Obsah (6)
§ 376§ 428§ 429§ 173§162§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2520 Tsiviilasi O. P. hagi M puhku
§) 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Hageja taotles algselt puhkusetasu summas 144,20 eurot välja mõistmist. 12.05.2021 seisukohas märkis hageja, et peab lõplikuks puhkusehüvitise nõudeks 126,68 eurot. Hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude vähendamist (
§ 376lg 4 p 2).
Küll peab kohus selgeks tegema, kas vähendatud nõude osas on hageja hagist osaliselt loobunud või hagi osaliselt tagasi võtnud (RKTKo 3-2-1-96-13, p 19). Hageja teatas 31.08.2021 menetlusdokumendis, et soovib vähendada varem nõutud puhkusehüvitist summas 17,52 eurot. Seega käsitleb kohus hageja taotlust nõude vähendamiseks hagist osaliselt loobumise taotlusena. 9. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (RKTKo nr 3-2-161-16, p 13).
§ 428
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
§ 429
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus leiab, et osaline hagist loobumine 17,52 euro osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks puhkusehüvitise nõude 17,52 euro osas. 10. Tööandja on kohustatud maksma töötajale töötasu ja puhkusetasu (TLS § 28 lg 2 p 2 ja 3). Hageja väidab, et kostja rikkus töö- ja puhkusetasu maksmise kohustust ja jättis töötasu tervikuna ja puhkusetasu osaliselt välja maksmata. Kostja ei vaidlusta, et ta pole hagis nõutud summasid hagejale tasunud. 2
(4)- Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1 ls 1). Esitatud asjaoludel tegi hageja kostjale tööd. Kohtule esitatud töölepingu nr 27112019 alusel töötas hageja alates 28.11.2019 kostja juures abihooldajana täistööajaga, töötasuga 4,20 eurot tunnis (tl 17-19). Pooled on ühtsel arusaamal, et poolte vahel oli tööleping. Kohus nõustub menetlusosalistega, et pooltevaheline leping on tööleping.
- Kohus täitis 17.08.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele tõendamiskoormist (tl 88).
- Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu 2020 aasta septembrikuu eest 134,40 eurot ja oktoobrikuu eest 67,20 eurot. Kostja vaidleb vastu asjaolule, et hagejal tekkis õigus töötasule, sest kostja väitel ei ilmunud hageja tööle. Kohus selgitas hagejale, et kuna kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et hageja tööle ei tulnud, peab hageja tõendama, et ta ilmus tööle ja tegi tööd päevadel, mille eest töötasu nõuab. Hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Tõendamiskoormise juures ei oma tähtsust see, et töötaja on nõrgem pool. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja ning võimalik oli esitada tõendite kogumise taotlus. Seega töötasunõue rahuldamisele ei kuulu.
- Samuti palub hageja välja mõista puhkusehüvitise 126,68 eurot. Hageja oli puhkusel perioodil 24.08-30.08.
- Hageja viibis perioodil 07.09-05.10.2020 haiguslehel (tl 20). Pooltevaheline tööleping lõppes 07.10.
- Kostja maksis hagejale kasutamata puhkusetasu 17,55 päeva eest 280,90 eurot (tl 75-76). Kostja vaidles vastuses hagile puhkusetasule vastu põhjusel, et hageja nõuab tööandja poolt kinni pidamisele kuuluvate maksude välja mõistmist. 01.09.2021 seisukohas leidis kostja, et ta sai hageja osalisest töövõimetusest teada alles kohtumenetluses.
- Hageja töötas kostja juures perioodil 28.11.2019 kuni 07.10.
- Eesti Töötukassa 06.01.2020 otsusega nr TVH/20/000532 tuvastati hagejal osaline töövõime perioodil 10.12.2019-09.12.2024 (tl 19 pöördel). Hageja puhkas 24.08.2020-30.08.2020, so 7 kalendripäeva.
- Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti (TLS § 55). Eeldatakse, et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti (TLS § 57). Kohtule esitatud töölepingu p 5.1 kohaselt on töötaja põhipuhkus 28 kalendripäeva.
- Kostja väitel sai ta hageja töövõimetusest teada alles käesolevas kohtumenetluses. Hageja ei ole tõendanud, et ta teavitas tööandjat enda töövõimetusest. Kui töötaja ei teavita tööandjat osalisest töövõimest, siis ei tea tööandja seda. Töötaja peab tööandja soovil teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi (TLS § 15 lg 8). Teavitamiskohustuse hindamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Vähenenud töövõime puudutab inimese terviseandmeid, mistõttu saab asuda seisukohale, et iga inimene võib ise otsustada, kas ta teavitab tööandjat töövõime hindamise tulemustest või mitte. Teatamata jätmise korral aga ei saa töötaja tugineda seaduses sätestatud täiendavale puhkusele. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja ei soovinud kasutada talle seadusega määratud puhkust 35 kalendripäeva. Vastavalt oli hagejal õigus saada puhkust 28 kalendripäeva. Puhkusetasult peetakse kinni maksud. Vastavalt on kostja arvestanud hagejale õigesti puhkusetasu.
- Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. 3
(4)MENETLUSKULUD 19. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (
§ 173lg 1).
Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (
§162lg 1).
Kohtul on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (
§ 162lg 4).
Nimetatud sätte kohaldamine eeldab erandlikke asjaolusid. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud menetluskulude poolte enda kanda jätmiseks. Kostja hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele ei vastanud, samuti ei ilmunud ka istungile. Kohtu hinnangul oleks töövaidluskomisjonis vastuse esitamine ja istungile ilmumine võinud kaasa tuua teistsuguse lahendi, mis oleks ära hoidnud kohtusse pöördumise ja kohtukulude tekkimise. Seega on käesolev menetlus mingil määral tingitud kostja tegevusetusest töövaidluskomisjonis. 20. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda. 21. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
§ 178lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4
(4)