1-20-9119/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9119 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Janek Avasoole mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Janek Avasoo isikukood: 36702196510; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnikud Lauri Kasak ja Anu Madissoon Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel Janek Avasoole katseajaks täiendav kohustus registreerida end hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule agressiivset ja impulsiivset käitumist kontrolliva ravi vajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel alluma määratud ravile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 17.12.
3. a otsusega tunnistati Janek Avasoo süüdi ja teda karistati KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2 aasta ja 4 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et J. Avasool tuleb ära kanda veel 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. See karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 2 aasta ja 8 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui J. Avasoo ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest. Kohtuotsus jõustus 05.01.
4. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 17.12.2020 ja lõpeb 17.08.
5. 1
6. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 30.11.2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata J. Avasoole mõistetud vangistus täitmisele, sest J. Avasoo tarvitas 03.11.2021 alkoholi ega allunud kriminaalhooldaja kontrollile ning rikkus 26.11.2021 registreerimiskohustust. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
7. J. Avasoo kriminaalhooldus algas 05.01.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 12.01.
8. Sel kohtumisel selgitati J. Avasoole kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja nõuete rikkumise võimalikke tagajärgi. J. Avasoo tarvitas 05.02.2021 alkoholi, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel viibis J. Avasoo 01.10.2021 ametniku loata väljaspool Eesti Vabariiki, mille eest koostati teine kirjalik hoiatus. 2.
9. Vaatamata eelnevale, tarvitas J. Avasoo 03.11.2021 taas alkoholi. Nimelt soovis patrullpolitseinik kontrollida 03.11.2021 kella 15:36 ajal väljakutse käigus Räpina mnt 22 xxxxxxxxxxxxxxxxx J. Avasoo joovet, kuid J. Avasoo ei suutnud indikaatorvahendisse puhuda, mistõttu koostas politseinik indikaatorvahendi kasutamise protokolli, kus kirjeldas J. Avasoo joobeseisundile viitavaid tunnuseid. J. Avasoo allkirjastas indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja nõustus seega protokollis välja tooduga. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses eitas J. Avasoo alkoholi tarvitamist. 2.
10. J. Avasoo ei allunud 03.11.2021 kella 14:48 paiku kriminaalhooldusametniku kontrollile. Ta ei vastanud ametniku telefonikõnele ega helistanud hiljem tagasi ning muutis sellise käitumisega kohustuste kontrollimise võimatuks. 2.
11. Ning viimaks rikkus J. Avasoo 26.11.2021 registreerimiskohustust. Nimelt alustati 04.11.2021 J. Avasoo suhtes uus kriminaalasi KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustel, kus J. Avasood kahtlustatakse temaga samas elukohas elava kannatanu vastu kehalise väärkohtlemise toimepanemises. Kriminaalhooldusametnik soovis 26.11.2021 registreerimiskohustuse täitmise raames saada J. Avasoolt selgitust uue kriminaalasja alustamise kohta, kuid J. Avasoo eitas oma süüd ja keeldus kirjaliku selgituse andmisest. J. Avasoo väitis, et ta pole kedagi rünnanud, ärritus, tõstis häält ja lahkus omavoliliselt kriminaalhooldusosakonnast enne kõigi toimingute lõppu. Ametnikul ei õnnestunud registreerimislehele J. Avasoo allkirja saada ja J. Avasoo muutis oma käitumisega kohtumise läbiviimise võimatuks. 2.
12. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb J. Avasoole mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Edasine koostöö J. Avasooga pole võimalik, sest ta on oma käitumisega näidanud, et ei oska hinnata võimalust kanda karistust vabaduses. J. Avasoo ei soovi teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja leebemad meetmed pole põhjendatud. J. Avasoo suhtes on katseajal alustatud uus kriminaalasi vägivallakuriteo toimepanemises, ta on muutunud katseajal korduvalt erinevate isikute (tugikodu teiste elanike, kiirabitöötajate ja kriminaalhooldusametniku) suhtes agressiivseks ja on viiteid, et tal on probleeme enda valitsemisega. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei pea ootama, mil süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo, sest risk selleks on jätkuvalt kõrge. Kuigi kriminaalhooldusametnik on motiveerinud J. Avasood alkoholiprobleemiga tegelema, ei tunnista J. Avasoo oma probleemi ega ole huvitatud osalemisest riikliku alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“. J. Avasoo on näidanud, et ei suuda probleemolukordi rahumeelselt lahendada ja valib enda kehtestamiseks vägivalla. 2
13. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde ja palus pöörata J. Avasoole mõistetud karistus täitmisele. Ametnik täpsustas, et 03.11.2021, mil J. Avasoo ei vastanud ametniku telefonikõnele, sooviti kontrollida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist. Pärast erakorralise ettekande esitamist on J. Avasoo täitnud registreerimiskohustust 03.,
14. ja 13.12.2021 ning need kohtumised kulgesid rahulikult ja asjalikult. J. Avasoo nõustub vangistusega ja ka kriminaalhooldusametniku vahetamise korral peaks J. Avasoo endiselt täitma registreerimiskohustust 4 korda kuus. Kuna J. Avasoo pole soovinud sotsiaalprogrammides osaleda, on vastav lisakohustus mõttetu. Aga juhul, kui J. Avasoo soovib psühhiaatrilisele ravile minna, siis see on mõistlik samm. Kui J. Avasoo allub ravile, siis see aitab kindlasti ärritumishoogude ja agressiivsuse vastu.
