2-21-18249 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-18249 Tsiviilasi A K hagi M K vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 07.12.2021 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A K (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja: M K (isikukood XXX; elukoht: XXX, e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Allan Valk (e-post: allan.valk@jewelex.ee) RESOLUTSIOON
- Rahuldada A K hagi M K vastu abielu lahutuse nõudes.
- Lahutada A K ja M K abielu, mis on sõlmitud 06.08.2018 Ida-Viru Maavalitsuses (abielutõend nr XXX).
- Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
- A K esitas hagi M K vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elavad pooled lahus alates
- maist
- Lapsed, kelle osas on pooltel ühine hooldusõigus, 1
(3)2-21-18249 elavad koos hagejaga. Pooled on püüdnud lahutada abielu Perekonnaseisuametis, kuid kostja ei ilmunud kohale, vaid teatas kavatsusest esitada hagi kohtusse. Hagi kostja seni esitanud ei ole. Hageja palub abielu lahutada ja menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Kostja oma vastuses palub lahutada abielu ja mõista menetluskulud välja hagejalt. Kostja sõnul ei vasta tõele hageja väide, et kostja ei ilmunud abielu lahutamiseks Perekonnaseisuametisse. Pooled ei ole sellist kokkulepet kunagi sõlminud ja taoline väide kõlab hagiavalduses kostjale üllatuslikuna. Kostja sooviks oli pärast suhete lõppemist kõik küsimused kohtuväliselt ära lahendada, kuid just hagejast tulenevalt pole sellest midagi välja tulnud. Kostja leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada, kuid kuna hageja on kohtusse pöördudes käitunud kostja arvates pahatahtlikult, tuleb kostja kantud menetluskulud (õigusabikulud) välja mõista hagejalt.
- Kohtuistungil, mis toimus 07.12.2021, jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgituste kohaselt ei soovi ta hagi tagasi võtta ja soovib lahutada kohtu kaudu. Kohtusse on esitatud ka elatise nõue ja avaldus laste hooldusõiguse osas. Kostja menetluskulude hüvitamisega ei ole hageja nõus, sest kostja on ise otsustanud esindaja võtmise. Kostja hinnangul ei ole leppimine enam võimalik, sest hagejal on uus suhe. Hagejal puudus vajadus kohtusse pöördumiseks. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest see on õiglane. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
- Pooled on nõus abielu lahutamisega ning leppimise aega ei soovi, kuna hagejal on juba uus elukaaslane. Arvestades, et poolte abielusuhted on lõppenud, nad suhete taastamist ei soovi ning hageja on oma elu juba teisiti korraldanud, võib üheselt järeldada, et abielu lahutamise eeldused täidetud.
- Vastavalt PKS § 66 lõikele 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
- Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).
- TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
- Kohus selgitab, et kuna seaduseandja on ette näinud, et abieluasjas jäävad menetluskulud poolte endi kanda, siis peab üldreeglist erinevaks kulude jaotamiseks olema mõjuv põhjus. Mõjuva põhjusena nimetab TsMS § 164 lõige 2 seda, kui tegemist on varavaidlusega või kui kulude jätmine poolte endi kanda ei oleks õiglane. Antud juhul kohtu hinnangul nimetatud asjaolusid ei esine. Väide, et hageja on pöördunud kohtusse pahatahtlikult, on 2
(3)2-21-18249 paljasõnaline ega ei ole alus jätta menetluskulude kandmist hageja kanda. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et tegemist on hagiga, kus kohus peab osapooled isiklikult ära kuulama, mistõttu saavad menetlusosalised ise väljendada oma arvamust ja seisukohti ning see ei eelda õigusteadmistega isiku väljendusoskust. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et puudub alus jätta menetluskulusid hageja kanda, ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand Kohtunik 3
(3)