← Eesti

1-20-8836/31

Obsah (5)§ 65§ 69§ 75§ 67§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 16. detsember 2021 Kohtuasja number 1-20-8836 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi süüdimõistetu Raul Talli (isikukoo

) § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 5-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust R.

Tallile Tartu Maakohtu 16. märtsi 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati see karistus 508 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise tähtajal kohustati R. Talli järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning lisaks keelati tal tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja teda kohustati osalema sotsiaalprogrammis vastavalt kriminaalhooldusametniku äranägemisele. Kohtuotsus jõustus

  1. märtsil
  2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
  3. septembril 2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pikendada R. Talli üldkasuliku töö tegemise tähtaega.
  4. septembri 2021 määrusega rahuldas maakohus selle ettekande ja pikendas R. Talli üldkasuliku töö tegemise tähtaega ühe kuu võrra.
  5. novembril 2021 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule R. Talli suhtes uue erakorralise ettekande. Ettekande esitamise põhjuseks on registreerimiskohustuse rikkumised ning see, et R. Tall ei allunud kriminaalhooldusametniku kontrollile. Nimelt jättis R. Tall 10.,
  6. ja
  7. septembril 2021 registreerimisele ilmumata.
  8. ja
  9. septembril 2021 ei teavitanud R. Tall ametnikku ka ilmumata jäämise põhjustest.
  10. septembril 2021 väitis R. Tall, et on kuni
  11. septembrini 2021 karantiinis, kuna tema laps oli koroonapositiivne. Kriminaalhooldusametnik koostas Terviseametile päringu, mille vastuse kohaselt oli R. Tall määratud eneseisolatsiooni ajavahemikul 16.–
  12. septembrini
  13. Seega esitas R. Tall kriminaalhooldusametnikule valeinformatsiooni ning kõik registreerimisele mitteilmumised on mõjuvalt põhjendamata.
  14. ja
  15. augustil ning 4.,
  16. ja
  17. septembril 2021 soovisid kriminaalhooldusametnikud teostada R. Tallile määratud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu järgimise kontrolli, kuid R. Tall ei olnud ametnikele telefoni teel kättesaadav ega vastanud ka elukohas fonolukule. Tema telefon andis helistamisel kinnist tooni ning ametnike hinnangul on alust arvata, et R. Tall blokeeris kohustuste kontrolle teostavate ametnike telefoninumbri. Kriminaalhoolduse jooksul on R. Tallile püütud ette teatamata kontrolle teha kokku kaheksateistkümnel korral, kuid vaid ühel korral on see õnnestunud. Kuna R. Talli käitumine näitab, et ta ei suhtu kriminaalhooldusesse tõsiselt, teeb kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata R. Tallile mõistetud karistus täitmisele. Ettekande kohaselt on R. Tallil tegemata 371 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd.
  18. Kohtuistungil
  19. novembril 2021 jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Ta täpsustas, et koostas R. Tallile täiendava üldkasuliku töö tegemise ajakava kuni kohtuistungini. Selle ajakava alusel ei teinud R. Tall kõiki temale ettenähtud üldkasuliku töö tunde ära. Ta tegi tööd vaid 5 tundi ja 30 minutit ning tegemata on tal 366 tundi üldkasulikku tööd. R. Tall ei osanud kõiki rikkumisi täpselt põhjendada, kuid selgitas, et vahepeal oli tal telefon kadunud ning tema ja ta pereliikmed olid haiged. Vaidlustatud kohtumäärus
  20. Tartu Maakohus rahuldas
  21. novembri 2021 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras R. Tallile mõistetud karistuse tegemata üldkasuliku töö tundide osas täitmisele. Kohus märkis, et R. Talli kriminaalhooldus on kulgenud pidevate probleemidega. R. Tallile määratud kohustuse täitmist ei olnud võimalik kontrollida, kuna süüdimõistetu on jäänud ametnikele kättesaamatuks. Samuti on ta rikkunud registreerimiskohustust ega ole suutnud järgida üldkasuliku töö ajakava. R. Tall ei osanud selgitada, miks ta ei vastanud ametnike kõnedele ega võimaldanud teostada kohustuse kontrolli. Ta märkis, et tal polnud vahepeal telefoni, kuid ei osanud täpsemalt öelda, millisel ajaperioodil tal telefon puudus. Haigestumise kohta septembri- ja oktoobrikuus ei ole R. Tall esitanud ühtegi tõendit. Isolatsioonikohustus oli R. Tallil enne kokkulepitud registreerimisaega, mistõttu oleks ta pidanud registreerimisele ilmuma. Üldkasulikku tööd tuleks R. Tallil igakuiselt teha vähemalt 60–70 tundi. Samas ei ole R. Tall suutnud seni peaaegu ühelgi kuul täita ajakava nõuetekohaselt. Kohtul ei ole usku, et R. Tall suudaks edaspidi üldkasuliku töö ajakava täita. Ühel korral on kohus R. Talli rikkumisele juba üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamisega reageerinud, kuid R. Tall ei muutnud oma käitumismustreid. Kuna rikkumised on korduvad, R. Talle ei ole oma suhtumist muutnud ning ta ei ole olnud ametnikele pikaajaliselt kättesaadav, tuleb tema karistus pöörata täitmisele. Et R. Tallil on sooritamata 366 tundi üldkasulikku tööd, tuleb tal ära kanda 1 aasta ja 6 päeva vangistust. Määruskaebus
  22. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Talli kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 2