15. J. Avasoo ütles kohtuistungil, et ta palus kriminaalhooldusametnikul end vanglasse saata, sest nii pole võimalik tööd teha, kui 4 korda nädalas peab käima ametniku juures. J. Avasoo saab juhutööde eest 20 eurot, millest peab iga päev andma oma lapsele 7 eurot. J. Avasool on üür maksmata, sest tal pole võimalik normaalselt tööd teha. Pigem istub J. Avasoo aja ära, võtab testid vanglasse kaasa ja teeb bussijuhi load. J. Avasoo pole kasutanud vägivalda kellegi vastu, kes pole alkoholi tarvitanud ja ei hakka ise ründama. Samuti ei tarvitanud J. Avasoo 03.11.2021 alkoholi, vaid pesi ukse juures oleva käte desinfitseerimisvahendiga nägu, sest vaktsineerimata ja testimata Meelis Hendrikson sülitas talle näkku. Praegu põeb Meelis Hendrikson koroonaviirust. J. Avasoo ei lugenud indikaatorvahendi kasutamise protokolli enne allkirjastamist läbi. J. Avasoole kutsuti 03.11.2021 kiirabi, sest ta kukkus pärast koroonavaktsiini kokku ega saanud aru, mis ümberringi toimub. J. Avasoo pole xxxxxxxxxxxxxxxxx kunagi purjus olnud. Ta ei vastanud kriminaalhooldusametniku kõnele, sest ei võta telefoni tualetti kaasa, ega helistanud tagasi, sest ta ei vaata pidevalt oma kõnesid ja märkas kriminaalhooldusametniku kõnet paar päeva hiljem. Siis kutsuti ta juba kriminaalhooldusosakonda. J. Avasoo suhtes on alustatud uus kriminaalasi, kuid ta keeldus ametnikule selle kohta kirjalikku selgitust kirjutamast, sest ta pole süüdi. Ain märatses terve öö, jõi, paugutas uksi ja pani tulesid põlema, kuid korrapidaja ei näe seda. J. Avasoo ei puutunud Aini. Ainult niipalju oli, et kui Ain märatses toas, võttis J. Avasoo tal kratist kinni, tõmbas välja ja viis ukse juurde. Korrapidaja tuli sinna ja pani Aini kainestus- või jälgimisruumi, kuid Ain ei püsinud seal ja pani minema. J. Avasoo tõstis ka 26.11.2021 kriminaalhooldusametniku peale häält, sest tal on teismeline poeg, kes kogu aeg nõuab, ja ta ei jõua enam. J. Avasoo pole katseajal kordagi alkoholi tarvitanud, tegi E-kategooria autojuhiload ära ja küsis tugikodust pikendust üüri maksmiseks, et autokooli eest tasuda. Kohtutäiturid võtavad samuti J. Avasoo töövõimetuspensionist osa ära. J. Avasoo loobus alkoholi tarvitamisest, kui talle pandi alkokeeld. Kui kohus võimaldab, on J. Avasoo siiski huvitatud kriminaalhooldusest, sest ta tahab olla pojale toeks nii palju kui võimalik. Samas palub J. Avasoo vahetada kriminaalhooldusametnikku. Ta on valmis katseaja eduka läbimise nimel pingutama. J. Avasoo soovib minna seoses ärritumisega kuhugi närviravile, kuid ei oska pabereid täita. Juhul, kui psühhiaater määrab J. Avasoole seoses agressiivsuse ja viha juhtimisega ravi, on J. Avasoo nõus sellele alluma. Kohtu seisukoht
16. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või 3 ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
17. a määrus nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumise puhul.
18. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja J. Avasoo selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on osaliselt põhjendatud. Erakorralises ettekandes märgitakse, et J. Avasoo ei allunud 03.11.2021 kriminaalhooldusametniku kontrollile, ei vastanud kell 14:48 paiku kriminaalhooldusametniku kõnele ega helistanud hiljem tagasi. Kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et 03.11.2021 sooviti kontrollida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist, kuid see polnud J. Avasoo käitumise tõttu võimalik. J. Avasoo kinnitas, et ta ei vastanud 03.11.2021 ametniku kõnele, sest ei võta telefoni tualetti kaasa, ega helistanud tagasi, sest ta ei vaata pidevalt oma kõnesid ja märkas kriminaalhooldusametniku kõnet paar päeva hiljem. Siis kutsuti ta juba kriminaalhooldusosakonda.
19. Kohus märgib, et süüdimõistetule KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi pole piiratud tema elukohaga. Samuti sätestab KarS § 75 lg 1 p 3, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud esitama kriminaalhooldajale ka andmeid oma kohustuste täitmise kohta. Arvestades eelnevat, on süüdimõistetu KarS § 75 lg 1 p-st 3 ja lg 2 p-st 2 ning KrHS § 261 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kohustatud alluma alkoholi tarvitamise keelu kontrollile ka väljaspool oma elukohta ja võimaldama kriminaalhooldusametnikel selle kohustuse täitmist kontrollida (sh olema vajadusel ametnikele telefonitsi kättesaadav). Pidades silmas, et kriminaalhoolduse eesmärk on muu hulgas toetada süüdimõistetu toimetulekut vabaduses ja tugevdada tema motivatsiooni õiguskuulekalt käituda, leiab kohus, et kriminaalhooldust tuleb korraldada mõistlikult. Seega pole süüdimõistetu kohustatud igal ajahetkel kriminaalhooldusametniku kõnele vastama (nt tualetis viibides). Teisalt peab kriminaalhooldusametnikul olema võimalik kontrollida katseaja nõuetest kinnipidamist ning kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetu on kohustatud tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja korraldama oma elu nii, et tagada kriminaalhoolduse nõuete täitmine. Seega juhul, kui süüdimõistetul pole võimalik mingil ajahetkel ametniku kõnele vastata, tuleb tal esimesel võimalusel helistada ametnikule tagasi. Praegusel juhul J. Avasoo nii ei käitunud. Samuti nähtub registreerimislehelt, et J. Avasoo täitis järgmist registreerimiskohustust 12.11.2021 kodukülastuse käigus (vt tl 22). Järelikult isegi kui J. Avasoo märkas ametniku 03.11.
20. a kõnet paar päeva hiljem, oli tal enne registreerimiskohustuse täitmist veel ca 1 nädal, mille jooksul ta oleks saanud ja pidanud kriminaalhooldusametnikule tagasi helistama. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et oma käitumisega muutis J. Avasoo alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamise kontrollimise võimatuks.
21. Kuna J. Avasool polnud kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks jäämiseks mõjuvat põhjust, rikkus ta KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust. Kohtu hinnangul pani J. Avasoo rikkumise toime tahtlikult.
22. Teiseks heidetakse erakorralises ettekandes ette, et J. Avasoo rikkus 03.11.2021 alkoholi tarvitamise keeldu. Kohus aga selle etteheitega ei nõustu. Nimelt nähtub Lõuna-Eesti AS-i kiirabiõe kirjalikust selgitusest, et 03.11.2021 kutsuti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx, sest J. Avasool tekkis hingamisseiskus. J. Avasoo oli koridoris nurgas pikali ja hingas, kuid kõnetamise peale hakkas kätega vehkima, karjus ja sõimas. Tema suust tuli alkoholile sarnast lõhna ja kõrval olev sõber väitis, et tarvitas koos J. Avasooga alkoholi. 4 J. Avasoo käitumise tõttu polnud kiirabil võimalik teda põhjalikult läbi vaadata ja kuna J. Avasoo oli agressiivne, kutsuti sündmuskohale politsei (tl 24). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt üritas Politsei- ja Piirivalveameti patrullpolitseinik kontrollida 03.11.2021 kell 15:30 xxxxxxxxxxxxxx. Avasoo joovet, kuid J. Avasoo ei suutnud indikaatorvahendisse puhuda. J. Avasoo suust tuli alkoholi lõhna, silmad punetasid, pupillid olid suured, reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli aeglane ja koordinatsioon oli väga häiritud. J. Avasoo magas sotsiaalmajas oma voodis (tl 26-26 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis J. Avasoo, et ta polnud 03.11.2021 alkoholijoobes (tl 17 pöördel) ja ka kohtuistungil kinnitas J. Avasoo, et ta ei tarvitanud alkoholi. J. Avasoo selgitas, et talle kutsuti 03.11.2021 kiirabi, sest ta kukkus pärast koroonavaktsiini kokku ega saanud aru, mis ümberringi toimub. Samuti pesi ta eelnevalt käte desinfitseerimisvahendiga nägu, sest vaktsineerimata ja testimata tugikodu elanik sülitas talle näkku. J. Avasoo ei lugenud indikaatorvahendi kasutamise protokolli enne allkirjastamist läbi. Ta ei tarvitanud kindlasti alkoholi.
