vanglat algatama distsiplinaarmenetlust halduskohtule vastanud ametniku suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul asjakohaste tõenditeta ei olnud halduskohtul võimalik selgeks teha kaebuse alust ehk põhiliste asjaolude kogumit ja nõudeid ega võtta põhjendatud seisukohta kaebuse tagastamiseks aluse esinemise kohta. Eeltoodut arvestades on halduskohus ennatlikult asunud seisukohale kaebuse tagastamise osas

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Halduskohtu poolt kaebuse eseme väljaselgitamiseks ja asjakohaste tõendite kogumiseks tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada ja Tartu Halduskohtu 18.11.2021. a määrus vaidlustatud osas tühistada 3 (s.t välja arvatud kaebuse tagastamise osas

§ 121lg 1 p 1 alusel).

Ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesoleva määrusega leiab ringkonnakohus üksnes seda, et halduskohus on kaebaja kaebuse vaidlustatud osas määrusega ebaõigesti tagastanud. Kaebuse eseme väljaselgitamise ja täiendavate tõendite kogumise järel võib ilmneda, et siiski esineb alus kaebuse tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4