Obsah (12)

§ 442§ 5§ 230§ 231§ 367§ 124§ 238§ 173§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-7476 Tsiviilasi Flagito OÜ ha

) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning

§ 442

lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

§ 5

alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on eeltoodut pooltele selgitanud muu hulgas 30.07.2021 4 kohtumääruses (I kd, tl 66-68).

1. Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste faktiliste väidete üle, mille kohus loeb tõendatuks:  Reisijatel K K-K (isikukood xxx) ja A K (isikukood xxx) (edaspidi reisijad) oli kinnitatud broneering nr PYJLVT 28.03.2019 lendudele KL2842 TallinnAmsterdam ja KL0601 Amsterdam-Los Angeles, mille kohaselt oleksid reisijad pidanud jõudma sihtpunkti 12:
2. Reisijad jäeti maha lennust KL
3. Seejärel pakuti reisijatele asenduslendu KL6068, mistõttu jõudsid reisijad sihtpunkti Los Angeles`sse 19:19, st rohkem kui 4 tundi hiljem, võrreldes esialgselt broneerituga (I kd, tl 24-25; II kd, tl 18-19).  28.03.2019 lendu KL0601 opereeris kostja Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V, kes on tegutsev lennuettevõtja (I kd, tl 26, II kd, tl 20).  07.10.2019 loovutasid reisijad nõuded hagejale Flagito OÜ-le (I kd, tl 27-29; II kd, tl 21-23).
4. Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas kostjal kui tegutseval lennuettevõtjal on kohustus tasuda hagejale hüvitist seoses reisijate K K-Ki ja A Ki 28.03.2019 lennust KL0601 mahajäämise tõttu kokku 1200 eurot (mõlema reisija eest 600 eurot).
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määrusega (EÜ) nr 261/2004 on kehtestatud ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta.
6. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
7. Hagejale loovutatud nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määrusest (EÜ) nr 261/20041 nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus liidetud kohtuasjades Sturgeon v. Condor ja Bock v Air France (C-402/07 ja C-432/07) lennukompensatsioonide määruse artiklite 5, 6 ja 7 alusel.
8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määruse (EÜ) nr 261/2004 kohaselt on reisijatel, kelle alla 1500 kilomeetri pikkune ühendusesisene lend hilineb lõppsihtkohta rohkem kui kolm tundi, õigus 250 eurole suurusele kompensatsioonile, ning kui lend hilineb üle 1500 kilomeetri pikkuse lennu puhul rohkem kui kolm tundi, on õigus 400 euro suurusele kompensatsioonile, ning kui hilineb üle 3500 kilomeetri pikkune lend rohkem kui neli tundi, on õigus 600 euro suurusele kompensatsioonile (artiklid 6 ja 7).
9. Hagiavalduste kohaselt on hagejale nõuded loovutanud isikute (reisijate) lennud hilinesid enam kui kolm tundi, millest tulenevalt hageja leiab, et kostja on (EÜ) nr 261/2004 määrusest kohustus tasuda kompensatsiooni iga reisija kohta 600 eurot. Hageja seisukoha järgi ei esine ühtegi sellist asjaolu, mis välistaks kostja vastutuse.
10. Määrus art 4 lg 3 kohaselt kui reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha, maksab tegutsev lennuettevõtja reisijatele viivitama hüvitist vastavalt artiklile
11. Määruse art 2 punkti j kohaselt on lennureisist mahajätmine reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud 5 tingimustel, välja arvatud juhul, kui lennureisist mahajätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid. Määruse art 7 lg 1 punkti c kohaselt on mh kõikide üle 3500 km pikkuste ühenduseväliste lendude puhul õigus hüvitisele 600 eurot. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Euroopa Kohus on otsuses C-559/16 leidnud, et Määruse art 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ümberistumistega lendude korral mõõdetakse vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel. Seega käesolevas asjas Tallinna ja Los Angeles vaheliseks lennumarsruudiks on mõõdetud 9119 kilomeetrit (vt internetis: https://www.greatcirclemapper.net/en/greatcirclemapper.html?route=EETN-KLAX&aircraft=&speed=.).
12. Puudub vaidlus selles, et 28.03.2019 jäid reisijad lennust KL0601 maha. Pooled vaidlevad reisijate lennust maha jäämise põhjuste üle. Kostja arvates põhjustas maha jäämise reisijatest tulenev asjaolu, täpsemalt nende mittetäielikud reisidokumendid, kuna neil puudus kehtiv elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemi (ESTA) luba. ESTA on automatiseeritud süsteem, mis aitab kindlaks teha, kas reisijal on võimalik viisavabadusprogrammi raames Ameerika Ühendriike külastada. ESTA luba annab reisijale õiguse astuda Ameerika Ühendriikidesse suunduva sõiduki pardale. Juhul, kui reisijal kehtivat ESTA luba ei ole, ei saa lennuettevõtja lubada reisijat Ameerika Ühendriikidesse suunduvale lennukile. Kostja hinnangul puudus reisijatel K K-Kil ja A Kil vastav luba lennu KL0601 pardale minekul, mistõttu ei saanud kostja lubada reisijat ka lendu teostanud Los Angelesesse suunduvale lennukile (II kd, tl 32-33). Kostja leiab, et lennuettevõtjal on õigus keelduda (vastavalt KLM üldtingimustele) reisija veost, kui reisija ei täida kehtivaid seadusi ja määrusi (I kd, tl 51-57)
13. Hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et käesolevas asjas on leidnud tuvastamist, et reisijad esitasid 03.03.2019 avalduse elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemis (ESTA), millest nähtub, et ESTA loa taotlemise otsus tehakse teatavaks reisijale 72 tunni jooksul (II kd, tl 48). Hiljemalt 25.03.2019 reisijate taotlus rahuldati ning reisijatele anti õigus viisavabadusprogrammi raames Ameerika Ühendriike külastada kuni 03.03.2021 (II kd, tl 49-51). Seega oli kohtu hinnangul reisijatel 28.03.2019 lennu KL601 pardale minekul kehtiv reisidokument, sest reisijate ESTA oli kinnitatud hiljemalt 25.03.
14. Kohtu hinnangul pole kostja tõendanud, et reisijatel puudus kehtiv ESTA luba. Reisijad registreerusid lennule KL0601 Amsterdam – Los Angeles Tallinna lennujaama check-in kassas (II kd, tl 75). Hageja seisukoha järgi olid reisijate sihtkoha hotelli andmed prinditud paberile ja kui check-in kassas neid küsiti, siis näitasid nad neid andmeid paberil (II kd, tl 78-79). Reisija esitas check-in kassas paberil kostja töötajale hotelli broneeringu kinnituse, kus oli näha, et reisija aadress USA-s on xxx (II kd, tl 78-79). Sama aadressi oli reisija teatavaks teinud ka ESTA loa taotlemisel. Reisija selgituse kohaselt selgitati neile, et Tallinna Lennujaamas ei registreeritud neid korrektselt lennule (II kd, tl 76). Pole leidnud tõendamist, et reisijad oleks esitanud enda andmed 11 minutit enne lennu väljumist, vaid eeltooduga on leidnud kinnitust, et andmed esitati Amsterdam – Los Angeles lennule check-in'i tehes, milline teostati Tallinna Lennujaamas. Kohtu hinnangul puudus kostjal reisijate lennust 6 maha jätmiseks 28.03.2020 lennust KL0601 mõjuv põhjus, mistõttu kuulub hageja hagi rahuldamisele. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lennult TallinnAmsterdam-Los Angeles mahajätmise eest hüvitist kokku 1200 eurot, so kahe reisija eest (2 x 600).
15. Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 12 kohaselt ei piira määruse kohaldamine reisijate õigusi lisahüvitisele. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõuded põhjendatud. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, mh kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja saatis kostjale nõudekirjad 01.01.2020 (I kd, tl 30; II kd, tl 24), mistõttu on hageja viivisenõue 600 euro suuruselt põhinõudelt alates 02.01.2020 kuni käesoleva hagiavalduse 1 esitamiseni 17.12.2020 summas 46,03 eurot (I kd, tl 21-23) ning hagiavalduse II esitamiseni 24.08.2020 summas 30,95 eurot (II kd, tl 15-17).
16. Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113-1 lg 1, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas käesolevas asjas kokku 80 eurot (2 x 40 eurot). Sissenõudmiskulude nõude suurus on seaduses fikseeritud suurus ning see ei sõltu põhinõude suurusest ega viivituse pikkusest. VÕS § 113-1 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist ning võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine. Kuna käesolevas asjas on hagejal õigus nõuda viivist ning kostja on majandustegevuses tegutsev isik, on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas kokku 80 eurot ning kohtu hinnangul tuleb vastav hageja nõue rahuldada. 22.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29). Seega tuleb viivist arvestada kohtotsuse tegemise aja seisuga. Otsuse tegemisele järgneva aja eest tuleb kostjal viivist tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 23. Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb täielikult rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis kokku 1200 eurot (2 x 600 eurot); sissenõutavaks muutunud viivis kokku 76,98 eurot, lisanduv viivis ning sissenõudmiskulu kokku 80 eurot (2 x 40 eurot). 24. Hagi hind käesolevas asjas

§ 124lg 1 ja § 133 kohaselt on kokku 1452,98 eurot 7 (718,95 + 734,03 eurot).

25. Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus

§ 238lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 26.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

27.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

1. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 260 eurot (ilma käibemaksuta), so kokku 385 eurot (I kd, tl 45-46).
2. Kostja on esitanud 24.03.2021 hageja menetluskuludele vastuväite (I kd, tl 49).
3. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, mis arvestades käesoleva vaidluse sisu ja mahtu on kohtu hinnangul mõistlik lepingulise esindaja tasu. Vaatamata kostja vastuväitele leiab kohtu, et kogu hageja menetluskulu kokku 385 eurot on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 385 eurot.
4. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu 385 eurot jääb hagi rahuldamise tõttu

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

1. Hagi rahuldamise tõttu kohus kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ei kontrolli (tl I kd, tl 71-73; II kd, tl 107-110).
2. Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 34.

§ 178

lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 8