(6)7. Esmalt leiab kaitsja, et maakohtu määrus tuleb tühistada juba seetõttu, et kohus pööras alusetult täitmisele viis päeva rangema karistuse kui tegelikkuses ärakandmisele kuuluks. Õige on see, et R. Tallil on tegemata 366 üldkasuliku töö tundi. Samas eksis kohus nende tundide ümberarvestamisel aastateks ja päevadeks.

§ 69lg 1 kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd.

Kuna kalendriaastas on 365 päeva, tuleks 366 üldkasuliku töö tundi teisendada 1 aastaks ja 1 päevaks vangistuseks.

  1. Teiseks palub kaitsja hinnata veelkord kõiki R. Talli kriminaalhooldust puudutavaid asjaolusid ja pöörata suuremat tähelepanu objektiivsetele asjaoludele, mis on takistanud tema kriminaalhoolduse tõrgeteta kulgemist.
  2. R. Tall selgitas, et tema kohustuste mittekohane täitmine septembris ja oktoobris oli tingitud suuresti sellest, et alguses oli ta seoses lapse haigestumisega isolatsioonis ja hiljem koos perega koroonahaige. Seda tuleb arvestada mõjuva põhjusena. R. Talli haigestumist ei ole põhjendatud kahtluse alla seada, kuna tegemist on ülemaailmse pandeemiaga ning sellistes tingimustes on täiesti arusaadav, et pärast lapse ja abikaasaga kontaktis olemist haigestus ka R. Tall. R. Tall kinnitas kaitsjale, et kuna tal ravikindlustust (haigekassat) ei ole, on ta vaktsineerimata ja oma haigusest ta perearstile ei teatanud. Samas on määruskaebusele lisatud R. Talli elukaaslase kinnitus terve pere haigestumise kohta ja M-L.T. i epikriis, millest nähtub, et positiivse koroonaproovi andis ta juba
  3. septembril
  4. Kuigi kriminaalhooldusametnik sai kinnituse selle kohta, et R. Tall oli määratud isolatsiooni perioodiks 16.–
  5. septembrini 2021 ning kahetsusväärselt ütles R. Tall ise isolatsioonikohustuse lõpuks
  6. septembri 2021, on selline arusaamatus mõistatav. On tõenäoline, et R. Tall ei saanudki päris täpselt aru, millal lõpeb tema isolatsioon, kuna ta haigestus isolatsiooni ajal. Pärast haigestumise lõppu asus R. Tall jällegi üldkasulikku tööd tegema ning sooritas novembris 5,5 tundi.
  7. R. Tall vaidleb vastu kriminaalhooldusametniku väitele, et ta on kriminaalhooldusametniku telefoni ära blokeerinud. Kriminaalhooldusametnik märkis kohtuistungil, et R. Talli liin on olnud tihti hõivatud. Seega ei ole tegemist siiski blokeerimisega, vaid lihtsalt hõivatud liiniga.
  8. Kaitsja ei osalenud maakohtu istungil, kuid tutvudes maakohtu istungiprotokolliga, näeb kaitsja, et R. Tall jäi hätta enamusele kohtu küsimustele vastamisega. R. Tallil on viis klassi haridust ning tema väljendusoskus on napp. Sellest järeldub, et kriminaalhooldusnõuete täitmisel oleks R. Tall vajanud ehk rohkem suunamist ja selgitusi kui tavapärane kriminaalhooldusalune.
  9. Kaitsja palub anda R. Tallile veel üks võimalus üldkasuliku töö tegemiseks. R. Tallil on 2aastane laps ja naine, kes on kodune ning R. Talli ülalpidamisel. R. Talli vanglasse asumine halvendaks tema naise ja lapse olukorda. Kriminaalhooldusametnik märkis positiivselt, et R. Tall tegi augustis ettenähtud töö täies mahus ära. Kohtus kinnitas R. Tall, et ta oleks võimeline järelejäänud tähtaja jooksul kogu töö ära tegema. Ta on nõus ka kriminaalhoolduse pikendamisega. Seega palub kaitsja maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega parandada maakohtu teisendusviga seoses karistusaja pikkusega, jätta R. Talli karistus täitmisele pööramata, lubada tal jätkata kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö tegemisega ning pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega kolme kuu võrra. Ringkonnakohtu seisukoht 13.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69lg-s 3 sätestatud 3