23. Pidades silmas, et J. Avasoo on järjepidevalt eitanud alkoholi tarvitamist, selgitas kohtuistungil arusaadavalt, miks tal võis 03.11.2021 alkoholi lõhn juures olla, ja et indikaatorvahendiga ei õnnestunud J. Avasoo organismis alkoholi olemasolu kontrollida, leiab kohus, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumine pole kahtlusteta tõendatud. Kuna J. Avasoole kutsuti 03.11.2021 kiirabi ja tal esines sel päeval tervisehäire, ei osuta ka muud indikaatorvahendi protokollis kirjeldatud tunnused üheselt alkoholi tarvitamisele, vaid võivad olla seotud J. Avasoo üldise tervisliku seisundiga tol päeval. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et J. Avasoo ei rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu.
24. Viimaks märgitakse erakorralises ettekandes, et J. Avasoo keeldus 26.11.2021 uue kriminaalasja alustamise kohta seletuse kirjutamisest, ärritus, tõstis kriminaalhooldusametniku peale häält ja lahkus omavoliliselt kriminaalhooldusosakonnast. Erakorralisele ettekandele lisatud e-kirjast nähtuvalt alustati 04.11.2021 J. Avasoo suhtes kriminaalasja nr 21261000798 KarS 121 lg 2 p 3 tunnustel, sest J. Avasoo kägistas ööl vastu 04.11.2021 xxxxxxxxxxxx Ain Harakut ja lõi teda korduvalt rusikaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Kohtuistungil tunnistas J. Avasoo, et ta ärritus kriminaalhooldusametnikuga suheldes, tõstis häält ja keeldus selgituse kirjutamisest, sest ta pole süüdi. Ain märatses terve öö, jõi, paugutas uksi ja pani tulesid põlema, kuid korrapidaja ei näe seda. J. Avasoo ei puutunud Aini. Ainult niipalju oli, et kui Ain märatses toas, võttis J. Avasoo tal kratist kinni, tõmbas välja ja viis ukse juurde. Korrapidaja tuli sinna ja pani Aini kainestus- või jälgimisruumi, kuid Ain ei püsinud seal ja pani minema.
25. Seoses ülal tooduga märgib kohus esmalt, et kuigi J. Avasoo suhtes on alustatud uus kriminaalasi, pole kohtul praeguses menetluses võimalik J. Avasoo süüküsimust lahendada ega tuvastada, kas J. Avasoo on pannud katseajal toime uue kuriteo või mitte. See vaidlus lahendatakse uue kriminaalasja raames. Mis puudutab kirjalikust selgitusest keeldumist, siis iseenesest on KarS § 75 lg 1 p-st 3 tulenevalt kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul tõepoolest kohustus anda kriminaalhooldusametnikule selgitusi oma tegevuse kohta, sh anda aru juhul, kui kriminaalhooldajal on alus kahtlustada süüdimõistetut kontrollnõuete rikkumises (vt ka RKPSJK 12.03.
