1-21-2540/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. detsember 2021 1-21-2540 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Erkki Hirsnik Eduard Morozov (isikukood 37608262231) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. novembri
3. a määrus Eduard Morozov Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Eduard Morozov mõisteti süüdi Viru Maakohtu
7. aprilli 2021 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi. Talle mõisteti KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristus ning kohaldades KarS § 68 lg-t 1 mõisteti talle vangistus – 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva. Karistuse kandmise algusaeg on
8. aprill 2021 ja selle lõpptähtaeg saabub
9. juunil
11. Vangla esitas maakohtule materjalid E. Morozovi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Vangla ja prokuratuur E. Morozovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
12. Viru Maakohtu
13. novembri
14. a määrusega jäeti E. Morozov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
15. Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused E. Morozovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks nii elektroonilise valvega kui ilma selleta. E. Morozovil on elukoht ühiselamus, mis vastab elektroonilise valve tingimusele. Tal on ka vabanemisjärgne töökoht ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ega toimepandud kuritegude asjaolusid, sest need ei hoidnud uusi kuritegusid ära varem.
16. E. Morozov kannab vanglakaristust joobes juhtimise eest. Tal on kanda veel 6 kuud vangistust. Kohtul puudus veendumus, et E. Morozovi karistuse eesmärgid on täidetud. E. Morozovi paljud kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Pole välistatud, et ta asub vabanedes taas alkoholi tarvitama ning uusi kuritegusid sooritama. Sellist veendumust tekitab korduv kriminaalhoolduse nõuete rikkumine.
17. Positiivseks pidas kohus kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, riigikeele õppimist ning sotsiaalprogrammis osalemist. Need asjaolud aga ei veennud maakohut, et E. Morozovist lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht oleks madal, sest kuritegusid on E. Morozov toime pannud koduvalt, ta tarvitab alkoholi ning käitus ka kriminaalhooldusel olles mitterahuldavalt. E. Morozovi varasem käitumine näitab tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorda. E. Morozovi käitumist ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekuse suunas korrigeerida. E. Morozovi vabastamise vastu on ka vangla ja prokuratuur.
18. Määruskaebuses palub E. Morozov maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega vangistusest.
19. Kohus ei ole vaatamata rohketele positiivsetele asjaoludele põhjendanud, miks need võrreldes kuriteo asjaoludega ei too kaasa tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on arvestanud 20-30 aastat tagasi toimepandud kuritegusid (mis peaksid olema aegunud), jättes põhjalikult kaalumata E. Morozovi edasise õiguskuuleka elu võimalused. Motivatsioonikirjas kirjutas E. Morozov, et on probleemid alkoholiga seljatanud. Alkoholi hakkas ta tarvitama peale lähedaste surma ja Covid-kriisi tõttu, mis põhjustas probleeme tööga. Vahistamine ja terviseprobleemid ning korteri kaotus panid E. Morozovit mõistma, et alkohol vaid süvendab probleeme. Vabanemisel hakkab E. Morozov esimese asjana teenima raha uue korteri ostuks. Tal on töökoht ning inimesed, keda ta on ise ka aidanud moraalselt ja materiaalselt. Seega on E. Morozovi peamised probleemid lahendatud ning vanglas viibimise tõttu vaatab ta realistlikumalt tulevikku. E. Morozovi käitumist ja asukohta on kriminaalhooldajal kerge kontrollida elektroonilise valve kaudu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
21. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
22. Kohtukolleegium ei nõustu E. Morozoviga selles, justkui iseloomustaks teda rohkelt positiivseid asjaolusid ning et maakohtu määrusest puuduvad kaalutlused. Ka ei ole kohus põhjendanud E. Morozovi vabastamata jätmist aegunud kuritegudega ega jätnud kaalumata määruskaebuse esitaja edasise õiguskuuleka elu võimalusi. Nimelt on maakohus küll viidanud E. Morozovi varasemale elukäigule, tema probleemidele alkoholiga ning kriminaalhoolduse luhtumisele, ent ei ole tähelepanuta jätnud ka positiivseid aspekte nagu töö- ja elukoha olemasolu. Viimased kaks asjaolu kohut süüdlase edasises õiguskuulekuses siiski ei veennud, kuivõrd süüdlasel need olid tal ka enne kuritegude toimepanemist. 2
23. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu kaalutlused E. Morozovi ühe olulise uute kuritegude riskifaktori – alkoholi tarvitamise osas selged - kohus osutas sellele, et süüdimõistetu on korduvalt kuritegude toimepanemise ajal olnud alkoholijoobes. Ilmselgelt puudus kohtul E. Morozovi varasemat elukäiku ja hoiakuid arvestades veendumus, et E. Morozov on sel korral sõltuvuse seljatanud. Ka iseloomustusest selgub, et E. Morozovit on kolmel korral karistatud auto juhtimise eest alkoholijoobes, talle pandi kohtu poolt ka lisakohustus mitte tarvitada alkoholi, ent ta rikkus seda korduvalt ning ilmus ka kriminaalhooldaja juurde alkoholijoobes. Ka pärast lisakohustuse - läbida „Eluviisitreening“ panemist, rikkus ta uuesti alkoholi tarvitamise keeldu. Isik tunnistab, et on olnud lähiminevikus perioode, kus on joonud mitu päeva järjest. Murettekitav on ka iseloomustuses märgitu, mille kohaselt isik ei teadvusta alkoholiga seotud probleemi. Kõik eeltoodu üksnes veenab kohtukolleegiumi selles, et alkoholi tarvitamine on E. Morozovi puhul endiselt suur komistuskivi, sest võib takistada kriminaalhoolduse läbiviimist ja kätkeda uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ehkki E. Morozov on praeguseks viibinud vanglas üle poole oma karistusajast, on see juba tema kuues vangistus. Isiku varasemast elukäigust selgub, et ka eelmine süütegu oli mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. Iseloomustuse kohaselt sarnaneb praegune kuritegu eelmisega, see oli sooritatud hetke ajel. Kuritegude soodustegurid on jäänud samaks: sõltuvusprobleemid, impulsiivsus, mõtlematu käitumine ning puudulikud probleemilahendusoskused. Seetõttu ei veena ka ringkonnakohut E. Morozovi lubadused ja kinnitused, et see vangistus on pannud teda alkoholiga seotud probleeme mõistma. Katseaja varasema korduva rikkumise tõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, et kriminaalhoolduse abiga on võimalik hoida E. Morozovit õiguskuulekal teel.
24. Ehkki E. Morozovil on vabanemiseks head plaanid – hakata teenima raha korteri ostuks, ei ole tema vabanemise väljavaated ometi kuigi roosilised – isik on enda sõnul kaotanud elukoha ning läheb elama ühiselamusse, tal on täita üle 7000 euro ulatuses võlgasid ning tal puudub toetav seaduskuulekas tugivõrgustik. E. Morozov vaatab tulevikku küll helgelt ning kinnitab, et peamised probleemid on vangistuse ja kriminaalhooldaja valvega lahendatud, ent ka ringkonnakohus on praegusel juhul veendumusel, et süüdlast negatiivselt iseloomustavad asjaolud kaaluvad positiivse üle. Kohtupraktika näitab, et elu väljaspool vanglat pakub väljakutseid, mida ka vanglas kindlat tahet ja seaduskuulekaks eluks valmidust vandunud süüdlased tihti vastu võtta ei suuda. Seetõttu ei jaga kohtukolleegium E. Morozovi positivismi vangistuse eesmärkide täitumisest. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3