(6)töö üldist tähtaega, või pöörata vangistuse täitmisele. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist üldkasuliku töö tegemise ajal tervikuna.
  1. Üldkasuliku töö tegemise perioodil on kriminaalhooldusametnik esitanud R. Talli suhtes kohtule kaks erakorralist ettekannet. Esimese erakorralise ettekande esitamise tingis see, et R. Tall ei järginud üldkasuliku töö tegemise ajakava ega allunud temale määratud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu kontrollile. Nende rikkumiste tõttu pikendas kohus R. Talli üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Teise erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on taas kohustuse kontrollile mitteallumine ning lisaks registreerimiskohustuse rikkumised.
  2. Vaidlust ei ole selles, et pärast esimeses erakorralises ettekandes etteheidetud rikkumisi on kriminaalhooldusametnikud üritanud veel viiel korral etteteatamata kontrollida, kas R. Tall järgib temale määratud uimastite tarvitamise keeldu. See ei ole õnnestunud, kuna R. Talli ei ole kätte saadud. Tema telefon on andnud helistamisel kinnist tooni ning tema elukohas ei ole keegi fonoluku kutsele vastanud. Kriminaalhooldusametniku hinnangul rikkus R. Tall sellega

§ 75

lg 1 p-s 3 sätestatud kontrollnõuet, mille kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 16. Riigikohus on selgitanud, et

§ 75

lg 1 p 3 paneb süüdimõistetule kohustuse teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd, sh talle pandud kohustuste täitmisel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. märtsi 2021 määrus asjas nr 5-20-11, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul saab sellist koostööd eeldada vaid juhul, kui süüdimõistetu on kriminaalhooldusametnikule kättesaadav ega tee omalt poolt toiminguid, mis takistavad kriminaalhoolduse teostamist, sealhulgas süüdimõistetule kohtuotsusega määratud keelu järgimise kontrollimist.
  2. Maakohtu istungil ei osanud R. Tall konkreetselt põhjendada, miks ei ole ta olnud kriminaalhooldusametnikele kättesaadav. Ta viitas küll sellele, et vahepeal oli tal telefon kadunud, kuid mis ajal täpselt, selle kohta esitas ta erinevaid versioone. Nähtuvalt esimese erakorralise ettekande juurde lisatud R. Talli seletusest põhjendas ta kohustuse järgimise kontrollile mitteallumist samamoodi ka
  3. aasta juulikuus.
  4. augusti 2021 seletuses väitis ta, et kaotas oma telefoni
  5. juulil 2021, kuid enne seletuse kirjutamist oli saanud juba uue telefoni. Kuna viimases erakorralises ettekandes heidetakse talle ette kohustuse järgimise kontrollile mitteallumist alates
  6. augustist 2021 ning maakohtu istungil ei viidanud R. Tall sellele, et ta oleks oma telefoni korduvalt ära kaotanud, ei ole alust järeldada, et ta oleks jäänud kriminaalhooldusametnikele ka nüüd kättesaamatuks just telefoni kadumise tõttu.
  7. Tekib küsimus, miks ei saanud kriminaalhooldusametnikud R. Talliga telefoni teel kontakti ehk miks andis R. Talli telefon helistamisel pidevalt kinnist tooni. Ringkonnakohus näeb, et selle põhjus võinuks seisneda kolmes asjas: 1) võrguoperaatori ülekoormus või tehniline rike, 2) R. Tall helistas parasjagu oma telefoniga välja või 3) ta oli kontrolli teostavate kriminaalhooldusametnike telefoninumbri blokeerinud. Kuna helistada püüti R. Tallile korduvalt ja erinevatel päevadel, on ringkonnakohtu hinnangul esimesed kaks varianti välistatud. Ei ole usutav, et igal korral oli juhuslikult just kriminaalhooldusametniku kõne ajal võrguoperaator üle koormatud, esines mingi tehniline rike või R. Tall oli telefoniga parasjagu välja helistamas. Seega jääb üle vaid viimane variant, st R. Tall oli kriminaalhooldusametnike telefoninumbri blokeerinud. Seda kinnitab ringkonnakohtu hinnangul kaude ka järgmine erakorralisest ettekandest nähtuv sündmustik. Nimelt üritas R. Talliga tegelev kriminaalhooldusametnik talle
  8. septembril 2021 oma töötelefonilt helistada, kusjuures kriminaalhooldusametniku telefoninumber oli R. Tallile varasemast teada. Kõne ei olnud võimalik, kuna liin oli hõivatud. Seejärel helistas kriminaalhooldusametnik R. Tallile kolleegi telefoninumbrilt, mida R. Tall eeldatavasti ei teadnud. 4