26. a määrus nr 5-20-11, p 19). Siiski ei pea isik PS § 22 lg 3 järgi andma enda vastu tunnistusi võimalike uute süütegude kohta. Arvestades eelnevat, pole uue võimaliku kuriteo kohta kirjalikust selgitusest keeldumine käsitatav kriminaalhoolduse nõude rikkumisena. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt selgitas J. Avasoo ametnikule kohapeal suuliselt, et ta pole vägivallakuritegu toime pannud. 5
27. Küll aga on kriminaalhooldusametnikul õigus selles, et süüdimõistetu ei otsusta registreerimiskohustuse täitmise aja, sisu ega pikkuse üle, mistõttu kujutab kriminaalhooldusosakonnast ametniku loata lahkumine endast KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustuse rikkumist. Registreerimiskohustuse täitmiseks ei piisa kriminaalhooldusosakonda ilmumisest, vaid süüdimõistetu peab olema valmis ka kriminaalhooldusametnikuga adekvaatselt suhtlema. J. Avasool polnud ametniku loata lahkumiseks mõjuvat põhjust. Seega rikkus J. Avasoo 26.11.2021 KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust.
28. Analüüsides J. Avasoo kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on J. Avasoo viibinud kriminaalhooldusel veidi vähem kui 1 aasta ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. J. Avasoo rikkus 05.01.2021 (s.o süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päeval) alkoholi tarvitamise keeldu, mille eest tehti talle 10.02.2021 esimene kirjalik hoiatus (tl 3). Seejärel viibis J. Avasoo 01.10.2021 (s.o veidi vähem kui 8 kuud pärast esimest kirjalikku hoiatust) kriminaalhooldusametniku loata väljaspool Eesti Vabariiki, mille eest tehti talle 15.10.2021 teine kirjalik hoiatus (tl 5). Ning praeguses asjas selgus, et J. Avasoo polnud 03.11.2021 (s.o ca 2 nädalat pärast teist kirjalikku hoiatust) kriminaalhooldusametnikule mõjuva põhjuseta kättesaadav ja rikkus 26.11.2021 (s.o ca 3 nädalat hiljem) registreerimiskohustust.
29. Kuna alkoholi tarvitamise keelu rikkumine pole tõendatud, jätab kohus kõrvale erakorralise ettekande väite, et J. Avasoo ei tunnista oma alkoholiprobleemi. Arvestades, et J. Avasoo pole rohkem ka ilma kriminaalhooldusametniku loata väljaspool Eesti Vabariiki viibinud, pole võimalik asuda seisukohale, et ta ei reageeri kirjalikele hoiatustele. Pidades silmas J. Avasoo ärritumist 26.11.
30. a registreerimiskohustuse täitmisel ja omavolilist lahkumist kriminaalhooldusosakonnast, nõustub kohus aga erakorralises ettekandes märgituga, et J. Avasool on märkimisväärseid raskusi enda valitsemisega. Kohtuistungil avaldas J. Avasoo ka omal initsiatiivil soovi pöörduda seoses impulsiivsusega ravile ja nõustus vajadusel alluma vastavale psühhiaatrilisele ravile. Kohtu hinnangul tuleb J. Avasoole selleks võimalus anda.
31. Kuigi J. Avasoo on rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid, kirjeldas ta kohtuistungil veenvalt oma jõupingutusi, et erinevate kohustustega hakkama saada, ja näitas üles äratuntavat motivatsiooni katseaja eduka läbimise nimel oma käitumist parandada. Ka kriminaalhooldusametnik leidis, et psühhiaatriline ravi on mõistlik ning aitaks ärritumishoogude ja agressiivsuse vastu. Pidades silmas eelnevat, asjaolu, et kohus vaatab läbi esimest J. Avasoo suhtes esitatud erakorralist ettekannet ja et kriminaalhoolduse üldine eesmärk on toetada süüdimõistetu toimetulekut vabaduses, paneb kohus J. Avasoole katseajaks täiendava kohustuse registreerida end hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule agressiivset ja impulsiivset käitumist kontrolliva ravi vajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel alluma määratud ravile.
32. Arvestades, et J. Avasood on karistatud vägivallakuriteo eest ja tal on endiselt probleeme konfliktolukordade rahumeelse lahendamisega, ohustab J. Avasoo impulsiivne käitumine nii kontrollnõuete täitmist kui viitab ka uute kuritegude ohu püsimisele. Juhul, kui J. Avasoo asub oma probleemidega aktiivselt tegelema ja tal õnnestub psühhiaatrilise abiga end paremini valitseda, võib edasine katseaeg kujuneda edukaks. Juhul, kui J. Avaso ei pöördu aga ravivajaduse hindamiseks tähtaegselt psühhiaatri vastuvõtule või ei allu mis tahes mittemeditsiinilistel põhjustel määratud ravile, loetakse need asjaolud KarS § 75 lg 2 p-s 5 sätestatud ravile allumise kohustuse rikkumiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 6