(6)Selle kõne tegemisel telefon küll kutsus, kuid kõnele ei vastatud ja samuti ei helistatud tagasi. Et kahelt telefoninumbrilt helistades oli tulemus erinev ning R. Tallile teadaolevalt numbrilt helistades andis tema telefon kinnist tooni, nagu ka kontrolle teostavate ametnike kõnede puhul, on ringkonnakohtu hinnangul kõigiti alust järeldada, et temale teadaolevad kriminaalhooldusametnike telefoninumbrid oli R. Tall lihtsalt ära blokeerinud. Seda tegi R. Tall ringkonnakohtu hinnangul sooviga muuta end kriminaalhooldusametnikele kättesaamatuks, et poleks võimalik teda kontrollida uimastite tarvitamise osas. Sellist tegevust tuleb käsitleda

§ 75lg 1 p-s 3 sätestatud kontrollnõude tahtliku rikkumisena.

Liiatigi selgitati kõnealust kohustust R. Tallile ja pole põhjust arvata, et R. Tall ei saanud sellest selgitusest aru: tegemist pole keerulise temaatikaga. 19. Lisaks

§ 75lg 1 p-s 3 sätestatud kontrollnõude rikkumisele heidetakse R.

Tallile ette seda, et pärast eelmise erakorralise ettekande esitamist rikkus ta kolm korda

§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust: 10., 27.

ja

  1. septembril
  2. R. Tall põhjendas ise registreerimiskohustuse rikkumist sellega, et tema ja ta pereliikmed olid haiged. Määruskaebuses täpsustatakse, et esmalt oli R. Tall seoses lapse haigestumisega isolatsioonis ja hiljem koos perega koroonahaige.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul viitas maakohus aga asjakohaselt sellele, et haigestumise kohta ei ole R. Tall esitanud ühtegi asjakohast tõendit. Toetuda ei saa R. Talli enda ega tema elukaaslaste ütlustele: need ei pruugi vastata tõele. Tõendatuks saab aga pidada seda, et R. Tallil oli mõnda aega kohustus viibida koroonaisolatsioonis. See aga oluline pole. Nimelt andis R. Tall
  4. septembri 2021 hommikul kriminaalhooldusametnikule teada, et ei saa registreerimisele ilmuda, kuna viibib koroonapositiivse lapse tõttu kuni
  5. septembrini 2021 karantiinis. Terviseameti andmete kohaselt oli R. Tall aga määratud eneseisolatsiooni 16.–
  6. septembrini
  7. Seega oli R. Talli eneseisolatsioonikohustus
  8. septembriks 2021 lõppenud. Mõistetavalt ei saanud viidatud eneseisolatsioonikohustus takistada registreerimisele ilmumist
  9. septembril
  10. Seda ei saanud takistada ka R. Talli lapse haigestumine: määruskaebusele lisatud digiloo väljavõtte kohaselt ilmnesid R. Talli lapsel esimesed haigustunnused
  11. septembril
  12. Eeltoodust järeldub, et R. Tall on korduvalt ja tahtlikult temale üldkasuliku töö tegemise ajaks määratud kontrollnõudeid rikkunud. Nende rikkumiste tõttu on vaja otsustada, kas R. Talli karistus tuleb täitmisele pöörata või on teda võimalik täiendavate kohustuste määramisega või üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamisega distsiplineerida edaspidi nõuetekohaselt käituma.
  13. Kuna R. Talli üldkasuliku töö tegemise tähtaega on ühel korral juba pikendatud, aga see teda ei distsiplineerinud, ei ole mingisugust alust loota sellist mõju ka täiendavast üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamisest.
  14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mingisugust alust loota ka seda, et R. Talli oleks võimalik edasise üldkasuliku töö tegemise tähtajal distsiplineerida täiendavate kohustuste määramisega: sobivaid edu tõotavaid kohustusi ei ole.
  15. Pole alust uskuda R. Talli, et ta allub hooldusnõuetele edaspidi korralikult. Esiteks ei võimalda seda R. Talli senine käitumine, st korduvad rikkumised: inimesed kipuvad tihtipeale oma vigu kordama. R. Talli lubaduse veenvust kahandab ka tema poolt maakohtu istungil antud selgitustest nähtuv, et ta ei pea oma rikkumisi kuigivõrd suureks patuks. Loota ei saa sellelegi, et R. Tall muudab oma käitumist lapse ja naise nimel – seni ta seda teinud ju ei ole. Kuigi ei saa välistada, et R. Talli vangistuse kandmisele asumine raskendab tema naise ja lapse olukorda, on see paratamatus, mida R. Tallil tulnuks arvestada juba varem. Pealegi on Eesti põhiseaduse § 10 5

(6)kohaselt sotsiaalriik, mis tähendab seda, et tõsiste majanduslike probleemide korral on R. Talli pereliikmetel võimalik pöörduda abi saamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse poole.
  1. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et R. Talli karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. Leebematel viisidel ei ole võimalik tema edasist käitumist distsiplineerida ning karistuse eesmärkide saavutamiseks on vaja saata ta vanglasse. Seega on maakohtu otsustus karistuse täitmisele pööramise kohta õige ning määruskaebus ei anna alust selles osas maakohtu määrust tühistada.
  2. Määruskaebuses leiab kaitsja, et maakohus eksis R. Talli tegemata üldkasuliku töö tundide ümberarvestamisel vangistusajaks, kuna ei arvestanud, et kalendriaastas on 365 päeva. 28.

§ 67lg 1 sätestab tähtajalise vangistuse kestuse mõõtühikutena aasta, kuu ja päeva.

See norm peab silmas, et vangistust mõistes arvestab kohtunik 12 kuud ümber aastaks ja 30 päeva kuuks ning ta ei saa mõista karistuseks nt 445 päeva vangistust.

§ 45lg 1 määrab tähtajalise vangistuse alammääraks 30 päeva.

Seega vastab karistusseadustiku kontekstis ühele kuule 30 päeva ja seda tuleb võtta arvesse

§ 67lg 1 tõlgendamisel, arvestades 30 päeva ümber üheks kuuks.

Sama põhimõtet rakendatakse ka üldkasuliku töö tundide arvutamisel ja loetakse, et 30päevasele vangistusele vastab 30 tundi tööd. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri 2015 otsus asjas nr 3-1-1-68-15, p 14)
  2. Vaidlust ei ole selles, et R. Tallil on tegemata 366 üldkasuliku töö tundi. Kuna

§ 69

lg 1 kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, tähendab see 366 päeva vangistust. Lähtudes eelviidatud Riigikohtu lahendist teisendas maakohus need vangistuspäevad õigesti kuudes ja päevades arvestatavaks vangistuseks. Kuna vangistuspäevade teisendamisel kuudeks ja päevadeks tuleb aluseks võtta, et ühe kuu pikkus on alati 30 päeva ja aasta pikkus 360 päeva, oli õige maakohtu seisukoht, et R. Talli kandmata karistusosa on 1 aasta ja 6 päeva vangistust. 30. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 15. novembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Ingeri Tamm 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.